Qazaq kezekti daudyng astynda qaldy. «Ónbeytin daudy óspeytin bala quady» dey túra bәrimiz kәzir osy daudyng iyirimine tartylugha mәjbýrmiz. Sebebi, ol bizding bolashaghymyzdy sheshetin mәsele. Qanday auyr, qanday qiyn mәsele bolghanda da ony asyqpay-saspay, bayyppen, salmaqty týrde sheshudi ýirene almay-aq ketetin týrimiz bar.

...Sonau 1989 jyly, qazaq tili túnghysh ret memlekettik til bolyp jariyalanatyn bolyp, Jogharghy Kenesting qabyrghasynda pikirler qaq airylghan kezde deputat Gerolid Beliger úsynys aitty. «Joldastar! Biz aldaghy 10 jylda qazaq jәne orys tilderi memlekettik til bolyp qatar jýretin eteyik. Sonymen birge búl merzimdi qazaq tilining taza memlekettik tilge kóshuining dayyndyq onjyldyghy dep bekiteyik. On jyldan song qazaq tili memlekettik til bolady dep býginneg jariyalayyq-taghy, on jyl boyy jýieli týrde, tabandylyqpen júmys isteyik».

Qazaq kezekti daudyng astynda qaldy. «Ónbeytin daudy óspeytin bala quady» dey túra bәrimiz kәzir osy daudyng iyirimine tartylugha mәjbýrmiz. Sebebi, ol bizding bolashaghymyzdy sheshetin mәsele. Qanday auyr, qanday qiyn mәsele bolghanda da ony asyqpay-saspay, bayyppen, salmaqty týrde sheshudi ýirene almay-aq ketetin týrimiz bar.

...Sonau 1989 jyly, qazaq tili túnghysh ret memlekettik til bolyp jariyalanatyn bolyp, Jogharghy Kenesting qabyrghasynda pikirler qaq airylghan kezde deputat Gerolid Beliger úsynys aitty. «Joldastar! Biz aldaghy 10 jylda qazaq jәne orys tilderi memlekettik til bolyp qatar jýretin eteyik. Sonymen birge búl merzimdi qazaq tilining taza memlekettik tilge kóshuining dayyndyq onjyldyghy dep bekiteyik. On jyldan song qazaq tili memlekettik til bolady dep býginneg jariyalayyq-taghy, on jyl boyy jýieli týrde, tabandylyqpen júmys isteyik».

Búl - «nemisshe» jol edi. Dúrys jol edi. «7 jyldan keyin malay tili memlekettik til bolady, malay memleketining azamattyghyn sol kezde malay tilin mengergender ghana alady» degen Mohathir Mohammed jolynyng qazaqsha núsqasy derlik eng ontayly jol edi. Biz ne istedik? Biz, әriyne, qazaqy jolmen kettik. Gerolid aghamyzgha aitpaghanymyz qalmady, sәl bolmaghanda it qosyp elden de qua jazdadyq. Ózimiz bilmedik, bilgenning tilin almadyq. «Bir-aq sekirip jetem dep, mertigedi, jatady» dep Abay atamyz aitqanday, mertigip, qúlap, ornymyzdan әli túra almay jatyrmyz. 10 emes, odan beri 24(!) jyl ótti. Qazaq tili tolyqqandy memlekettik til bola alghan joq. Memlekettik úiymdar sóilemegen til qalay memlekettik bolushy edi?  2020 jyly da is jýzinde memlekettik til bola almaydy (lәiim, biz qatelesken-aq bolayyq)! Óitkeni, oghan Ýkimet (dúrysy Ókimet) mýddeli emes. Sol sebepti 2011-2020 jyldargha arnalghan Tilderdi (?) damytu turaly baghdarlamagha qazaq tiline degen qajettilikti qalay tudyru jóninde bir auyz sóz jazghan joq. Auaday qajettilik joq jerde eshnәrse bolmaytyny týsinikti shyghar. Jay әsheyin, halyqty aldap, júbatyp qoy ýshin asyghys-ýsigis qabylday salghan kóbik qújat.

Ol az degendey biyl kýzden bastap barlyq mektepting 1-synybynan ýsh tildi qatar ýirete bastaymyz...

Endi latyngha kóshu degen mәsele tudy. Biz búghan tikeley qarsymyz. Birinshiden, latyn qarpine kóshsek kompiuterde júmys isteu onay bolady, tez damyp ketemiz degen sózding ózi kýlkili. Álippe bar bolghany qúral ghana. Ol ózi eshnәrseni damyta almaydy. Damudyng kilti әripte túrsa oghan eng birinshi bolyp evreyler kósher edi. Dayyn túrghan latyn әlippesin 1948 jyly solar qabyldar edi.

Ekinshiden, bizding týrki tildes eldermen aralasuymyz onaylaydy degen uәj odan da kýlkili. Kenes kezinde bәrimiz bir әlippeni qoldandyq, sol kezde siz ózbek, týrikmen, әzirbayjan túrmaq qyrghyzsha oqyp, týsine alatyn ba ediniz? Ekinshi jaghynan, halyq halyqpen miday aralasyp, sapyrylysyp jatpaydy. Ol jekelegen ghalymdardyn, diplomattardyn, qala berdi kәsipkerler men saudagerlerding sharuasy. Olar zúlúspen de til tabysyp kete alatyn jandar. Ár halyq óz tilimen, óz әrpimen óz jerinde ómir sýredi. Olardy sol ýshin qoldanady.

Ýshinshiden, qazaq diasporalarymen baylanysymyz onaylaydy degen uәj. Biz birnәrseni týsineyikshi, bauyrlar. Biz iә aldaghy ary ketse 10-15 jylda syrttaghy 5 mln.qazaqty kóshirip әkelemiz, sóitip, qazaqqa qazaq qosamyz. IYә, 10-15 jyldan keyin syrtta qazaq qalmaydy, tek qytay, ózbek, monghol, orys qalady. Tili, jany, ruhy qytaygha, ózbekke, mongholgha ainalyp ketken adamdy siz ol kezde «tóbennen altyn qúyamyn» dep elge әkele almaysyz. Jýr ghoy Evropadaghy qazaqtar, kelgisi kelmeydi. Kelem dese bәrining mýmkindigi jetkilikti. Olargha Otan emes, jayly jer kerek. Olar ózin qazaq sanamaydy, «Otanym - Qazaqstan» dep bilmeydi.

Tórtinshiden, jәne eng bastysy, biz qazaghymyzdy birtildi, qazaqtildi etip almay túryp, latyngha kóshsek býgingi orystildi qandastarymyzdy óz qolymyzben birjolata orystildilerding qataryna iyterip tastaymyz. Jiyrma eki jyldan beri qasarysyp, balalaryn tek orys tildi mektepterge berip, ózderi de qazaqsha ýirenbey kele jatqan jandar, ony zang jýzinde biluge mindetteudi, mysaly, Parlament deputaty nemese diplomat qazaq tilin biluge mindetti degen talapty, «toliko cherez nash trup» dep kóldeneng jatyp alyp ótkizbey kelgen biyliktegiler qazaq tilin latyn әrpi arqyly ýirenuge kirisedi degenge kim senedi? Olargha qazaq bolghannan orys bolghan onay. Ázirding ózinde-aq olardyng kóbining jany, ruhy, sanasy orys.

Sózimiz jalang bolmas ýshin bir-eki dәlel keltireyik. Mening bir dosym bar. Búrynghy general, Mәskeude baktereologiyalyq qarudan jabyq dissertasiya qorghaghan, Saryshaghandaghy strategiyalyq poligongha bastyq bolghan jalghyz qazaq. Bir kezde Parlamentke de saylanghan. Qazaqshasy - ortasha. Oqy da, jaza da almaydy. Birde ekeumizding aramyzda әdeby pikirtalas tuyp qaldy. «Pushkin - geniy! A, Abay chto? Abay toliko priymenyaet narodnye slova». «Au, ya chitai Pushkina v originale, mogu ih sravnivati, ty je ne mojeshi chitati Abaya na kazahskom, kak ty mojeshi voobshe chto-to govoriti o nem?» Dosyma 1961 jyldan beri ózim ústap kele jatqan, Abaydyng sol jyly shyqqan bir tomdyghyn berdim. Bir jyldan keyin qaytyp aldym. Oi, azamat-ay, bir ólendi de oqyp, audaryp, týsinuge tyryspaghan ghoy. Al, ózin aqynjandy jan esepteydi, oryssha óleng jazatyny bar...

Ekinshi mysal. Temir tordyng ar jaghynda jatqan bir joghary lauazymdy azamat týrmening barlyq kitabyn tauysqan song tuysqandary oryssha-qazaqsha sózdik pen qazaqsha kitaptar aparyp beripti. «Eng bolmasa osyndaghy uaqytyndy paydalanyp, ýirenip shyq» dep. Ýsh aidan song ol betin ashpaghan kýii qaytaryp beripti. «Net nikakoy tyagi» dep jauap bergen kórinedi. Endi búrynghy kóshpendi babalarymyzdyng qanday bolghanyn bilse namysy oyanar ma eken degen oimen tuystary menen Júmajan Bayjúminning janadan shyqqan «Turan. Vzglyad na istorii chelovecheskogo obshestva» degen keremet kitabyn aparyp bereyin dep alyp ketti...

Internette latyn tiline kóshkendi qoldaytyndar Múhtar Shahanovqa arasha jabylypty. «Múqa, bilmeytin salanyzgha aralaspasanyzshy» degennen bastap «latynshagha kitabynyz audarylmay qalady dep qorqasyz ghoy» degenge deyin barypty. Basqalardyng kitaby audarylmay qalsa da, Shahanovtyng shygharmalary shyqpay qalmas. Múqatugha aitylghan sóz-daghy.

Shahanov «til» dep shyryldasa qara basynyng qamy ýshin emes ekenin týsinuge de asyp bara jatqan aqyl kerek pe? Dәl osy joly, qazaq tili jóninen qaq airylyp túrghan qazaqtyng teng jartysyn (tipti shiyregi-aq bolghannyng ózinde de tym kóp, «әr qazaq - bizding jalghyzymyz» emes pe?!) óz qolymyzben orysqa ainaldyryp alarymyzdy da nege týsingimiz kelmeydi? Onyng ornyna aldaghy 10 jyldy qazaqty qazaqqa ainaldyrugha júmsayyq. Qaytip? Onyng joly kóp. Biraq, eng birinshisi, eng onayy, eng jyldamy, eng bastysy eshqanday shu shygharmaytyn joly - Elbasynyng qolynda. Bizding elimizding qazaghy da qazaq, orysy da qazaq. Ýlkendi, basshyny syilap ýirengen. Preziydent eshqanday zang shygharmay-aq, jarlyq jazbay-aq kýni ertennen bastap «aldyma keler qújattyng bәrin qazaqsha dayyndap әkelinder» desinshi. Aq Ordada da, Ýkimet ýiinde de, Parlamentte de tek qazaqsha sóilep, qazaqsha jauap bersinshi. Kýnkildeytinder men tonqyldaytyndargha: «Shyraqtarym, jiyrma bir jyl kýttik qoy, endi qashanghy kýtemiz, adamda kishkene nysap degen nәrse de bolu kerek qoy» dep úyaltsynshy. Sonda ary barsa alty aidyng ishinde memlekettik organdardyng memlekettik tilge kóshui degen mәsele sheshiledi. Basqa joldyng barlyghy da úzaq әri qiyn.             «Serik Ahmetov Ýkimetti qazaqsha sóiletetin boldy!» dep taqiyamyzdy aspangha attyq? Kәne, qazaqsha sóilep jatqan Ýkimet?

Jalpy, biz qazaqty qazaqqa qosyp, qazaqty qazaqqa ainaldyryp alghannan keyin baryp әlippe auystyruymyzgha bolady. Tipti, ol qajet te. Tek qay әlippe? Ol - ata-baba әlippesi. Ghylymda «kónetýrki jazuy» dep belgilengen, shyn mәninde kóneqazaq jazuyna kóshuimiz qajet. Sol Orhon-Eniysey jazuyn tek qazaqtar ghana audarmasyz oqyp, týsine alady. Myng jarym jyl ótse de, bizge eng jaqyn til!

«Búl - naghyz qiyaly úsynys!» deytinder gu ete qalar. Ol tek bir qaraghangha ghana. Al, mәselege terenirek ýnilsek búl bizge auaday qajet nәrse. Ne sebepti? Biz qashan kóneqazaq jazuyna kóshemiz, mine, dәl sol kýnnen bastap qazaqtyng kóktemgi jyly janbyrdan keyingi kóktey qaulau dәuiri bastalady. Nelikten búl sózdi sonshalyqty senimmen aityp otyrmyz? Sebebi, biz sol kezde adamzat tarihyndaghy bar bolghany 12 ghana jazudyng birin oilap tapqan ata-babalarymyzdyng ruhyn oyatamyz. Dana qazaq beker aitpaghan: «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy». Al, bizge әzir óli әruaqtarymyz riza emes - biz olardyng enbegin tiriltuge jaramay otyrmyz. Nege evreyler 1948 jyly eki myn(!) jyldan beri qoldanysta bolmaghan ivrit tilin qayta tiriltti? Olargha onay boldy ma eshkim bilmeytin tilde tek jazu emes, sóileu de? Qiyn boldy, adam aitqysyz auyr boldy. Biraq, evreyler býgin sol sayasatynyng jemisin jep otyr.

«Taghy bir tәnirshil tabyldy» demenizder. Men tәnirshil emespin. Biraq, әruaqty joqqa shygharugha bolmaytynyn da jaqsy bilemin. «Qúdaygha jazsang jaz, әruaqqa jazba!» dep babalarymyz beker aitpaghan. Tek sol kýnge, kóneqazaq jazuynyng tirilgenine jetudi armandaymyn...

Álimhan Jýnisbekov aghamyz kóneqazaq tilin qoldaushynyng biri edi. Ana bir jyly sóilesip qalghanymyzda «әzirge latyngha kóshe túrayyq, onyng kezegi keyin keler» deydi. Qayran, anghal qazaghym-ay! Ózin-ózi júbatugha bizdey sheber halyq joq shyghar. «Samoe vechnoe - eto vremennoe» degen danalyq sózdi orystar basynan ótken song aitqan joq pa... Latynnyng qorasyna bir kirsek, keyin qayta shyghu joq bizge.

Týsiner jandar bar shyghar dep tilimiz jetkeninshe aittyq oiymyzdy. Týsiner jan tabylmasa, qaytemiz, «óz sózimiz ózimzdiki-daghy»...

ABAI.KZ