Qas qaraya ýige oralysymen  kýndegi әdetimshe teledidardy qosyp, arnalardy auystyra bastadym.  Arnalardy auystyryp otyryp Malahovtyng «Pusti govoryatyna» toqtaldym. Ártýrli oqighalardy qozghaytyn tokshoudyng búl jolghy taqyryby «Tureskiy Gambiyt» eken. Baghdarlamanyng  basty keyipkeri - Týrkiyanyn    Gýlsum esimdi azamatshasy bolyp shyqty. 2008 jyly jol apatyna úshyrap, auyr halde auruhanagha týsken belgisiz azamatty dәrigerlerding «adam bolmaydy» degenine qaramastan tórt jyl boyy balasynday baghyp, ómir sýruge jetelegen búl әieli býginde kýlli Reseyge tanymal jan. Últynan, tili men dininen, aty-jóninen, búrynghy ómirinen beyhabar bola túra bar analyq mahabbatyn osy belgisiz jangha arnaghan әieldi qalaysha qúrmettemeske?! Baghdarlama barysynda týsirilgen sujetterdi kóre otyryp kórermenderding kózine jas ýiirilgeni anyq (1-beynematerialdy kóriniz).

Qas qaraya ýige oralysymen  kýndegi әdetimshe teledidardy qosyp, arnalardy auystyra bastadym.  Arnalardy auystyryp otyryp Malahovtyng «Pusti govoryatyna» toqtaldym. Ártýrli oqighalardy qozghaytyn tokshoudyng búl jolghy taqyryby «Tureskiy Gambiyt» eken. Baghdarlamanyng  basty keyipkeri - Týrkiyanyn    Gýlsum esimdi azamatshasy bolyp shyqty. 2008 jyly jol apatyna úshyrap, auyr halde auruhanagha týsken belgisiz azamatty dәrigerlerding «adam bolmaydy» degenine qaramastan tórt jyl boyy balasynday baghyp, ómir sýruge jetelegen búl әieli býginde kýlli Reseyge tanymal jan. Últynan, tili men dininen, aty-jóninen, búrynghy ómirinen beyhabar bola túra bar analyq mahabbatyn osy belgisiz jangha arnaghan әieldi qalaysha qúrmettemeske?! Baghdarlama barysynda týsirilgen sujetterdi kóre otyryp kórermenderding kózine jas ýiirilgeni anyq (1-beynematerialdy kóriniz).

Baghdarlamadan keyin oiyma ózimizding «Ayaly alaqan» baghdarlamasy, baghadarlama avtory Biybigýl Dәuletbaqqyzy orala ketti de qonyrau shalugha asyqtym. Ekeuara әngimemiz tómendegidey órbidi.

- Sәlemetsiz be, Biybigýl!? Búl men ghoy Nazerke.

- Iya, Nazerke, qalyng qalay?

- Shýkir, barlyghy jaqsy. Jana teledidardan Malahovtyng baghdarlamasyn kórip siz esime týsip kettiniz. Sodan birden sizge habarlasyp jatqanym ghoy.

- Iya, iya. Men de kórdim ol baghdarlamany. Qyzyq eken, meni nege esine aldyn?

- Osydan birer jyl búryn óziniz jýrgizgen «Ayaly alaqan» baghdarlamasynan Jansaya esimdi qyzdyng ómiri jayly kórgen edim. Qolsyz tuylghan  býldirshinning ómirge qúshtarlyghyn kórip, jýregim qatty auyrghan edi sol kezde.

- Bәri esimde ghoy, bәri... Men de jýregi mahabbatqa, meyirge toly týrik әielining arqasynda beti beri qaraghan jas jigitti kórip otyryp, talay oqighany esime aldym. Iya, qoldary joq bolsa da ayaghymen tamaq jep otyrghan Jansayanyng beynesin qalaysha úmytugha bolady?!

- Gýlsumnyng beynesi Jansayagha on bir jyl boyy qamqor bolghan balalar ýiining tәrbiyeshisi, aty esimde qalmapty, últy tatar әielge qatty keledi eken.

- Sen bilesing be, men de dәl solay oilap otyrghanmyn. Mening oiymdy oqyp ýlgeripsin. Osy kezde men baghdarlamany egilip, jylap kórip otyrmyn. Gýlsum Anagha degen mening tandanysym men sýiispenshiligimde shek joq. Adamgha adamnyng jany ashuy kerek.  Meyirimge zәru jandargha  kómek qolyn sozu osy  kýni elding auzyndaghy әnsheyin әngime ghana bolyp bara jatqan siyaqty. Týrkiyanyng bir ghana otbasy barsha adamzatqa ýlgi bolarlyq is jasady. Qalay aitqan kýnde de, búl ómirde jaqsy adamdardyng әli bar ekendigining bir kórinisi ghoy búl. Jansayany baqqan tәrbiyeshining de enbegin aitpay ketuge bolmaydy. Qolsyz tuylghan býldirshindi bólmey, tipti ózge balalardan artyq jaqsy kórgen әieldi óz basym qúrmet tútamyn.

- Janartpasang jadyndaghy da óshedi. Elding esinde endigi Jansaya qyz qalmaghan da shyghar.

- Joq, Nazerke, men olay oilamaymyn. Áli kýnge deyin mening "Ayaly alaqanymdaghy" keyipkerlerdi halyq úmyta qoyghan joq. Elektrondy poshtama kýni býginge deyin kórermender habarlasuda. Tua bitkennen eki qoly joq Jansaya Salyqbaeva osydan alty jyl búryn nebәri on bir  jasta edi. Onyng sol kezdegi dәrmensiz kýii kóz aldymnan keter emes. "Ápketay, mening anamdy tauyp berinizshi, ótinemin" dep shyryldaghan býldirshinning sózderi sol kezde meni kýndiz kýlkiden, týnde úiqydan aiyrghan edi. Sharq úryp anasyn izdestiruge kiristik.  «Ayaly alaqan» ayaqtalysymen telefongha damyl bolmady. Kabiynette otyrghan redaktor  - Nazym ekeumiz eki telefonmen jaghalasyp sóilesip  jatyrmyz. Anda-sanda bir birimizge qarap qoyamyz. Keyde ol "iyә, iә aita beriniz, Anasy?" degen kezde men jalt qaraymyn, al ol bolsa basyn shayqaydy. Ýsh saghat boyy qonyraulargha jauap berip,  kýtken qonyrauymyz soghylmaghan song  únjyrghamyz týsip ketti. Kesh bata qonyraular sayabyrlay bastady. Saghat keshki toghyzdar shamasy. Kabiynette men, Nazym jәne baghanadan bezek qaghyp tynbaghan eki telefon. Áytsede ýmitimiz ýziler emes. Bir uaqytta qara telefon shyr ete qaldy, tútqanyng ar jaghynan qonyr dauysty kelinshekting "Qyzym qayda?" degen bir auyz sózi  meni tolqytyp jiberdi. Sýiinshi!!! Jansayanyng anasyn taptyq. Nazym ekeuimizding quanghanymyz sonsha, kabiynette bir birimizdi qúshaqtap sekirip jýrmiz. Qazir Jansaya da boyjetti, anasymen qauyshty(2-beynematerialdy qaranyz).

Ángimemiz osylaysha tәmamdalghan song da kóz jasyma ie bola almadym. Biybigýldi oiladym. «Ayaly alaqan» arqyly talay taghdyrly jandy efirge alyp shyghyp, elding jýregindegi meyirim men ayanyshty oyatugha úmytylghan ol da menimen súhbatyn kýrsinip ayaqtady.

ABAI.KZ