Qazaq kez kelgen problemasyn jahangha jariyalamaytyn, ne bolsa da ishinde, yaghni, óz jarasyn ózi jalaytyn halyq. Sonyng kesirinen «bolar is bolyp, boyauy singende» ghana qay jerden qate jibergenimizge bas qatyramyz. Múny aityp otyrghanymyz, AQSh-ta 40 mynnan astam psihiatr, 80 mynnan kóp psihoterapevt jәne 225 myng psiholog-maman, sonday-aq, arnayy medbiykeler  men әleumettik júmysshylar bar bolsa, bizding búl túrghydaghy jaghdayymyz mәz emes. Suisidti aitpaghannyng ózinde mezgilsiz qaza kóbeydi. Búl, әsirese, temirdey tәrtibi bar әskerde ushyghyp barady. El qorghaytyn jigitter ózderine qol salghanymen qoymay, birin-biri óltirip jatsa, qarapayym halyq kimge senim artpaq. Lankestik oqighalardyng birde birinde kýshtik qúrylymdar kelisim jasap, adam ómirin saqtay almady. Bәrining sony ólimmen bitti. Sol tústa qúzyrly organdardyng ózderi múnday jaghdayda psihologtar kómegining qajet ekenin moyyndady.

Qazaq kez kelgen problemasyn jahangha jariyalamaytyn, ne bolsa da ishinde, yaghni, óz jarasyn ózi jalaytyn halyq. Sonyng kesirinen «bolar is bolyp, boyauy singende» ghana qay jerden qate jibergenimizge bas qatyramyz. Múny aityp otyrghanymyz, AQSh-ta 40 mynnan astam psihiatr, 80 mynnan kóp psihoterapevt jәne 225 myng psiholog-maman, sonday-aq, arnayy medbiykeler  men әleumettik júmysshylar bar bolsa, bizding búl túrghydaghy jaghdayymyz mәz emes. Suisidti aitpaghannyng ózinde mezgilsiz qaza kóbeydi. Búl, әsirese, temirdey tәrtibi bar әskerde ushyghyp barady. El qorghaytyn jigitter ózderine qol salghanymen qoymay, birin-biri óltirip jatsa, qarapayym halyq kimge senim artpaq. Lankestik oqighalardyng birde birinde kýshtik qúrylymdar kelisim jasap, adam ómirin saqtay almady. Bәrining sony ólimmen bitti. Sol tústa qúzyrly organdardyng ózderi múnday jaghdayda psihologtar kómegining qajet ekenin moyyndady.

Aqparat kózderi byltyr Otan aldyndaghy boryshyn óteuge kelgen 906 soldattyng psiholog, psihiatrlar esebine alynghanyn kórsetip otyr. Naqty aitsaq, 165-in psihiatr, 741-in psihologtar baqylaugha alghan. Osy jerde minez-qúlqynda auytqu bar, psihologiyalyq kómekke múqtaj jandar qalay әskerge alynghan degen zandy súraq tuary anyq. Psihologtardyng aituynsha, audandyq әskery bólimderde maman joqtyng qasy. Yaghni, әskerge shaqyrylghan jastargha sol jerdegi kez kelgen kadr psiholog bola salady. Áskery bólimder Kenes ýkimeti túsynan kele jatqan «Prognoz-2» suisidtke beyimdikti anyqtaytyn testti qoldanady. Uchastkelik poliysey jinap әkelgen 20-30 jasty bir kabiynetke kirgizip, blank taratady. Onyng ózi orys tilinde. Oryssha bilmeytinderding ony týsinbesi beseneden belgili. Birinen-biri kóshirip, ne jazghandaryn ózderi bilmey, ótip ketedi. Áskerdegi suisidtin, qashudyn, birin-biri óltirudin, zorlyqtyng órshuin voenkomattaghy psihologtargha zanmen jauapkershilik jýktelmeuining saldary demeske amal joq. Psiholog qorytyndysynda «emosionaldy túraqsyz» dep jazylghandardyng ózi әskerge jiberilip, qaru ústaytyn kórinedi. Nәtiyjesinde Chelahtardyng әreketi oryn alady. Búl psiholog qorytyndysymen sala mamandarynyng sanaspaytynyn kórsetedi. Áskerge kelgen 60 balanyng 10 jaramsyz bolatyny statistikamen anyqtalghan. Norma boyynsha bir psihologqa 450 soldat jýktelui tiyis bolsa, shyn mәnindegi jaghday kerisinshe, 2000 adamnan keledi eken. Elimizding әskery qúrylymdarynda psihologqa qoyatyn talaptardy aiqyndaytyn qújat endi ghana jasalyp jatqan kórinedi. Áskery akademiyanyng psiholog dayyndaudy qolgha alghanyna da kóp bola qoymapty. Búghan deyin búl jauapkershilikti zangerler men әskeriylerding ózderi atqaryp kelgen. Key mekemelerde psihologtargha kýnine 18 adam qarau jýktelipti. Kenes Odaghy kezinde bekitilgen tәrtip boyynsha bir ailyqqa júmys isteytin psiholog kýnine 2-aq adam qabyldauy tiyis. Óitkeni, test jýrgizip, ony taldaugha 4-5 saghat ketedi delinedi eken. Elimizde psihologtar júmysynyng jýielenbegenin osydan-aq kóruge bolady.

Maman mәselesin qozghap otyrghan song joghary oqu oryndaryna soqpay kete almaymyz. Qazaqstanda taza psihologtar әl-Faraby atyndaghy QazÚU, «Qaynar» sekildi oqu oryndarynda dayarlanuda. Onda da jalpylama týrde. Yaghni, osy kýnge deyin birde-bir oqu ornynda mamandandyrylghan psihologtar dayarlanbaydy. Psihologtar psihologiyany jalpylama oqyp, sala boyynsha mekemelerde ózderi mamandanatynyn jasyrmaydy. Elimizde psihikalyq sauyqtyru  ortalyqtary bar. Sol jerde enbek etetin psihologtar medisina qyzmetkeri sanaluy tiyis. Alayda, Densaulyq saqtau ministrligining mamandyqtar tizimine medisisinalyq psiholog enbegen. Nәtiyjesinde auruhanadaghy psihologtar ne dәrigerdin, ne medbiykening qataryna jatpaydy. Sanda bar, sanatta joq. Sot saraptamasynda da psiholog problemasy bar. 2010 jylgha deyin psihologtar Ádilet ministrligining shtat birliginde bolyp, bir rettik tәrtippen attestasiyadan ótken. Solargha sot saraptamasyn jýrgizuge rúqsat berilgen. Býginde ol da joq. Ortalyq basshylary әr sot saraptamasy jasalghan sayyn «maman retinde ótkizdi» dep búiryq shygharady eken. Sebebi, bizde psihologtar esh mekemede tirkelmegen. Eshqanday kategoriyagha kirmeydi. Múghalimder men dәrigerler kategoriyasyna qaray jalaqylaryn ósiru mýmkindigine ie bolsa, mektepter men auruhanalarda solarmen qatar jýrgen psihologtar múnyng birin de paydalana almaydy.  20 jyldyq tәjiriybesi bar psiholog pen jas mamannyng ailyghy da birdey. Mektepterde de psihologting jaghdayy qyzygharlyq emes. 2500-3000 myng balagha  jalghyz psiholog. Qaghazbasty. Baryp kel, shauyp kelmen jýrgeninde balalargha naqty psihologiyalyq kómek beru, diagnostika úmyt qalady.

Tótenshe jaghdaylargha dayyn mamandar joq

Kýlli qazaq júrtynyng qabyrghasyn qayystyrghan songhy әue apatynda qaza tapqandardyng tughan-tuystaryna psihologiyalyq kómek kórsetuge mamandar tartyldy. Múnyng óz nәtiyjesin bergeni anyq. Deytúrghanmen, ózderining kómekti qalay kórseterin bilmey әbirjip qalghandaryn psihologtar jasyrmaydy. Óitkeni, olar búl túrghyda arnayy dayyndyqtan ótpegen. Reseyde tótenshe jaghdaylargha qatysty psihologiyalyq kómek kórsetetin qyzmet bólek. Tólemaqylary da joghary. Ondaghylar tótenshe jaghday oryn alsa dayyndyqtan ótken psihologtardy tikúshaqtarmen shúghyl jinap, tiyisti kómek kórsetedi.  Bizde de Tótenshe jaghdaylar ministrligi әr aimaqtaghy psihologtardy oqytyp, dayyndap alsa, bәrimizge jaqsy bolar edi deydi mamandar. Ókinishke qaray, búl túrghyda da jýieli júmys joq.

Ótken jyly Ishki Ister ministrligi qyzmetkerlerin attestasiyadan ótkizu barysynda psihologtar kómegine sýiendi. Olardy әriyne, medisina salasynda jýrgen psihologtar ótkizdi. Sóite túra, medisinalyq psiholog degen mәrtebeni bekituge ýkimetimiz asyqpauda. Búl mәselede deputattar da ýnsiz. Psihologtardyng pikirinshe, psihologiyany alghashqy kurstarda jalpy oqytyp, 3-kurstan song belgili bir baghytpen dayyndau kerek. Áskery nemese medisinalyq psiholog, pedagog-psiholog, injener-psiholog, psiholog-zanger,  psiholog-analitiyk, psiholog-diagnost, psiholog-kenes berushi degen siyaqty. Yaghni, songhy kurstarda dәrigerler sekildi psiholog ta óz salasyn aiqyndauy qajet. Psihologiya mamandandyrylyp oqytylyp, oghan memlekettik qoldau bolghanda ghana bir jetistikke jeterimiz anyq. Psihologiya mәselesinde de damyghan memleketter tәjiriybesin paydalansaq, núr ýstine núr bolar edi.

Studentter әli reseylik avtorlardyn  oqulyghymen dayyndalady

Bir aitarlyghy, elimizde psihologiyany sala-salagha bólip oqytatyn bilikti maman joqtyng qasy. Búl joghary oqu oryndary basshylyghynyng kemshiligi. Bala bilimin arttyruda bilikti mamandardy tartpaydy. Fizkuliturany nemese filologiyany bitirip kelgender psihologiya bólimining magistraturasyn oqyp, kandidat, t.b. bolady.  Búlardan bala qanday bilim almaq? Joghary oqu oryndary studentteri kóbinese Resey avtorlaryn audaryp paydalanady eken.  Kәmelettik jasqa tolmaghandar isin qarauda balalar psihologyn taba almay  qiyndyqqa úrynatyndaryn sudiyalar az aityp jýrgen joq. Medisinada psihiatrding psiholog qorytyndysynsyz tújyrymdama jasamaytynyn eskersek, búl mamandyqqa zandy týrde mәrtebe bekitip, qoghamdaghy ornyn anyqtaytyn kez jetken syndy. Respublikamyzda mentaliytetimizge, t.b. say bekitilgen psihologiyalyq núsqaulyq joqtyghy eldigimizge syn. Reseyding ereje-núsqaulyqtaryn audaryp, solargha sýienetinimiz, psihologiyalyq júmystardyng «tiyse terekke, tiymese bútaqqanyn» kerimen jýrip jatqanynyng dәleli. Búl psihologtardyng kinәsi emes. Olar joqtan bar jasap, osy qyzmetti elimizde jandandyrugha bar kýsh-jigerlerin júmsauda Alayda, solardyng enbegine bagha, baghyt-baghdar beretin jýie joq. Olar qanday zandylyqqa sýienetinin bilmeydi. Osy mәselege halyq qalaulylary beyjay qaramas degen ýmittemiz.

Siz ne deysiz?

Ayjan QÚDAYBERGENOVA, Respublikalyq psihiatriya-psihoterapiya jәne narkologiya ghylymiy-zertteu ortalyghynyng psihology:

«Bizde psihologiyagha qatysty isting bәri esep ýshin ghana jýredi»

Bizde әr mekeme óz betimen júmys isteydi. Bir-birimen baylanys, birige qyzmet etu joq. Psihologtar memleket tapsyrmalaryn oryndap jýr. Úshaq apatqa úshyraghan birinshi saghatta-aq Astanadan basshymyz S.Altynbekov telefon shalyp qoldan kelgen kómekting bәrin kórsetudi tapsyrdy. Elimizde psihologtar statusyn kóterudi talap etetin qanshama oqighalar oryn aldy. Sot saraptamasyn ótkizip jýrmiz. Biraq zang jýzinde psihiatr-ekspert bar bolghanymen, psiholog-ekspert joq. Qazaqstanda psihologiyalyq qyzmetti jandandyratyn jýie qalyptasu ýshin arnayy zannama kerek. Psihologtardyng assosiasiyasy bar, olar kommersiyalyq túrghyda júmys isteydi. Aqyly týrde treningter ótkizedi. Al, tótenshe jaghdayda ne isteu kerek, soghan bir joba jasap, psihologtardyng basyn qosyp jatqan eshkim joq. S.Altynbekov psihologtar mәrtebesin kóteru jóninde jogharygha hat jiberdi. Arnayy mamandyqtar tizimine kirgizudi úsynuda. Ýkimet psihologtargha qatysty jeke qújat qabyldauy tiyis. Mekteptegi psihologty diyrektormen bir qatargha qoyghan jón. Audandyq bilim bólimindegiler psihologtan esep talap etedi. Shyn mәninde psihologtyng nemen ainalysuy kerek ekenin olardyng ózderi bilmeydi.

Terroristik jaghdaylarda psihologty shaqyrtyp, kelissóz jýrgizu bolghan emes tәjiriybede. Ár mekeme óz bilgenderinshe әreket etedi. Zangerlik psihologiyany psiholog emes zangerler oqytyp, nәtiyjesinde biliksiz tergeushiler shyghuda. Súraqty dúrys qoya almaydy. Mysaly, úrlyq jasap týskenderge «fizaffekt jaghdayynda boldy ma?» degen súraq qoyady. Búl Qylmystyq kodeksting 96-103 baptar boyynsha ólim men auyr dene jaraqaty salynghanda ghana qoyylatyn súraq. Al, tergeushiler zorlyqqa da, úrlyqqa da qoya beredi. Bizde psihologiyagha qatysty isting bәri esep ýshin ghana jýredi.

Týimegýl SMAGhÚLQYZY,

«Zang gazeti»