Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 6811 3 pikir 16 Qarasha, 2022 saghat 13:57

Ghabiyden Mústafin jayly tyng derekter tabyldy

Ghabiyden Mústafin qazaq әdebiyetinde oiyp oryn alghan qalamger. Onyng tuyndylary qalyng oqyrmannyng jýregine boylaghan. Bir boyynda túnyp túrghan aluan qasiyetin tipti sonau Kenes dәuirining ózinde airyqsha baghalaghan. Júrttyng deni ony jazushy retinde ghana tanysa, әnshiler qauymy jetekshilik qyryna qanyq.

Soghys jyldarynda әnshilerden qúrylghan topty alyp, maydan shebine barghanyn, ruhty oyatar konsertter qoyghanyn biri bilse, biri bile bermes.

Juyrda arhiv qoryna Ghabiyden Mústafin jayly tyng derekter kelip qosyldy. Esh jerde jaryq kórmegen birsypyra qújattaryn onyng jiyeni Aman Qúrmangaliyev arnayy alyp keldi.

Kenes dәuirinen syr shertetin qújattarda Ghabiydenning Qazaq memlekettik filarmoniyasynyng әrtister brigadasynyng jetekshisi bolghanyn jәne eren enbegi ýshin talay marapat alghany jayly keninen aitylady.

Mәselen, myna bir qújatta bylay deydi:

«Jazushy Ghabiyden Mústafinning jetekshiligimen Qazaq SSR ónerpazdarynyng konserttik brigadasynyng kelui әskerimizding ómirindegi orasan oqigha boldy. Olardyng ónerleri — últtyq mәdeniyetting jarqyn beynesi. Kenestik tyl men maydan arasyndaghy tyghyz baylanystyng kórinisi».

Taghy bir qújatta Gvardiyalyq diviziya komandiyri general-mayor Chernovtyng atynan alghys hat kelgen.

Onda:

«Kenes Odaghynyng Batyry general-mayor Panfilov atyndaghy Lenindik atqyshtar diviziyasynyng 8-gvardiyalyq Qyzyl Tu ordendi qúramynda bolghan kezendegi Qazaq memlekettik filormoniyasynyng әrtisteri brigadasynyng júmysy turaly pikir:

Siz basqarghan Qazaq filarmoniyasynyng әrtister brigadasy 1942 jyldyng 17 jeltoqsanynan 1943 jyldyng 11 qantaryna deyin soldattar men komandirlerge 55 konsert berdi.

Qazaqstannan әrtister brigadasynyng kelui diviziya qúramy ýshin quanyshty habar boldy. Jauyngerler men komandirlerding ruhyn kóterip qana qoymay,  elde qalghan aghayyn - tuys, otbasy jayly habar jetkizdi. Aua rayynyng qolaysyzdyghy men kýnning suyghyna qaramastan jýrek jyluyna bóledi. Ásem әn әuelep, by biylendi. Bayan, dombyra, balalayka,  gitara aspaptarynda týrli әn shyrqaldy»,- dey kele, konserttik újymgha zor alghysyn bildiredi.

Sóitip otty jyldary, yaghny 1942-1943  jyldary aralyghynda jýzdegen konsertter úiymdastyrady.

Aytpaqshy, taghy bir derek kózderinde elge әigili «Jas qazaq» әnining atauyn qonggha sebepshi bolghany turaly mәlimet bar:

Frontta jauyngerlerding ruhyn kóteruge atsalysqan әnshilerding qatarynda — Ramazan Elebaev bar edi. Birde Ramazan Jýsipbek Elebekovke «Jas qazaq»  әnin tyndatugha barady. Ándi óz dauysynda, naqyshyna keltirip shyrqap beruin ótinedi.  Búl әn soghysta erlikpen qaza tapqan Tólegen Toqtarovqa arnalghanyn aitady. Áuelgide әn «Jas qabir basynda» dep atalghan eken. Án shumaqtary bylay tógiledi.

Qar jamylghan keng dala qangha bógip,
Kýrildeydi súr aspan ólim tógip,
Jas qazaq, múrttay úshty uralap.

Janyn qiyp kete almay jas ómirden,
Asqaqtaghan ómirge órmeleumen,
Jas qazaq, jatty kózi ot jaynap.

Sol betinde jan berdi, ol túrmady,
Ary ýshin elining bop qúrbany.
Jas qazaq, atyldy oqtay kóre sap.

El qorghaghan maydanda jas arystan,
Tólegendey artynda qaldyr dastan.
Jas qazaq, jatty jauyn janyshtap.

Áserli әn jauyngerlerding jýregin qozghaghan. Áytse de, әnning atauyn Ghabiydenge ózgertudi súraydy.

Múnday ruhty әnning jaryq kóruine shynayy yqylasyn bildirgen Ghabiyden әnning atauyn «Jas qazaq» dep ózgertuin úsynypty.

Osylaysha, tanymal әnshilerge jetekshilik etip, qan maydandy da kózben kórgen.

Tipti bir derekte әnshiler tobyn Halyq qaharmany Bauyrjan Momyshúlynyng ózi arnayy qarsy alyp, kýtkeni jayly aitylady.

Biyl esimi elding jýreginde jazylghan jazushy Ghabiyden Mústafinning tuylghanyna 120 jyl.

Osyghan oray Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik Arhiyvi qalamgerding ómiri men shygharmashylyghyna qatysty qújattardy jinaqtap otyr.

Bir aita keterligi, 1960 jyly Ghabiyden Mústafinning ózi osy arhivke  jeke qújattaryn tapsyrghan.

Býginde arhiv qorynda 1926-1959 jyldar aralyghyn qamtityn 83 qújat bar, atap aitqanda: qoljazbalary, romandary, povesteri, ocherkteri men maqalalary, sonymen qatar hattar, pikir almasular, shaqyrular,  qúttyqtaular jәne ózining jeke qújattary jinaqtalghan. Al,  1973 jyly jazushynyng jeke tektik qory 85 qújatpen tolyqty.

Daut Kulay

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligining Arhiv isteri jәne qújattamany basqaru komiytetining «Ortalyq memlekettik arhiyv» RMM Jeke tektik arhivtermen jәne tarihiy-qújattyq toptamalarmen júmys jasau bólimining joghary dengeydegi arhiviysi

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502