Senbi, 28 Qantar 2023
46 - sóz 738 4 pikir 18 Qarasha, 2022 saghat 14:37

Preziydent jәne otandyq tarihnama

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev otandyq tarihnamanyng shynayy janashyry. Ol әr sózinde Otan tarihyn dúrys jýieleu, bayytu jәne  nasiqattau baghytynda keleli oilaryn ortagha salyp keledi. Sebebi, tarihy sana dúrys qalyptaspay últtyq iydeologiya tolyq ornyqpaydy. Últtyq iydeologiya joq elde últtyq biregeylik pen memleketshildik sana saltanat qúrmaydy. Onday halyq ómirding basqa salalarynda da tabysqa jetui ekitalay. Demek, tarih tarih ýshin ghana emes, býgin jәne bolashaq ýshin jazylady. Ol últtyng basty oqulyghy.

Degenmen, dәl qazir últtyq tarihnamada jedel kónil bóletin tústar jetkilikti. Kýni keshe ghana Preziydent atap kórsetkendey, songhy jyldary «shynghyshantanushy» «tarihshylar»  shynymen qaptap ketti. Otan tarihyna degen birtútas últtyq kózqarastan kóri rulyq, taypalyq sana aldygha shyqty. Shynghys handy aldymen qazaq, odan song qazaqtyng belgili bir ruynyng ókili jasaghan sol tarihshylardyng aldy QR ÚGhA-nyn  qúrmetti akademiygi, joghary oqu oryndarynyn  professory dәrejesine deyin jetti. Ómiri biylik baspaldaqtarynda sәtti ósip, baylyqqa kenelip,  endi ghylymda da  abyroy-bedel jinaghysy kelgenderding Shynghys han turaly  tom-tom kitap jazyp, deputattar men ministrlerdi  qazday tizip әkelip, kitaptaryn ghylymy keneste qabyldatyp almaq bolghandaryna da kuә boldyq.  Demek, Preziydent múnday kelensiz jayttardy bilip aityp otyr.

Jaqyn jyldardan beri  qazaq tarihynyn  basty taqyryby tek Shynghys han tónireginde ghana bolyp keledi. Sonyng әserinen últtyq tarihnamanyng odan basqa da manyzdy problemalary, aitalyq, Shynghys hannan da ererek, kóne týrkilerding eldik, memlekettik tarihy turaly jazylghan әidik eskertkishteri zerttelmey, nasiqattalmay qaldy. Bile bilsek, Shynghys hannyng memlekettik ústanymdarynyng ózi de sol kóne týrkilerden bastau alghan joq pa? Biz myqty bolsaq, Merkedegi Batys Týrik qaghanatynyng ordasyn janghyrtyp, Istemy qaghangha alyp eskertkish qoymas pa edik! Kýltegin, Bilge qaghan, Tonykókterding eskertkish-keshenderin Óskemende jәne Elorda tórine ornyqtyrmas pa edik! Búl degen Qazaq jerinde biregey memlekettilik dәstýri bolghandyghyn aighaqtaytyn, konstitusiyalyq mәnge ie úly qúndylyqtar edi ghoy! Amal qansha, qolda bardy baghalay almay, basqalardyng qúndylyqtaryna jarmastyq. Búghan eregeskendey, Mongholiya ýkimeti óz jerindegi kóne týrki eskertkishterin mongholdardyng ata-babasynyng múrasy dep jariyalap jiberdi. Mineki, mýiiz súraymyn dep qúlaqtan aiyrylghan degen osy bolar. Áytpese, bir Shynghys han qazaq pen mongholgha jeter edi. Ol da bizding babamyz desek birdeneden kem bolyp qalmas edik. Qayta onyng aruaghy qazaq-monghol halqyn biriktirushi faktorgha ainalar edi. Dostyghymyzgha dәneker bolar edi. Endi kelip, oyau otyryp týs kórip, monghol degen halyq joq, «Mongholdyng qúpiya tarihy» qazaqsha jazylghan, Monghol dalasy degen Saryarqa, Onon ózeni degen Ile ózeni... desek, búl janalyghymyzdy kim qabylday qoyar eken. Búl Monghol halqy ýshin tek Shynghys handy ghana joqqa shygharu emes, monghol halqyn jәne onyng memlekettiligin de joqqa shygharu bolmaq. Soltýstiktegi kórshimizding qazaqta memlekettilik bolmaghan degen sózderi bizge qalay auyr tiyse, bizding sol taqyletti sózderimiz tuysqan monghol halqyna da solay  әser etedi dep oilaymyn! Qalay desek te, Shynghys han mongholdardyng eng basty qúndylyghy, últtyq jetistigi. Olar onyng portretin segiz jýz jyldan beri әspettep, tórine ilip keledi.  Bizde qay qazaq nemese qay rubasy osylay istep edi?! Býginde ol turaly abaylamay aitylghan, jazylghan birer auyz sóz tipti últaralyq, memleketaralyq dau-damaygha úlasuy mýmkin. Sondyqtan ózimizde bardy baghalay bileyik. Óz ar-namysymyzdy qalay qorghasaq, basqalardyng da ar-namysyna qúrmetpen qarayyq. Preziydentimiz Qasym-jomart Kemelúlynyng zamanauy últ bolugha, jastardy shet tilderin ýirenip, últqa, otangha qyzmet etuge ýndegen memleketshil oilary kim-kimdi de qanattandyrady. Tarih kerueninde myng ólip, myng tirilgen halqymyz búl kýnge de jetti. Biraq bizding sol tәuelsizdikke de boyymyz ýirenip bara jatqanday. Onyng qadir-qasiyeti, mәn-manyzy turaly kóp  oilanbaymyz. Dýniyejýzinde kóptegen últtar sol tәuesizdik ýshin kýresip jatsa, keybiri sol tәuelsizdikti saqtap qalu ýshin qan tógip, qúrbandyqtar berude. Ózining «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda Preziydent: «Tәuelsizdik jyldarynda birneshe ret qolgha alynghanyna qaramastan, últtyq mýddemizge say keletin kóp tomdyq jana tarihymyz әli tolyq jazylghan joq. Onyng tújyrymdamasyn búghan deyingi olqylyqtardy eskere otyryp qayta qarap, jana ghylymy ústanymdar men janalyqtardyng negizinde tynnan jazatyn uaqyt әldeqashan keldi. Barlyq oqulyqtar osynday irgeli enbekke negizdelip әzirlenedi. Búl – últ shejiresin dәripteu túrghysynan alghanda strategiyalyq manyzy bar mәsele. Sondyqtan, Qazaqstannyng akademiyalyq ýlgidegi jana tarihyn jazudy dereu bastau kerek. Týptep kelgende, tarihy sanany janghyrtu mәselesining týiini – osy. Búl iske bedeldi tarihshylarymyzdy tartu qajet»,-degen edi. Osy jәne onyng keshegi sózderi últ tarihyna degen naghyz janashyrlyghynyng belgisi. Endi osyghan qogham jәne tarihshy qauym dayyn boluy kerek. Últtyq tarihty dúrys túlghalau strategiyalyq mәnge ie mәsele. Elimizding ruhany qúrlysy salasyndaghy manyzdy sayasat. Preziydent bastaghan osy sayasatty jýieli, tiyanaqty, sapaly ayaqtau ýshin tútas qoghamnyn, ziyaly qauymnyng oghan degen senimi men qoldauy qajet-aq.

Men últ tarihyn, onyng ókinishke toly betteri men maqtanugha túrarlyq tústaryn jete zerttegen basshy elining erteni, bolashaghy ýshin de týn úiqysyn tórt bólip oilanady dep senemin.

 

Túrsynhan Zәkenúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1907