Akademik Kenjeghaly Ábenúly Saghadiyevting - 75 jas mereytoyyna oray

Torghay... Torghay topyraghy. Torghay tarihy. Torghay tany. Torghay tarlany. Torghay tarhany.Torghay ózeni. Torghay ólkesi. Torghay anghary. Torghay ýstirti. Torghay duany. Torghay kóterilisi. Torghay tolghauybirinen-biri oza shapqan qanday súlu tirkester desenizshi!«Tendessiz Torghay» deseng tipti, sardalanyng ajary ashyla týskendey. Búghan «Torghay tylsymyn» taghy qosynyz. Qoynauyna talay qúpiyany býgip jatqan qart Torghaydy sóiletseng qalay sayrar edi?! Álbette, ony tyndaytyn qúlaq, eltiytin es, sezinetin jýrek kerek.Osy jerding tumasy, aqyn aghamyz Ghafu Qayyrbekov: «...Torghaydyng ózinen - ózi turaly anyzy ósip ketken ólke, danqy ozyp ketken dala»dep beker aitpaghan. Shyndyghynda, Torghaydan shyqqan tarihy túlghalardy tize bastasan, sanynan janylasyn. Al, «osy ólkege kelgen ózge ónirlikter miday dalany kórgende, «it baylasa túrghysyz jer eken» dep, bastaryn bir shayqasa, sol saqarada tughan aty әigili danalar mentuma talanttardyng tuyndysyna taghy tanday qaghatyndyghy» turaly tanym qalyptasqaly qashan?! Sol tandanghandardyng qatarynda ahmettanushy retinde men de barmyn.

Akademik Kenjeghaly Ábenúly Saghadiyevting - 75 jas mereytoyyna oray

Torghay... Torghay topyraghy. Torghay tarihy. Torghay tany. Torghay tarlany. Torghay tarhany.Torghay ózeni. Torghay ólkesi. Torghay anghary. Torghay ýstirti. Torghay duany. Torghay kóterilisi. Torghay tolghauybirinen-biri oza shapqan qanday súlu tirkester desenizshi!«Tendessiz Torghay» deseng tipti, sardalanyng ajary ashyla týskendey. Búghan «Torghay tylsymyn» taghy qosynyz. Qoynauyna talay qúpiyany býgip jatqan qart Torghaydy sóiletseng qalay sayrar edi?! Álbette, ony tyndaytyn qúlaq, eltiytin es, sezinetin jýrek kerek.Osy jerding tumasy, aqyn aghamyz Ghafu Qayyrbekov: «...Torghaydyng ózinen - ózi turaly anyzy ósip ketken ólke, danqy ozyp ketken dala»dep beker aitpaghan. Shyndyghynda, Torghaydan shyqqan tarihy túlghalardy tize bastasan, sanynan janylasyn. Al, «osy ólkege kelgen ózge ónirlikter miday dalany kórgende, «it baylasa túrghysyz jer eken» dep, bastaryn bir shayqasa, sol saqarada tughan aty әigili danalar mentuma talanttardyng tuyndysyna taghy tanday qaghatyndyghy» turaly tanym qalyptasqaly qashan?! Sol tandanghandardyng qatarynda ahmettanushy retinde men de barmyn.

HÝIII ghasyrda qazaq úlysyn bir tudyng astyna jinaghan Abylay hannyng aqylmany hәm serigi, jongharlargha qarsy soghysta qol bastaghan batyry, qazaqtan shyqqan túnghysh tarhan Qoshqarúly Shaqshaq Jәnibek, HIH ghasyrdaghy úly aghartushy Ybyray Altynsariyn, HH ghasyrdaghy qazaq halqynyng ar-ojdany, últ kósemi Ahmet Baytúrsynúly, Alash ardageri Mirjaqyp Dulatúly, halyq batyry Amangeldi Imanov, revolusioner Áliby Jangeldindey narqasqalar shyqqan. Olardyng aldyndaghy jәne keyingi darabozdary men talanttary qanshama!     IYә, adamzattyng alyby Ahannyng ghúmyr jolyn zertteu barysynda ghúlamanyng tughan jerine arnayy saparmen birneshe ret baryp, talay oqighalardyn  kuәsi bolghandyqtan Ahannyng býgingi izbasary, Aqkólden shyqqan akademik Kenjeghaly Ábenúly Saghadiyev turaly tanymymmen bólissem, óskeleng úrpaqtyng tәrbiyesine septigi tiyer degen ýmittemin.    Babalar ghibratyna jýginsek, «jershil bolma, jerindi sýi», «rushyl, jýzshil bolma, tegindi bil», «últshyl bolma, últyndy qúrmet tút» degen taghylym bar. Búl ózin qazaqpyn deytinderding jadynda mәngi saqtalugha tiyis ataly sóz. Últtyq sanagha jetken úlylardyng úlaghatyn ómirine temirqazyq etken Kenjeghaly aghaydyng shapaghaty talaylardy «túlgha» degen mәrtebege jetkizip, jetekshi lauazym iyeleri atandyrdy.Búghanәr úlystan, әr aimaqtan, әr jýzden, әr rudan, әr auyldan, әr shahardan shyqqan ýzengiles zamandastary men shәkirtterining jazghandary dәlel, al mening aitarym basqa.

Áli esimde Ahmet Baytúrsynúlynyng 125 jyldyq mereytoyyna oray, Ýkimet tarapynan 1997 jyly Qauly shyghyp, qym-quyt júmystar bastalyp ketken-di. Búl tústa Almatydaghy Ahang múrajayynyng ghylymy qyzmetkeri bolyp júmys istep jýrgen maghan «Akademik Saghadiyev Baytúrsynúlynyng ekonomikalyq kózqarastary turaly ózekti maqala jazypty, arnayy baryp, súhbattas» degen tapsyrma týsti. Áueli, «iyә» dep keliskenimmen, artynsha «JOO-nyng rektoryna barugha bilik pen dayyndyghym» әlsiz kórinip, keyinge ysyra berdim... Jalpy, kim-kim de óz óresining tanymyna qaray, tirlik etedi emespe?! Búiylyqpa, әlde tәrbie solay boldyma, әiteuir Saghadiyevpen súhbattasugha jýregim daualamady. Búghan sebep joq ta emes edi. Óitkeni, ekonomist-ghalym Kenjeghaly Ábenúly Saghadiyevting ataghy jer jaryp, әlemdik arenagha tanylghan «men múndalaghan túlgha» bolatyn. Alghashynda oblystyq, sonyra respublikalyq gazetterde tilshi bolyp júmys jasaghan tәjiriybem de kómek bolmady. Arada talay jyldyng jýzi ótti. 2003-2006 jyldary «Ahmet Baytúrsynúlynyng ómirbayany, shygharmashylyghy» atty kandidattyq zertteu júmysynqorghadym. 2005 jyldan ghalym múrajayynyng júmystaryna jetekshi etip taghayyndady, múny qoghamdyq negizde әli kýnge atqaryp kelemin, әri eng sýiikti isime ainaldy.

2009 jyly Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministrligi tarapynan «Ahmet Baytúrsynúlynyng shygharmashylyq múrasyn nasihattauda keshendi sharalardy úiymdastyru jobasy» boyynsha túlgha ómiri turaly derekti filim jәne ghalymnyng múrasy jóninde anyqtamalyq dayyndaugha tapsyrys aldyq. Ataghy darday, kýrdeli júmys. Kýrdeli júmystyng basynda kýrdeli túlghanyng túruy - ghylymy jobagha abyroy әkeleri anyq. «Sabaqty iyne sәtimen» demekshi, akademik Saghadiyevpen jýzdesuding endi naghyz reti degen sheshimge keldim. Búrynghy qobalju artta qaldy. Qazaqy ortagha ahmetanushy retinde tanyla bastaghandyqtan, akademikting qabyldauyna ýlken bir senimmen keldim. Jyly jýzben qarsy alghan akademik aghay, mәselening mәn-jayyn tyndap bolghan son, jobagha ghylymy kenesshi әri tentóralqa bolugha kelisimin berdi.    Jyl ishinde iygeriluge tiyisti búl jobagha shamamen, 10-12 adam qatystyq. Qordyng basshysy Serik Samyratúly Baytúrsynov bastaghan Ayman Baysalova, Meruert Bәkibayqyzy, Sabyrjan Shýkirúly, Qaydar Baydebekov, Ómirhan Ábdimanúly, Jantemir Hamziyn, Erbol Tileshov, Gýljahan Orda, Toghatay Omarov, Orynay Júbaeva, Úlan Erkinbaev, Maqpal Eskendirqyzy jәne esepshimiz Ludmila Ivanova iske kiristik.Berilgen merzim shekteuli. Uaqyt - tar, jantalasqan qogham, әiteuir ainala azan-qazan... Beyne bir qúddy ýdere kóshken júrt syqyldy. Arasynda akademikting aqyl-kenesine jýginuge kelsen, Kenjeghaly aghay sol bayaghy sabyrly jýzben jymiya tyndap, syrbaz sóilegende «osy biz nege alqynyp jýrmiz» dep, tez sabana týsesin. Akademik aghay aralasqan búl júmystyng tauday jauapkershiligin bir týisinsek, ministrlikting aldynda úyatqa qalmau ýshin jobagha bar kýsh-jigerimizdi salyp baqtyq. Abyroy bolghanda, 8-9 aidyng ishinde ghylymy júmystyng 90 payyzyn iygerilip, qalghan uaqyty esep berumen óte shyqty. Jyl sonynda qalyng júrtqa 32 minuttyq «Últ ústazy» degen derekti filim, 18 baspa tabaq «Úlaghatty últ ústazy» atty anyqtamalyq-kórsetkishti úsyndyq.

Ghylymy jobanyng nәtiyjesi oiynan shyqqan boluy kerek, kóp úzamay akademik aghaydyng tarapynan oiyma kelmegen ótemaqygha ie boldym. Ol -Alash arystarynyng ruhany ordabasy Orynbor sapary. Álbette, múnyng bәri qarjygha kelip tireletini belgili. Búl isting mәn-jayynakademik Kenjeghaly Saghadiyev sheship berdi. Osyndayda alaqandy aspangha jaymay, adamyna kez kelsen, «izdegen jeter múratqa» degenning rastyghynyng kuәsi boldym. Búl akademik aghaydyng men biletin júmystarynyng bir parasy ghana. Amerikanyng әigili jazushysy Mark Tven: «...Meyirimdi bolu  - úly is. Al óz jaqsylyghyn júrtshylyqqa aitpay, qúpiya saqtaghan adam odan da úly» degen eken. Dәl osy sóz Kenjeghaly Saghadiyev aghaydyng boyyndaghy qasiyetti pash etkendey. Óitkeni, «Kenjeghaly aghay auyl mektebining oqytushylaryna qarjylay kómektesipti», «Búl kýrmeui joq mәseleni Kenjekeng sheship beripti» degendi talaylardyng auzynan estigendikten, bir qaraghanda pang әri sústylau kórinetin aghaydyng kendigi men jomarttyghyna eshqandayda shek keltire almaysyn. Bir ghajaby, osy qasiyetterdi bir adamnyng boyyna syighyzghan Tәnirining qúdiretine qayran qalasyz. Sonan song topyraghy bólek Torghaydyng saghasynda babalar ruhymen qanattanyp ósken jannyng basqasha boluy mýmkin emestey kórinedi.

Ángimening ózegi - Torghaydyng Aqkólinen úshqan Ahang men onyng túyaqbasary Kenjekeng bolghandyqtan, endi akademikting ruhany ústazynyng qaghidattaryn negiz etken keybir enbekterine toqtayyq. 2006 jyly «Gauhar» baspasynan «Reformy: analiticheskiy vzglyad» atty 4 kitaby, taralymy 1000 dana jaryq kórdi. Jinaqqa ghalymnyng әr jyldary jariyalanghan maqalalary, súhbattary, mekemelerge jazghan hattary, týrli ghylymy konferensiyalarda jasaghan bayandamalary engen. Birinshi kitaby «Janaru kóshinde» dep atalyp, ýsh bólimge jýielengen. Betashary retinde HH-ghasyrreformatory Ahannyn: «...Dýniyening tórine qyzyqqandar tórde oryn alyp jatyr. Tyryspaghandar esikte qalyp jatyr. Esikte qalmay tórge tyrmysalyq, basqalar tórge qalay bara jatqanyna qarap, bizde solardyng istegenin isteyik» degen aishyghy berilipti. Óte qonymdy qisyn. Adam balasy uaqyt ozghan sayyn, zamana iyleuindegi kóshten qalghysy kelmeydi. Irgendegi ozyq elding ekpinine tótep berer ekonomikan, biliming men ghylymyng say bolmasa, adyra qalatynymyzdy  súnghyla oily ghalym dóp basyp, anyq týstegen.

Dәl osy oidy býgingi jahandanu kezenindegi órkeniyetti elderding kóshinen qalmas ýshin qalay, qanday qadamdar jasau qajettiligi jóninde HHI-ghasyrdyng toghysynda Torghaydyng týlegi Saghadiyev ózining ómir tәjiriybesinen jinaqtaghan saliqaly oi-tújyrymdaryn ortagha salady. Arada ghasyrgha juyq mezgil ótse de, adamzat balasynyng ghylymnyng ghalamdanu kóshinde ózining últtyq bolmysyn joghaltpauy eng ózekti mәsele ekenin alghashqy reformator-ghalym da keyingi zamanauy kәsibiy-ghalym da aitady. Kenjeghaly Saghadiyev jahandanu dәuirindegi týrli janartulardyng janashyldyghy últtyq ruhymyzdyng dingegin shayqamaytynyna senimdi. Onyng payymdauynsha, jer betindegi barlyq últqa ortaq tehnika ghylymdarymen qatar, әr últtyng bolmysyn tanytatyn últtyq ghylymy - onyng tili, әdebiyeti, óneri, mәdeniyeti, tarihy bir sózben aitqanda gumanitarlyq ghylymy qatar damyp, birge jýrgizilip otyru kerek eken. Ózining keleli oiyn «ghylymsyz ghúmyr - túl» dep qorytady tәuelsizdik kezenning býgingi kәsibiy-ghalymy.

Kenjeghaly Saghadiyevting ekinshi kitaby osy alghashqy kitaptyng jalghasy ispetti. Múnda býgingi egemendi Qazaqstandaghy ekonomika ghylymynyng elimizdegi óndiristing barlyq salasyndaghy túraqty damu joldarynyng ózekti mәseleleri sóz bolady. Ekonomist-ghalym qazaq ghylymyna keninen engen ekonomika termiynining adamzat qoghamynyng qalyptasuy men damu ýrdisinde qatar jýretin egiz úghym ekenin janasha payymmen týsindiredi. Ári búl saladaghy oi-tanymnyng «ótkeni, býgini, keleshegi ýnemi jalghastyqta damyp, órbip otyratyny tabighy qúbylys yaghni, úrpaqtar ýndestigi» dep tanidy. Ol ghasyr basyndaghy últ ziyalylarynyng ekonomika salasyndaghy oi-tújyrymdaryna «Ahmet Baytúrsynúly jәne alashordashylardyng ekonomikalyq kózqarasy» atty taqyryp ayasynda keninen toqtalyp, adamzattyng damu tarihyndaghy joyqyn ózgeristerge sholu jasaydy. Mәselen, Ahmet Baytúrsynúly ghasyr basyndaghy últtyq mәdeniyetting shyny ghana emes, qazaq halqynyng kósemi dep dәripteluining tylsym tarihyna toqtalady. Últymyzdyng ar-ojdany dep tanylghan Ahang bastaghan Alash ziyalylarynyng ghasyr basynda qalaghan әleumetti-ekonomikalyq platformasynynyng býgingi tandaghy tarihy jәne ekonomikalyq ghylymdarynyng mamandary tarapynan jetkilikti kónil bólinip, zerttelmey otyrghanyna ókinish bildiredi.Ýshinshi, tórtinshi kitabynda Qazaq eli órkeniyetti 50 elding qataryna enu ýshin zayyrly memleket retinde onyng býgingi kelbeti qanday boluynyng shartty joldary әri ekonomikasy damyghan eldermen qalay iyqtiresuding qajettilikteri turaly oi-tanymdary men payym-tújyrymdary aitylghan.

Qostanay oblysy, Arqalyq ónirine qarasty Torghay - elimizding ortalyq aimaghyndaghy Saryarqanyng bel ortasynda ornalasqan betpaq dalalardyng biri. Torghay dalasy - qazaq elining kindigi sanalatyn Úlytaumen shektesedi. Yaghni, sozylghan sar dalanyng bir sheti - kýnshyghys jaghynda Jezqazghannyng keng jaziralarymen týiisse, soltýstigi Aqmola, Qaraghandy aumaghyna baryp qúlaydy. Batysynda Aqtóbening Hromtauy qos ónirge ortaq meken bolsa, ontýstigi Qyzylordanyng búira qúmymen shektese, iyin tiresip jatyr. Mine, osy ejelgi Torghaydyng tarihy atauy, sol elden týlep úshqan has úldarymen asqaqtap, barsha búqaragha ayan bolsa, al sol Torghaydan shyqqan tarihy túlghalardyng erekshe qasiyetpen daralanuy, kóne Torghay topyraghy kiyesininqúdiretiliginen bolsa kerek.Ylayym, babalar múrasymen ruhtanatyn el azamattarynyng qatary kóbeyip, últ mýddesine júmys jasaghay dep tileyik.

IMAHANBET Rayhan Sahybekqyzy,
Ahmet Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory    
ABAI.KZ