Týrkiya basqaratyn Týrki memleketteri úiymy «Týrki memleketterining tildik birligine qol jetkizu jәne ortaq әlipbiyge kóshu» – Týrki memleketteri úiymy ayasynda Ózbekstan, Týrkiya, Ázirbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan memleketteri kiretin jana komissiya qúrudy úighardy.

Qazirgi postkenestik kenistikte latyn әlipbiyin damytu әrtýrli baghytta jýrgizilip keledi.

Týrki memleketteri úiymyna mýshe memleketter Týrkiyanyng Bursa qalasynda ótken jiynda әlipbiylik komissiya qúru turaly sheshim qabyldady. Komissiyanyng maqsaty «týrki memleketterining tildik birligine qol jetkizu jәne ortaq әlipbiyge kóshu» ekeni habarlandy.

Seminarda týrki memleketterining ghalymdary óz elderinde bolghan әlipby jәne tarihy tildik ýderister turaly maghlúmat berip, birtútas әlipbiyge kóshu jәne ony týrki memleketteri arasynda taratu ýderisin jedeldetu manyzdylyghyn atap ótti. Komissiyanyng alghashqy otyrysy Qyrghyzstanda ótedi, oghan әr elden eki ókil qatysady. Úiymgha Ózbekstan, Týrkiya, Ázirbayjan, Qazaqstan jәne Qyrghyzstan kiredi. Týrkimenstan men Vengriya baqylaushy elder bolyp tabylady.

Ayta ketu kerek, týrki jazuynyng latyn әlipbiyine kóshu taqyryby jana emes. Al Týrkiya búl mәselede eshqashan pioner bolghan emes. Kerisinshe, ol Kenes tәjiriybesin yqylaspen qabyldady. 1920 jyldary Kenes Odaghynda týrki tilderine arnalghan latyn әlipbiyining engizilui jana Týrkiyanyng basshysy Mústafa Kemaldy da solay etuge iytermeledi.

Jana әlipby birneshe aptada dayyndaldy.1928 jyly qabyldandy. Týrki tilining latyn әlipbiyinde jazyluynyng eng alghashqy ýlgisi qypshaq tilinde jazylghan Codex Cumanicus («Kuman kodeksi», XIV gh.) bolyp tabylady.

Búl jazu Altyn Ordadaghy azdaghan katolikter arasynda ghana taratyldy jәne ol joyylghannan keyin kóp úzamay úmytyldy, óitkeni katolisizm týrikter arasynda keng taralmaghan. Latyn grafikasyn 19 ghasyrda missionerler de qoldanghan. Biraq múnyng bәri týrikterding óz bastamasy emes edi. Resey imperiyasynyng týrkileri san ghasyrlar boyy qoldanyp kelgen arab jazuyn reformalau mәselesin 19 ghasyrdyng ortasynda kórnekti әzirbayjan jazushysy, aghartushy Mirza-Fataly Ahundov kótergen bolatyn.

Sonau 1857 jyly ol әzirbayjan tiline arnalghan latyn núsqasynyng birinshi jobasyn úsyndy. 1911-1912 jyldary tatar aqyny Saghit Rameev astrahandyq «IYdel» gazetining betterinde jariyalanghan birqatar maqalalarynda óz ústanymyn dәleldep, latyn әlipbiyine kóshu qajettigin aitty.

Onyng ýstine ol óz enbekterinde latyn әlipbiyin qoldana bastady. Búl iydeyalardyng barlyghy 1920 jyldardyng basynda, latynshyldyq qozghalys keng óris alyp, qaytymsyz sipatqa ie bolghan kezde ghana jýzege asty. Latyn әlipbiyine resmy kóshu 1920-1923 jyldary bolghan Yakutiya men Ázirbayjannan keyin Qazaqstanda da osynday prosess bastaldy.

1920-1930 jyldary «korenizasiya» – Kenes ýkimetining últtyq mәseledegi sayasiy-mәdeny nauqany bastaldy.  Jergilikti últ ókilderin dayarlau jәne basshylyq qyzmetke kóteru, últtyq-territoriyalyq avtonomiyalar qúru, is qaghazdaryn jýrgizu, oqu-aghartu júmystaryna últtyq azshylyq tilderin engizu, jergilikti tildegi búqaralyq aqparat qúraldarynyng basylymdaryn nasihattauda kórinis tapty.

Bolishevikter últtyq elitanyng adaldyghyna tolyq senbedi. Olardy tynyshtandyryp, óz jaghyna búru ýshin osy qadamgha bardy. Biraq kóp úzamay, 1930 jyldardyng ayaghynda ingenizasiya qysqartyldy, onyng belsendi qatysushylarynyng kópshiligi stalindik qughyn-sýrginge úshyrady.

Búrynghy Kenes Odaghynyng qúramyndaghy týrki respublikalarynda latyn әlipbiyine kóshu birinshi kezektegi mindet dep jariyalandy. Alayda búl maqsatqa tek Ázerbayjan men Týrkimenstan ghana jyldam әri qatang sharalar arqyly qol jetkize aldy.

Ózbekstan jarty jolda toqtady. Qazirgi uaqytta eki grafikalyq jýie qoldanylady. Sonyng saldarynan 30-35 jasqa deyingi jastar kirillisany, al agha buyn latyn әlipbiyin qabylday almaytyn jaghdaygha jetti.

Latyn әlipbiyine kóshudi ayaqtau merzimi 2023 jyldyng 1 qantaryna deyin jariyalandy. Biraq aqiqat mynada, kirillisada bilim alghan úrpaq belsendi qoghamdyq ómirden ketpeyinshe, búl ýderis barynsha tejelip, «sabotajgha» úshyraydy.

Qazaqstanda latinizasiya prosesi ózining danghyl jolyna týspedi. 2017 jyly Qazaqstannyng túnghysh preziydenti Nazarbaev «2025 jylgha qaray respublika latyn әlipbiyine kóshedi» dep uәde bergen edi. Latyn әlipbiyine kóshudi biylik gumanitarlyq salany janghyrtudyng kelesi kezeni retinde Kenes ókimetining múrasyn týpkilikti búzugha, sonday-aq «qazaq tilining kommunikasiyalyq mýmkindikterin keneytuge» baghyttalghan.

Qyrghyzstan әli kýnge deyin kirill әlipbii óz ornyn saqtap qalghan jalghyz el. Ázirge latyn әlipbiyine kóshu turaly belsendi pikirtalas joq, biraq múnday pikirder bar. Týrki memleketteri úiymynyng әlipbii jónindegi komissiyanyng alghashqy otyrysyn Bishkekte ótkizu turaly sheshim qabyldanghany da kezdeysoq emes shyghar.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz