Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Janalyqtar 5217 0 pikir 18 Aqpan, 2013 saghat 05:40

Latyn әlipbiyi: Abay ruhyna hat

(M.Shahanov bastaghandardyn «Latyn әlipbiyine kóshuge qarsymyz» atty hatyn oqyghannan keyin)

Bismilla Rahman Rahiym!

Abay ata, jer betinde izgilikpen ómir sýrip, izgilikpen qaytqan pendeler shahit sanalatyn bolsa, sizding ruhynyzdyng da adamdar arasynda jýrgeninde kýmәn joq. Sondyqtan ruhynyz sezse eken dep osy úshbu hatty jazugha mәjbýr boldym. Tym qúryghanda perishtelerding qúlaghyna ilikse eken.

Ata, hat demekshi, biz - tiriler búl kýnde hat jazudy daghdygha ainaldyrdyq. Ekining biri el preziydentine qúlash-qúlash hat jazamyz. Qol qoiygha da sheberlesip aldyq. Mәtinmen tanyspay-aq, «sotka» deytin «tajalmen» taqyldasamyz, baqyldasamyz, kerek bolsa baqúldasamyz da. Ol hattyng qanshasy tiydi, qanshasy dalada qaldy, ony da biletin adam az. Sonday hattyng biri jaqynda taghy da jarq etti. Bizdegi dau - kirill jazuynan latyn әlipbiyine kóshuding talas-tartysy. «Kóshpeymiz!» dep keri tartqannyng basynda Múhtar Shahanov degen aqyn úlynyz jýr. «Latyn әlipbiyine kóshuge qarsymyz» deydi bayaghy. Ózi orysshyl qoghamnyng shekpeninen shyqqanymen últ ýshin kórim-aq shyr-pyr bolyp jýr edi, búl joly ol adasty ma, biz adastyq pa, bilmeymiz, әiteuir, attyng basyn artqa búrghany shyn. Ózining shuy azday endi eldegi esti-essiz biraz qalamgerdi sonyna ertip alypty.

(M.Shahanov bastaghandardyn «Latyn әlipbiyine kóshuge qarsymyz» atty hatyn oqyghannan keyin)

Bismilla Rahman Rahiym!

Abay ata, jer betinde izgilikpen ómir sýrip, izgilikpen qaytqan pendeler shahit sanalatyn bolsa, sizding ruhynyzdyng da adamdar arasynda jýrgeninde kýmәn joq. Sondyqtan ruhynyz sezse eken dep osy úshbu hatty jazugha mәjbýr boldym. Tym qúryghanda perishtelerding qúlaghyna ilikse eken.

Ata, hat demekshi, biz - tiriler búl kýnde hat jazudy daghdygha ainaldyrdyq. Ekining biri el preziydentine qúlash-qúlash hat jazamyz. Qol qoiygha da sheberlesip aldyq. Mәtinmen tanyspay-aq, «sotka» deytin «tajalmen» taqyldasamyz, baqyldasamyz, kerek bolsa baqúldasamyz da. Ol hattyng qanshasy tiydi, qanshasy dalada qaldy, ony da biletin adam az. Sonday hattyng biri jaqynda taghy da jarq etti. Bizdegi dau - kirill jazuynan latyn әlipbiyine kóshuding talas-tartysy. «Kóshpeymiz!» dep keri tartqannyng basynda Múhtar Shahanov degen aqyn úlynyz jýr. «Latyn әlipbiyine kóshuge qarsymyz» deydi bayaghy. Ózi orysshyl qoghamnyng shekpeninen shyqqanymen últ ýshin kórim-aq shyr-pyr bolyp jýr edi, búl joly ol adasty ma, biz adastyq pa, bilmeymiz, әiteuir, attyng basyn artqa búrghany shyn. Ózining shuy azday endi eldegi esti-essiz biraz qalamgerdi sonyna ertip alypty.

Tobyr deyin deseng - azdy-kópti enbegi bar, ómiri izine órt qondan sharshamaytyn, halyq deyin desen, Alla men adam aldyndaghy paryzyn dúrys tanymaytyn osy dýbara toptyng ne aityp, ne qoyghanyn ózderi bile me, joq pa, ol jaghy әzirshe anyq emes. Olardiki jón dep kóp dýrmekke ilese jóneleyin desen, Sizdin:

Kópting bәri osynday, mysal etsen,

Kóp aitty dep aldanyp, uaghda kýtsen.

Ghapil bop, kóp nәrseden bos qalasyn,

Andamay kep sózimen jýrip ketsen. - degen óleng joldarynyz oigha oralady. Tipti oidan oy quyp, eski kýnning izin shiyrlasaq:

...

Quaty kýshti núrly sóz,

Quatyn bilgen abaylar.

Jalyn men ottan jaralghan

Sózdi úghatyn qaysyng bar?

Partiya jiyp, para alghan,

Beyildi kedey baysyndar.

Qulyq penen qúbyldan

Jalyqsan, jaqsy jansyndar.

Týzelmese shúghyldan,

Arsyldar da qalshyldar.

Nesi ómir,

Nesi júrt?

Ónsheng qyrt,

Bas qanghyrt! - dep óziniz aitqan «ónsheng qyrt» osylar emes pe eken degenge de barasyz.

Ibrahim ata, keyde «jartastargha» aighaylaghansha «latyny qúrysyn!» dep qoldy biraq siltegimiz de keledi. Biraq latyn da, latyndy teristegen aqynda halyqtiki. Ekeuin de ertengi el úrpaghynyng keregi retinde sizshe jaqsy kórip, sizshe «synasaq» deymiz. Aqynnyng kónili degenmen latynnyng (jazudyn) ómiri odan da úzaq sekildi. Agha men aqyn bizge tәn bolghanmen til halyqtiki. Halyqtyng taghdyry - el men jerding ertenine sayady. Al el ertenine bilgen nemese bilmegen kýide kólenke týsiru adasqandyqqa jatady. «Bireudi qúday qanghyrtady, bireu qúdaygha kónbey ózi qanghyrady». Adasushynyng óz basynyng qanghyrghany týk emes, halyqty qanghyrtsa onyng eki dýniyede de azaby auyr, beti qaranghy. Ony Alla da adam da keshpeydi.

Ata, keshirinizshi, atalghan hatta keltirilgen zattyq shyghyndargha kóz jiberseniz kýlkili tústardy da kóp eken. Satyp alugha bolmaytyn, tendessiz baylyq - últtyng ruhany qajettilign saudamen teristemekshi bolghan «tiyn jighyshtardyn» tyrashy neni úqtyrmaqshy? «Qarjy» dep otyrghany shetke qashqan bir «qashqynnyn» qaltasyna da jetpeydi. Baspa sózdi bauyryna tartyp «gazetterding kýni ne bolady» degenining ózi de týbi tesik shelekting kýii. Gazetting bәrin qazirde internet arqyly sayttan oqimyz. Kerek deseniz kóbining latynsha tipti tóteshe núsqasy da dayyn jýr.

Bayaghyda Siz eski shaghatay, arab, tóte jazudyng Ahmetten búrynghy ýlgisimen degendey jazu ýlgilerin paydalanyp ediniz. Tipti paryssha, oryssha әdebiyetterdi de oqyghansyz. Býgingi úrpaq tany bermeytin sizding sol jazbalarynyz, әlipby auysuymen bizge jetpey qaldy ma?! Sizdi jazghan Múhtardyn, onyng manyndaghy Ahmet, Iliyas, Sәken, Sәbiyt, Beyimbet, Ghabiyt, Ghabiyden, t.b. bәrining de shygharmalary «ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn» tóte jazu ýlgisinde jazylmap pa edi. Tipti baghzy tasqa basylghan Orhon, Eniysey, Kýltegin, Tonykók jazularyn da oqyp jatqan joqpyz ba! Bizding zamanda kompiuter tilin biletin kez kelgen jan bir týimeshikti basyp-aq әlipbii auysqan bir til týgili, ózge últ tilinde op-onay oqy alady ghoy.

Abay ata, siz hattaghy: «qazaqtardyng 60 payyzy qazaqsha bilmeydi» degenge qatty tanyrqar ediniz. «Óz shanyraghynda otyryp, qazaqsha oqyp-jazyp jýrgen jannyng ana tilin bilmeui ne súmdyq!» dep asa tayaghynyzdy ýiiretin de shygharsyz. Tipti, sol tayaqtyng úshyn eng әueli osy Múhtarlardyng kókesi Áuezovke kezer me ediniz kim bilsin: «Meni orysshyl etip kórsetip, býkil qazaq balasynyng betin teris jolgha búrghan sen!» dep. Ata, ras, bizdegi qazaq tilin biletinder shynymen de azayyp ketip edi, endi-endi betimiz beri qarap keledi. Al beti beri qaraghan halyqty qaytadan keudeden iytergendey «qazaq tilin bilmey otyrghanda» dep qorlaghan mynalardyng «ittigi» sizding de zyghyrdanynyzdy qaynatpay ma! Al osy «60 payyzdyn» ózi kәdikti. Qazir ontýstik jәne batys  - Almaty, Taraz, Shymkent, Týrkistan, Qyzylorda, Manghystau degendey negizinen qazaq tildi. Oghan Otangha oralghan bir million qandasymyzdy qosynyz. Shettegi 5 million qazaqtyng jarymynan astamy taza qazaq qalpynda. Olay bolatyn bolsa 60 payyz qazaq barlyq qazaq tildi mýddemizge dayyn otyr. Al qyryq payyzdy qyjyrtqansha olardy qatarymyzgha qosyp alsaq bolmay ma?!

Ata, siz taghy bir sózinizde: «Adam balasyn zamana ósiredi, kim de kim jaman bolsa, zamandasynyng bәri kinәli» -  dep ediniz, mening saqaldy-saqalsyz zamandastarymnyng biri «latyngha kóshemiz», biri «kóshpeymiz» dep taytalasqan myna kýnde «aramyzdaghy jamandar» tezirek jaqsylar qataryna qosylsa eken degendi de tileymiz. Óitkeni zamanymyz jaman bolsa, ol zamandastarymyzdyng kinәsi - bizding kinәmiz. Áuel deseniz, sizdin:

Kópting bәrin kóp deme, kóp te bólek,

Kóp it jenip kók itti, kýnde jemek.

Ghadilet pen marhamat - kóp azyghy,

Qayda barsan, bolyp bak soghan kómek. - degen óleninizdegi «kóp iyt» kim, «kók iyt» kim? - degen de әr týrli oigha jeteleydi. Degenmende kóp azyghy -  Ghadilet pen marhamat ýshin kýresu naghyz erlerding isi emes pe. «Latyn әlipbiyine kóshuge qarsymyz» atty hatqa qol qoyghan «kóptin» ishinde de ózin «qoshqar» sanaytyndar jetip artylady eken. Degenmende ata, bәrimizde pendemiz ghoy, qaysymyzdan bir aghattyq ketip jatyr, ol jaghy Allagha ghana ayan. Pende retinde adamzattyng algha basyuy men ósip-órkendeuine qajetti qanday bodau bersekte odan bas tartudyng qajeti joq dep qaraymyn. Óz tarihyn qanmen jazyp, erkindikke qol jetkizgen qazaq halqy da eshkimge jaltaqtaugha mýýdeli emes. Myndaghan, miliondaghan qazaq ózining aryn emes, janyn berip úrpaghynyng mәngi azattyghy - kók bayraqtyng jelbireui ýshin kýresip keldi. Endeshe, biz neden tayynamyz. Sheginerge jolymyz joq.  Shyghynsyz, kýressiz qolgha kelgen jenis - qúldyqqa tez beyimdeydi. Jas úrpaq, jana buyn bizden latyndy kýtip otyr. Endeshe, ata, Allanyng kәri sizding asa tayaghynyzgha ainalyp arqamyzda oinamasa eken. Qúdireti kýshti Haq bir ózi tura jolgha bastasa eken!

Hattardan sharshaghan «biylik» pen «halyqty» taghy da qúlaghyn jauyr qylyp qajytpayyn dep, búl jolghy hatty ózgeshe - Abay ata, sizding ruhynyzgha arnap әdeyi jazyp otyrmyn. Jәne de Shahanov aghamday jaqtas jiyp sharshamadym. «Tirisinde kýn bermegen qazaq ólgesinde mazalay berdi-au» dep, aiypqa búiyra kórmenizshi. Siz bir-aq ret tuylyp, kóp ret mazalanu ýshin jaralghan siyaqtysyz. Marqasqasy joq marghau qazaq ózinizdey dananyng úlyghyn ansaydy.

Jәdy ShÁKENÚLY, jazushy

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn,

Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi.

2013 jyl 14 aqpan. Astana

Abai.kz

0 pikir