Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 1991 1 pikir 7 Qarasha, 2022 saghat 15:33

Týrkiya Ukrainany naqty qoldaydy!

Týrkiya Europa Odaghyna kiruge ótinish berse de jәne sol uaqyttan beri ózge de Europadaghy shaghyn memleketter EO ótse de, әli kýnge deyin europalyqtar Týrkiyany atalghan úiymgha qabyldamay jýr. Birese, zandaryndy ózgert, basqasha, bylay iste dep, әbden bastaryn qatyrdy. Biraq, Týrkiyany qabyldamaudyng basqa sebebi bar siyaqty!

Endi, oghan týrikterding kózderi anyq jetken. Jalpy, Týrkiyanyng óz sayasaty bar, EO men AQSh birtútas desek te, sayasat jýrgen song әrkimning mýddesi әrtýrli. Búl әsirese Resey-Ukraina soghysynda naqty kórinis berdi.

Resey men Týrkiya asa iri sauda әriptesi, jyl sonyna deyin tauar ainalymy 80 mlrd. dollargha jetip qaluy mýmkin, Batystyng sanksiyalaryna qosylmaydy, RF turisteri Týrkiyadaghy sany kóp turisterding qatarynda jәne songhy uaqytta, Týrkiyada janadan salynghan ýilerdi satyp alu boyynsha Resey azamattary birinshi oryngha shyqqan. Onyng ýstine Putin men Erdoghan jii kezdesedi, mәselelerdi talqylap uaqytsha kelisimderge keledi. Áriyne, Erdoghan Berluskony men Shreder emes, qajet kezinde Putinge kimning kim ekenin "tanytyp qoyady". RF pen Týrkiya mýddeleri Kavkazda, Ortalyq Aziyada, Siriyada jәne ózge de elderde toqaylasyp qalghanymen, soghys jaghdayyna jetken joq.

Degenmen, Týrkiya Ukraina jaghynda ekeni shyn. Sózimizdi dәleldey týseyin, Týrkiya Ukrainanyng aumaqtyq tútastyghyn moyyndaydy, әsirese, qyrym tatarlaryn qoldauy manyzdy. Aytqanday, tútqyndaghy ukrain sarbazdarynyng bir tobynyng bosatyluy RF-Týrkiya baylanystarynyng arqasynda mýmkin boldy. En, bastysy "astyq dәlizinde" Týrkiya óz bedelin kótere aldy jәne búl rette, astyq naryghynda 25 prosenttik jenildikke de ie boldy. Ony aitasyz, Týrkiya astyq eksporty boyynsha dýnie jýzinde birinshi oryngha shyqsa, makaron ónimderining eksporty boyynsha Álemde ekinshi oryngha shyqty. Jalpy, týrik aghayyndardyng sayasaty keyde týsiniksiz kóringenimen de óz mýddeleri ýshin "shaytanmen" de kelisimge keluge dayar. Búl dәstýr Osman imperiyasy zamanynan qalghan bolsa kerek. Al, endi Týrkiyanyng Ukrainany qoldauyna qatysty tarqatayyn. Ukraina Preziydenti V.Zelenskiyding ýstindegi bronejiyleti Týrkiyada jasalghan. Tegin jarnama dersiz, aitqanday, songhy on jyldyqta týrik qaru-jaraghynyng eksporty ondaghan million dollardan jýzdegen million dollargha jetken, búl óte jaqsy kórinis. Ataqty "Bayraqtary" 24 elge shygharylatyn bolsa, Ukrainada birlesken kәsiporyn qúrylghan. Aytqanday, Erdoghannyng kýieu balasy "Bayraqtardyn" Reseyge satylmaytynyn shegelep túryp aitty. Ukrainanyng astyq kerueni kedey elderge týrikterding arqasynda porttarynyn erkin shyghyp jatyr. Dәl, týrik porttarynda Ukraina kemeleri qúrastyrylyp jatyr. Jәne Bosfordy jabu arqyly Reseyding әskery kemelerining Qara tenizge kiruge tosqauyl qoyyp otyr. Al, osy mezette ukraina drondary Qyrymdaghy RF kemelerining birtindep kózin jongda.

Aytqanday, Týrkiya armiyasy NATO-nyng ekinshi armiyasy ekenin úmytpayyq. Ol jaytty Ázerbayjan 44 kýndik soghysta tiyimdi paydalandy. Jalpy, Týrkiyanyng kýsheygeni týrki Álemining nyghayghany dep sanauymyz kerek. Sondyqtan da Erdoghan Putinge qarata aitqan óz sózinde Qazaqstandy qorghaytynyn jetkizgen edi. Búl da Qazaqstan ýshin manyzdy, qalay desek te, Reseymen baylanysta bolghanymen, Týrkiya Ukrainany naqty qoldaydy.

Amandyq Ámirhamziyn

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021