1217 jyly Jetisu jerindegi Shynghys qaghan ordasyna: «Shanduni jerinde 300 jyl jasaghan, Dao jolyn ústanatyn Chanchun degen qytay әuliyesi túrady, bilmeytini joq, adam jasyn úzartatyn dәrisi bar», – degen aqparat kelip týsedi. Ol – Qytaydyng Jin (Altyn) dinastiyasy kýiretilip býkil eli Shynghys qaghannyng qúzyryna qaraghan zaman edi. Ordagha alystan jetken ghajayyp habardy estigen Shynghys qaghan sol kezde óz qol astynda adal qyzmet isteytin, shabarman úlyq Lu Jonlugha әlgi әuliyeni shaqyryp keluge jarlyq berip, alys sapargha júmsaydy.

Shanduni jerinde Dao jolyn ústanghan onday әuliyening bar ekeni ras, biraq jasy jetpisting ishinde ghana, onyng ýstine eshqanday da jas úzartatyn dәrisi joq-tyn. Áuliyening óz aty Chu Chuji, laqap aty Chanchun. 1218 jyly qaghannyng jarlyq jetkizushi úlyghy Shanduni týbegining Bohay tenizine jaqyn jerindegi Layjouda túryp jatqan Chanchunge Shynghys qaghan jarlyghyn óz qalpynda jetkizedi. Qazaqta «әulie bolsang da» degen sóz bar, sol degendey Shynghys qaghannyng jarlyghynan jaltaratyn jol taba almaghan әulie Chanchun Fynlaydan alystaghy Orta Aziya jerine jol tartady. Ol sapary baryp kelgenimen qosqanda ýsh jylgha sozylypty. Áulie sol saparynda ózimen birge 18 tól shәkirtin erte barghan eken. Keyin sapardan aman-esen oralghan Chanchunnyng tól shәkirti Ly Jychang «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» atty estelik jazyp qaldyrady.

Ol zamanda býgingidey kemeldi baspa isi bolmaghandyqtan shygharmalar kóbinde qoljazba kýiinde saqtalatyn, qajet bolghan jaghdayda ghana qolmen kóshirilip taratylatyn. Sol sebepti atalmysh qoljazba biraz uaqytqa deyin Chanchunnyng ghibadathanasynda saqtauly túrypty.

Negizin Laozy qalaghan daosizm Qytaydyng Súng dәuirine kelgende el ishinde keng kólemde tarala bastaydy, al Chanchun Shynghys qaghanmen kezdesip qaytqannan keyin qaghannyng qoldauyna ie bolyp, tipten kýsheye týsedi. Osyghan baylanysty daoshylar budda mýriyterimen ýnemi kelispey qalatyn, tipti, daoshylar budda mýritterining pút-búrhan mýsinderin kýiretip tastaghan jaghdaylary da etek alypty. Keyin zaman auysyp Qytay jerinde Shynghys qaghannyng nemeresi Qúbylay han Yuani dinastiasyn qúrghannan keyin Tiybetten Basba degen budda lamasyn әkelip din isterin soghan basqartady. Osydan keyin Dao jolyndaghylar qoghamnan shettetilip qughyngha úshyraydy. Dao kitaptary órteledi.

Sonday zúlmat zamanda Daonyng bilgirleri ózderining barlyq ilimderin jinaqtap «Dao qazynasy» degen kóp tomdyqty jinaq jasap, ony Sujoudaghy bir ghibadathanagha jasyrady. Sol kóp tomdyqtyng ishine «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» da kirgizilgen. Qoljazba ghibadathanada qalpyn búzbay bir neshe ghasyrgha deyin saqtalyp túrghan. 1795 jyldargha kelgende Ching dinastiasynyng Chyanlong patshasy býkil Qytayda kitap jinau nauqanyn jýrgizip, barlyq qoljazbalardy Beyjinge toptaydy. Mine, dәl osy kezde baryp «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» ashyqqa shyghady. Búl kitapty alghashynda Qytay ghalymy Vang Govey zerttep, týsinikteme jazyp júrtqa tanystyrghan. Sodan bastap dýnie jýzindegi Shynghys qaghan zertteushi ghalymdardyng nazary osy kitapta boldy. Kitaptyng jaryqqa shyghuyna 200 jyldan assa da zerteu isi bir sәtke toqtaghan emes. Kitap qazirge deyin orys, aghylshyn, japon, fransuz, nemis monghol tilderine audarylyp baspadan shyghyp, dýnie jýzine keninen taraldy.

Tanymal tarihshy, әigili jazushy Múhtar Maghauin ózining «Shynghys han» atty derekti hikayatynyng I tomynyng qytay derekteri tarauynda «Áulie Chanchunnyng batysqa saparyn» tanystyra kelip: «Qaytkende de búl eskertkish núsqalardan úly qaghannyng biyik ruhy aiqyn angharylady»,– deydi.

Endeshe, atalmysh qoljazba nesimen qúndy, nesimen qyzyqty? – degen saualgha az-kem toqtalyp óteyik.

Birinshi, «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» Shynghys qaghan asa jauyz, jýrgen jerin órtep kýiretip, qyryp joyatyn jabayy imperator degen jalghan da jalaly derekterdi teriske shygharady. Shandúng jerinen sapargha shyqqan Chanchun sol kezdegi Qytaydyng kóp qalasyn aralay jýrip IYehulin asuynan asyp býgingi Monghol ýstirtin oray ótip, odan batysqa qaray jol jýrip, Orta Aziyanyng býgingi Qazaqstan, Ózbekstan jerlerin basyp ótip Aughanstan jerendegi Hindukush tauynyng baurayyna jetedi. Osynday úzaq joldyng boyynan jýzdegen qalany kózden keshiredi. Shyndyghyna keler bolsaq, sol zamandaghy sol qalalardan Shynghys qaghan býldirip ketken bireuin de tappaysyn, bәri aman-esen tynysh túrghany estelikte aiqyn jazylady. Tipti, әr eldin, әr qalanyng halqy óz dinimen, óz saltymen ómir sýrip jatqany da taygha tanba basqanday anyq kórsetiledi.

Ásirese, Shyghys Týrkistan jerindegi ejelgi Besbalyq, Janbalyq odan bergi Ile angharyndaghy Almalyq qalalarynyng halqymen birge din aman túrghany, odan bylayghy Shu alqabyndaghy ejelgi Suyab qalasy, odan arghy Sayram, Tashkent, Samarqan, Balh qalalarynyng din aman túrghany, halqy óz dәstýrinde tirlik etip jatqany anyq jazylady. Shynghys qaghannyng ainalasynda týrli últ ókilderining qyzmet etip jýrgeni de anyq bayqalady. Endeshe Shynghys qaghan kýiretushi, mәdeniyetting jauy degen jalany «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» joqqa shygharady.

Ekinshi, «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» ejelgi Euraziya qúrlyghynyng geografiyasyn zertteude taptyrmas tarihy derek. Sonau Shandong jarty aralynan Býgingi Aughanstangha deyingi aralyqtaghy Kerulen ózeni alqaby, Qanghay taulary, Goby shóli, Altay taulary, Jonghar oipaty, Tyanshani taulary, Hindukush tauy, Ulyastay ózeni, Búlghyn ózeni, Ile ózeni, Shu ózeni, Syrdariya ózeni, Ámudariya ózeni siyaqty tarihy jer-sulardyng erekshelikteri, klimaty sol zamandaghy beynesi kórsetiledi. Osy aumaqtardaghy halyqtardyng sol kezdegi túrmysy, sharuashylyghy, salt-dәstýri tanystyrylady.

Ýshinshi, «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» Shynys qaghan zamanyndaghy tarihy túlghalardy anyqtaugha erekshe esqatatyn tarihy derek. Jazbasha derekte Temuge Otchgin, Jynhay, IYelýy Toqay, IYelýy Aqay siyaqty túlghalardyng túrghan jerleri men qyzmetteri aitylady. «iani tarihynda» Chu Chujy Shynghys qaghanmen kezdeskende qaghannyng janynda úzyn saqal IYelýy Chusay boldy dep jazylghan. Biraq osy jazbasha derekte Shynghys qaghannyng janynda ol túlghanyng bolghany aitylmaydy. Kerey Jynhaydyng qalasy men mekeni tanystyrylady.

Tórtinshi, «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» uaqytty óte aiqyn tanbalap beredi. Shynghys qaghan qay jyly qay aida Hindukush tauy manynda boldy, Samarqanda qashan boldy, balalary qayda boldy t.b oqighalardyng jyly, aiy, kýni naqty kórsetilgen.

Atalmysh jazbasha derek eki bólimnen qúralady. Birinshi bólimde Chanchunnyng Shynghys qaghannyng jarlyghyn qabyldap sapargha shyghyp, úzaq jol jýrip Hindukush tauy baurayyndaghy qaghan ordasyna deyingi joldaghy barlyq jaghdaylar men kórinister aitylady. Ekinshi bólimde Chanchunnyng ordadan óz mekenine qaytqan jolyndaghy jaghdaylar men kórinister jәne әuliyening ómirining sony, qaytys boluy, jerlenui, kesene túrghyzu siyaqty mәlimetter beriledi.

Osy bir jazbasha derekti HIII ghasyrdaghy Euraziyalyq úly dalanyng sonyng ishinde Orta Aziya jerining jalpy jaghdayyn zertteuimizge taptyrmaytyn derek kózi dep esepteymiz, jýieden sol zamandaghy býgingi Qazaqstan jerendegi qalalar men jer-cu jaghdayyn biliuimizge óz kómegin bereri haq. Osy orayda býgingi Jambyl oblsy jerindegi Aqyrtas saray keshenining jaghdayy da hatqa týskenin eskerte ketemiz.

Ótken zamandardaghy iri oqighalardyng esh qanday deregi tabylmay qalghan jaghdayda tarih jeke adamdardyng túspaldauymen jazylady. Sonday-aq, bir dinastia nemese imperiya kýiretilgennen keyin ony kýiretushi óz jenisin asyra kórsetu ýshin tarihtyng eskisin óshirip janasyn jazady. Mine osydan keyin tarih ghylymy salasynda bitpeytin dau tuyndap, onyng ylany myndaghan jyldargha deyin sozylady. Búndayda sayasattan aulaq, ordadan onasha jýrgen jeke adamdardyng óz kózimen kórgenderi boyynsha jazyp qaldyrghan estelikteri men kýndelikteri tarihty tynnan oilauymyzgha jol kórsetetini anyq. «Áulie Chanchunnyng batysqa sapary» әne sonday jazbasha eskertkish.

Dәl qazir «Kemel Chanchunnyng batysqa sapary» ejelgi zamanghy týp núsqasynan qazaq tiline tolyq audarylyp baspadan shyghu aldynda dayar túr.

Osy shaghyn maqalada aitylmay qalghan óte kóp mәlimetterdi sol qoljazbanyng audarmasyn oqyghanda bilersizder.

Qalban Yntyhanúly

Abai.kz