3

Qarymsaq búl qaghazdy Qúljadan әkelgen. Aymaqtyng «manghúl úiyshmasynyn» sekretari-húijany* Fujeden kelgen-di. Osydan bes kýn búryn ketken Qarymsaqtyng nendey habar әkelmegin songhy kýnderi asygha tosyp jýrgen Kerimbek hat ayaqtanqyraghanda, shyrayy bir nәrsege sheshilgendey ózgerip keledi. Qaghazgha búrynghydan da ýnile týsip, hat sózine qúlaq týrgendey, bar yntasymen den qoya týiilip, qayta-qayta anyqtap oqyp otyryp qaldy. Kerimbekti әsirese ýmittendirgendey bolyp ta, jәne bir jaghynan qatty kýiindirip otyrghan nәrse tegin emes-ti. Hattyng erekshe mazmúnyna qaraghanda qazirgi Shynjang ýkimetin biylep otyrghan Shyng shy say búl ólkede múnan artyq túrugha mýmkindigi qalmaghan siyaqty!

 

*Húijang - qytaysha sekretjr

 

Kerimbek qolyndaghy qaghazdy Maqsútqa bayyppen úsynyp jatyp:

- Bәleket, óz isining basynan asyp bara jatqanyn bilgen-aq! Sezgen-aq! - dep edi, Qarymsaq jay otyryp:

- Úrlyghy basynan asqan it iyesining songhy qabaghyn tanyghan son, auyldan mýlde bezip, zenip ketpeushi me edi, tap sol-au ózi, - dep qoydy. Múrynshaq sәl an-tang bolyp otyrghanymen, ózine tiyisti sóz emes ekenin bilgen son, «búlaryng ne» dep súraghan joq. Ol dúshpan bolmaghanmen Shyng shy sayday patshanyng taqtan tangy ýlken janalyq qoy. Andausyzda qatyn-balanyng qúlaghyna shalynyp ketse, pәlening ýlkeni sol.

3

Qarymsaq búl qaghazdy Qúljadan әkelgen. Aymaqtyng «manghúl úiyshmasynyn» sekretari-húijany* Fujeden kelgen-di. Osydan bes kýn búryn ketken Qarymsaqtyng nendey habar әkelmegin songhy kýnderi asygha tosyp jýrgen Kerimbek hat ayaqtanqyraghanda, shyrayy bir nәrsege sheshilgendey ózgerip keledi. Qaghazgha búrynghydan da ýnile týsip, hat sózine qúlaq týrgendey, bar yntasymen den qoya týiilip, qayta-qayta anyqtap oqyp otyryp qaldy. Kerimbekti әsirese ýmittendirgendey bolyp ta, jәne bir jaghynan qatty kýiindirip otyrghan nәrse tegin emes-ti. Hattyng erekshe mazmúnyna qaraghanda qazirgi Shynjang ýkimetin biylep otyrghan Shyng shy say búl ólkede múnan artyq túrugha mýmkindigi qalmaghan siyaqty!

 

*Húijang - qytaysha sekretjr

 

Kerimbek qolyndaghy qaghazdy Maqsútqa bayyppen úsynyp jatyp:

- Bәleket, óz isining basynan asyp bara jatqanyn bilgen-aq! Sezgen-aq! - dep edi, Qarymsaq jay otyryp:

- Úrlyghy basynan asqan it iyesining songhy qabaghyn tanyghan son, auyldan mýlde bezip, zenip ketpeushi me edi, tap sol-au ózi, - dep qoydy. Múrynshaq sәl an-tang bolyp otyrghanymen, ózine tiyisti sóz emes ekenin bilgen son, «búlaryng ne» dep súraghan joq. Ol dúshpan bolmaghanmen Shyng shy sayday patshanyng taqtan tangy ýlken janalyq qoy. Andausyzda qatyn-balanyng qúlaghyna shalynyp ketse, pәlening ýlkeni sol.

Múrynshaq pen Qarymsaq - aghayyndy kisidey qysy-jazy kóshse-qonsa júbyn jazbay birge kóship, birge otyratyn adamdar. Óz auyldaryna biri Kýreden, biri Qúljadan ekeui de keshe kelgen. Sonan beri qaltasynda hat baryn Qarymsaq osy aghayynyna da auyz ashyp aitqan emes. Búnyng sol minezin Kerimbek jaqsy úghynushy edi. Syr saqtaugha temir sandyqtay dep baghalaytyn. Búl otyrghan ekeui janaghy aitylghan qalmaq jigiti Fujege arghy týbi tuys bolyp shyqqan. Otyzdar shamasyndaghy, jasynan pysyq Fuje ózimen arghy atalary bir bolghan Qarymsaq, Múrynshaqty kóp súrastyryp tapqan. Osydan ýsh jyl búryn Qúljadan Kerimbekpen birge sol ýshin arnayy kelip, ejelgi qandastarymen qúshaq jayyp tanysyp qaytqan. Múrynshaq, Qarymsaq qaydaghy bir qalmaqpen tuys bolyp shyqqanyn alghashynda namys kórgendey, tosyrqap, tartynghanday bolghanmen, oigha jýirik, shalymdy Fuje Kerimbekting kózinshe analardy tyrp etkizbey ekeuining aldy-artyn orap sóilep, búdan bylay eng bolmasa tanystyq qatynas qyp jýru ýshin óz qolqasyn ótkizgen-di. Kerimbekting Qarymsaqty Fujege jibergeni sonday jaghdaydan keyin bolatyn.

Hatta múnan basqa Tanjaryq jayy aitylypty. Elge úrlanyp jetken zar haty tas qamaudaghy jaryqqa múqtaj adamnyng jan azaby jayynan eken. Shybyn jangha beynet, azap tartqyzghan zaqymdau, qinau jayy. Biren-saran ghana arnauly adamnyng qolyna tiige tiyisti sol jasyryn hatty Fuje ózinen basqa jan-pendege kórsetpey jýrip, tek Kerimbekke jiberipti.

...Kerimbek Tanjaryqty әlgi bir jyly ghana kórgeni bolmasa, onymen tanystyghy da joq adam edi. Fuje bolsa, ol da bireumen bireuding tuystyq, bilistik nemese kónil jaqyndyq jayynan sóz qozghaghaly otyrghan joq. Tek adam balasynyng tartyp jatqan týpsiz qorlyghyn, qasiretin jetkizbek. Ras, Tanjaryq - bir júrttyng ayauly aqyn azamaty da. Búryn alystan atyn estip jýrgen aqynyn Kerimbekting birinshi kórui qyzyqty bolghan. Osydan bes jyl búryn 38-shi jyly jaz ortasynda býtin Ile aimaghyna qarasty el basy degen adamdar bir aiday ýkimet isimen Qúljagha jinalyp, qalanyng Qazanshy jaq shetinde bastaryna ýy tiktirip, bie baylatyp sauyqtap jatady. Bir kýni Kerimbek qalyng Qyzaydyng ónsheng shonjar, bolys-biylerimen bas qosyp otyrypty. Jiynda órti Qyzaydan Qanatbek aqalaqshy*, bergi Torghaydan Tergeusiz, Jolymbetten Mazaq mampan, Stanbek degender, Qabanbaydyng pysyq atanghan aqalaqshysy - Núrsapa, Orazaydan Jaqypbek mampan, myna Qorghas shekarasyndaghy Suannan Ámire, Dәuit, Sýleymen, Albannan jas jigit Áubәkir mampang jәne Tәlip aqalaqshy siyaqty ynghay yghay men syghay, nәnderden bas qúraghan jiyrma shaqty kisi bolady.

 

*Aqalaqshy - bolys dәrejeles lauazym.

 

Sol jiynnyng ishinde ýlken dóngelek jýzdi, qasy men tompaqsha kelgen qyran kózining eki arasy keng jatqan, dana pishindi jigit aghasy derlik bir tosyn qonaq otyrypty. Baghlan qozynyng etin jep, qymyzgha bórtken shalqyghan jiyn әngimening dýkenin qúryp, sóz qyzdyryp, әr nәrseden ermek, tәlkek izdelip otyrady. Shirengen marqasqa top ondayda myrzalyq ta salghastyrudan qúr bolmaydy. Sonday qyzu dýrmekti, kónildi kezding ýstinde әlgi kezdeysoq qonaqtyng qamshysy joghalady. Ol bir-eki dýrkin ainalasyna súrau salyp:

- Au, jaqsylar, oinap qamshy alghandarynyz bar ma! Alghanynyz tastanyz, batamdy bereyin, - dese, eshkim eleng qyla qoymaydy. Jigit sóz qaytalap: - Tyndanyzdar, bolmasa ólenge qosamyn, - dep, endi erkin әzil aralastyra sóileydi. Múndaghy otyrghandar neghúrlym bir býlik sózding shyghu jaghyn, sonday birdemening tuuyn kózdep:

- Ayt, ait! Ólenindi ait! Obaly bolsa ózine! - dep keu-keulep, tús-tústan dem bere, әuektete qostaydy. Soraqy bolghanda soghan oray eshkimning qamshyny da shyghara qoyghysy kelmeydi. Osyghan kózi әbden jetken jigit osy otyrystyng kýtkenindey erkin, ótkir, әzilqoy, alghyr jýzi dәl qazir búl otyrghan eshkimdi de elep-mensinbegen, uytty, otty shabytpen. ólenin kóterinki nyq sózben sabaqtap:

«Ou, jaqsylar, qaysynynyz qamshymdy alghan? - Baygha da olja boldy ma taspa jazghan?.. It jeytúghyn qayysty olja kórgen, Bek bop jýrip kim edi jalshymaghan?!» - dep kelgende, júrt qoghaday japyryla, asa bir mol qyzuly kýlki aralas dyrdumen du-du etip:

- Ehe, ehe! - desip, qúlaqtaryn tosa týrip, qyzyghyna qana almay tyndasady. Aqynnyng әr sózine jabysa, mýlt jibermey tyndaghan top óleng siqyrymen jigit ónerine jalghyz kisidey tabynyp qalghan. Búl sekundtarda ólenning ayaghyn tyndaudan basqa sezim, basqa oy atauymen úmytylghan. Júrt bir-birine kýdikti jýzben ýdireyise qarasyp qalghan. Arqaly aqyn týsi búrynghydan da oinaqy әjuagha tolyp, ólenin soza týsip:

 

«Qolyng synsyn qamshymmen qamshylanghan.

Zerteng tiysin auzynnan qan shygharghan.

Múrnynnan sary irimtik iring aghyp -

Jas ketpesin kózinnen tamshylanghan!» -

 

degende, otyrghan jiyn dauryghy alty qanat ýiding ishin kernep ketkendey bolady. Keybireuler alaqan soghyp, qol shapalaqtap ta jibergen. Biraq qamshy alghan adam әli de tastay qoymaydy. Tanjaryq aqyn taghy aqtara jónelip:

 

-     O-ou, qarghysym qamshymdy alghan bәtshaghargha,

Balang ólip el kelsin atshabargha.

Qatynyn, kelin, qyzyng týgel ólip,

Ýiinde jan qalmasyn ot jaghargha! - deydi.

Ýidi basyna kóterip qaumalaghan osy shudyng ýstinde tór jaqtan bireu:

- Ua, tiling kesilsin, tiling kesilgir zar kómey, mә-shi! - dep, qoynyndaghy sarala qamshyny toptyng aldyna salang etkizip tastay beredi. Oqighanyng qyzyghynan júrt әp-sәtte bolyp ótken búl kórinisting ne ekenin bilip ýlgermey de qalghanday, qamshy tastaghan adamgha jabyrlasa qarasqan. Tanjaryq bay bolmaghanmen ústaghany «bir bestilik» deytindey qamshy eken, kisi qyzyqqanday. Júrt әlgindey jabyrlay kóz tastaghanda, qamshy alghan aqalaqshy ózining qyzaryp úyalghanyn kýlkisimen japqansydy. Órt shalghan toghayday bir jaq múrty óspey qalghan shonjar bay әr jerde osy siyaqty sózge ilinip jýretin.

Keyin «Tanjaryq ústaldy» degendi estigende aqynnyng dilmarlyghyn óz kózimen kórgen Kerimbek kóp keyip, qatty ashynyp kýiinip edi. Onyng endi qayta óz tobyna qosylar-qosylmasyn oilap, myna bir kesir zamannyng ker qyrsyghyna senbey týnilip, keshegi kórgen bozdaqty qimay ayap, qynjylghan.

«Qaytu bilmes, qasqyr minez jazghandy óz elining bilimsiz, bisymaqtary anyq itshilik eregispen ústatyp jiber-di-au» degendi de kónilmen sholghan-dy.

Tanjaryqqa taghylatyn aiyp: «Qazaqtyng ýkimetke qarsylyghyn aitpaysyn. Ile, Altay, Tarbaghatay, Barkól siyaqty qazaq aimaqtarynyng barlyghynyng qúrghan úiym, «tashkilaty» bar, Ile qazaghynyng Altaydaghy Ospanmen baylanysy bar, sony moyyndap qol qoymaysyn» deydi. Sonday belgili adamdardan birnesheulerin ekshep qol qoydyryp alsa, sonyng panasymen el-elden әli de talaylar búidagha tirkelip, tizile týspek. Shynjandaghy ózge de az últ ada-mynday qazaqty kózge shúqyp, basqa úra týsuine qiyametten jol qarap, sanylau izdesedi. Búl hatpen Tanjaryqtyng mynanday sәlemi kóshirilip jetipti:

 

«Qyp-qyzyl kózderining otyn shashyp,

Birinen súraqshynyng bireui asyp,

Sybanyp bilekterin jaqyndaydy

Túrmasa shynyndy ait dep qanyng tasyp,

 

Jetelep eki-ýsh sherik ortagha alyp,

Jekelep súraydy alghash qolqa salyp,

Jelkende jendetteri otyr degen

Jerine otyrasyn qorqa baryp.

 

«Jýrding ghoy artyq sóilep keyde» deydi,

Mynaghan sóz әlpetin beyneleydi.

«Qazaqtyng ýkimetke qarsylyghyn

Jasyrmay «tashklinatty» sóile» deydi.

 

Aldymen shynyndy aityp jalynasyn,

Terleysing qara sugha malynasyn.

 

«Búl syltau, bizdi beker aldadyn» dep

Bәlege qarap túryp qalynasyn.

Bilem dep bilmegendi taghy aita almay,

Tayaqtyng astyna kep alynasyn.

 

Aldymen tik túrghyzyp qoyghyzady.

Shaqyryp eki jendet soyghyzady.

Ayaq-qol kisendeuli qozghala almay,

Bir jola shybyn jannan toyghyzady.

 

Osymen bir tastaydy eki sótke,

Qapasta kýnirenesing jalghyz shette.

Nәr berip úiyqtatpaydy, qashghyp ketsen

Soghady tas últanmen eki betke.

 

Úiqysyz eki kózing irindeydi,

Et jýrek ebi ketip dirildeydi.

Súraqqa taghy әkelip apandaghy

Ayday endi saghan gýrildeydi.

 

Qaptaghan temirmenen kereuet bar,

Jinishke, ortasy oi, jan-jaghy tar.

Jatqyzyp soghan tanyp sabaghanda,

Enirep dausyng shyghyp jylaysyng zar.

 

Ýsh jerden oryndyq bar tesip qoyghan.

Ótkizip ilgek kendir esip qoyghan.

Tórt eli qalyndyghy qamys palaq,

Tújyryp eki basyn kesip qoyghan.

 

Kendirdi ilip alyp bileginnen,

Taqtaydyng úshyn tirep jýreginnen,

Soqqanda alaqangha jyghylasyn,

Adasyp aqyl-qayrat, tileginnen.

 

Taghy da bir taqtay bar qalyng shapqan,

Betine qanmen syrlap, boyau jaqqan.

Jalanash qúiryq qoyyp otyr deydi,

Qaratyp úshyn órge shege qaqqan.

 

Kómirge otyrghyzyp úsaq shaghyp,

Qan degen may qúiryqtan suday aghyp.

Ýrpine shy jýgirtip bozdatqanda,

Shybynyng shyghyp ketpey túrsyng naghyp.

 

Adamnyng jany ketip denesinen,

Qúiryqty alsang kómir shegesinen.

Tәnirge dausyng jetip kýizelesing -

Tyrnaqtyng iyne súqsa kóbesinen.

 

Keler dep qashan elim qayghy basyp,

Tesilip әr jerinnen eting sasyp.

Kendirmen baqayynnan baylap alyp,

Basyndy salaqtatyp qoyady asyp.

 

Kótertpey deneng auyr jatqan úiyn,

Ezip ap lazyny1 qylyp súiyq.

Keudennen tabanymen basyp túryp,

Múrnynnan jiberedi suyn qúiyp.

 

Sol kezde ynyranasyn, yshqynasyn,

Shyqty dep endi janym qystyghasyn.

Kóz, múrnynnyng bәrinen birdey aghyp,

Týshkirip, jótelesin, pysqyrasyn.

 

Qorlyqpen sóitip ótken qayran ómir,

Jabysyp sasyq etke tas pen kómir.

Syrtyna eki kózing oinap shyghar -

Salghanda basqa әkelip qyrsau temir»

 

1 Lazy - qyzyl búrysh.

 

Maqsút ólendi qolyna alyp, biraz qayysyp:

- Mynau naghyz jan tózgisiz azap qoy, - dep otyryp: - Adam balasyn dәl múnday qorlau, qinau jazasy jer betinde eshbir elde, eshqanday ýkimette joq bolar. Adamdy adam tabangha salu osydan artyq qanday bolady? - dedi. Kózinde kek qaynatqan bir ot bar edi.

Kerimbek:

- Búl qaghaz bireu-mireuding qolyna týsse, bәrimizding basymyzdy jalmaydy! Fujening de kózin joyady. Yapyrau, alda-jalda bir sebepten ýkimet adamynyng qolyna ózing týsip qalsan, búny qaytpek oiyng bolghan! -dep Qarymsaqqa tandana qarap otyr.

Tanjaryq jayynan ýzilip kete almay, oghan basqa da bir kýilerdi qosyp oilanyp qalghan Maqsút Qarymsaqtyn:

- Qayran esil sabazgha azapty kórsetken-aq eken-au! - degenine oray:

- Búl bir adamgha ghana sony jasap otyr ma edi?.. Janaghynyng bәri taghy sonday san myng adamnyng kóldey kóz jasy ghoy. Erteng men barsam da, iә basqa bireu barsa da kórsetetini sol, - dep, arghy sayasy baghdardy týptep ashyp bergendey boldy. Búnday oi-tolghanystan Kerimbek te tys qala almay:

- Basqa, ózgendi qaydan bileyin, qalpaq kiygen qazaq úrandap atqa miner, bir miner-au! - degen. Auzynan «úran» sózi shyqqangha qaraghanda, ishinde sheksiz bir uyt qaynaytyny bayqalghanday. Túnshyqtyryp qaynaghan amalsyzdyq, zaryghu uyty. Sonyng auyr, ashy dert tynysy siyaqty edi.

Ashyq esikten sham sәulesi әlsiz týsken aisyz dalagha auyr oimen kóz tastap, endi qaytyp ýn qatpay otyryp qaldy. Tolqyndanyp tógilgen, mol, súlu móldir qara saqaldy, kesek jýzine kelbet bergen erekshe keng shekeli, biyik mandayy kótere kiygen taqiyasy astynan sham sәulesining qyzghylt jaryghynda tútasymen kóringen ajarly adam ishtey ant baylaghanday.

Qarymsaq kózin syghyrayta otyryp, basyn iyzey týsip: - Jetken eken, ózi de jetken eken... Halyq anamnyng qasiyeti men ruhy bir jaqqa úshyp ketpese, dәl-dәl bir tolghaq bolar jerine ilinip-aq kelgen eken. Ata-babamnyng aruaghy baqsy bop ketken joq shyghar! - dep óz oiyn qorytqan synay tanytty.

Býgingi bar әngime syryn osymen týiip toqtatqangha úqsaydy. Qiyaqty qara múrty astynan zәrdey bir suyq yzamen tis basyp aitqan serttey sózinde ishki tony jibimes adamnyng aumas, sappas belgisi jatty. Maqsút óz әkesine ózge emes, tap osy Qarymsaqtay adamnyng әleumettik pikirde taghdyrlas bop qosylghanyn ishinen ýlken bir medeu, qanaghat kóretin. Qúljadaghy «Bilim júrty» oqu ordasynda әzirshe ne bary jeti adamnan qúralghan jasyryn úiym bar. «Tau týlegi» atalatyn asa qúpiya úiymnyng basymen jauapker basshylary: Baybazar, Sauyt Adbyrahmanúghly degen úighyr jasy jәne Maqsút.

 

Ekinshi tarau

 

1

 

Kýz tany jana atqan. Sheru júrty otyrghan Mazy angharynyng auyzyndaghy dýngen auyly Múshtayzydan Mamozy tang ata dýrliktirip attandyrghan qyryq-elu atty qoldaryna tegis bir-bir soyyl ala, qarbalas dauryghysyp, joghary qaray suyt jortysyp ketti. Úzyn kóshening orta shenindegi biyik kók qaqpanyng aldynan tanghy tynyshtyqty búza dabyrlasyp, órekpip attanghan búl topty Mamozynyng ózi bastap, keng anghardy órlegen danghyl jolmen ýiden shygha-aq, shoqytyp shaba jónelisken. Múnan basqa art jaqta kesheuildep shyqqandar taghy eki-ýsh bólek top bolyp, aldynghy shoghyrdyng izimen jelige shapqylasyp, joldaghy orys auly Qarauyldyng enkeyisinen ýzdik-sozdyq qúiylyp týsip jatty. Búlar sol aryndaghan boyda at basyn on-on bes shaqyrymday jerdegi Ámen deytin Sheruding qorasyna tirep bir-aq toqtaghan. Sol kelgen bette-aq, jol jaq shettegi qora tóbesinde shópting arasynan seltie shyghyp, jelmen qybyrlap túrghan bir shoq qyldy kórip edi... Aldaghy top sony bayqay bere dabyrlasyp, barlyghy japyrylyp, apyl-ghúpyl asyghys attan týsti. Ýsh-tórteui jabyrlay qimyldap, kishkene satymen shóp qoranyng tóbesine shyghyp, әlgi kóringen qyldyng tegin emestigine kóz jetkizdi.

Aldymen kelgeni shashaqtanyp kóringen top qyldy tartyp qalghanda, shóp arasynan salang etip jylqy terisi shyqty... Dýngender qatty dabyrlay antalap, jerge laqtyrylyp tastalghan terige jabyrlasqan. Búl joqshylar Mamozy úrlatqan qaraker bie terisin jazbay tanydy. Arghymaq biyening týniliktey ýlken terisi kózderine ottay basylghan-dy. Múnan song búlar endi anyq erkinsip, ekeu-ýsheui úmtylysyp kep shoshalanyng tóbesinen qarasty da, tynbay shulasyp, birining artynan biri sekirip, ekeu-ýsheui ishke týsti. Asha-baqandargha sausytyp ilgen, әli sorghyp ta ýlgermegen semiz jylqynyng tuyrylghan sarala jas qazylary men shújyqtardy kórdi. Bir búryshtan, jýn-júrqalar salynghan ala qaptar arasynan sopang etkizip kekili shyghyp jatqan basty da suyryp aldy. Qany qatqan arghymaq biyening kezdey basy kózi sharaday bop ashylghan boyda tilin bir jaghyna tistep qalypty. Bireui ony jaman boqtyq aralastyra kóterip alyp qol úsynym tóbeden syrtqa qaray serpip laqtyryp, dýrs etkize tastady. Auyr bas jerding shanyn búrq degizip, bylsh ete týsken.

Bir-eki qazy men shújyqty da biri artynan birin sylq-sylq etkizip, syrttaghylardyng aldyna sermep tastady. Esik aldy bir túsynan osynday esi shyqqan әbigermen asyr sala shulasyp jatqanda, endi birnesheuler esikten qarbalas talasyp, lap qoyyp ishke kirip ketken. Sol boyda-aq dambalshan, jalanayaq qalpynda namaz oqyp, jaynamaz ýstinde túrghan Ámenge qaray tap bergen. Osy bette búlar bir-eki jaman boqtyqtan basqa eshbir til de qatpastan, qaptap úmtylghan boyy ýy iyesin shalqasynan júla qúlatyp, óz tilderimen sholaq-sholaq búiyra:

- Jip әkel!

- Bayla, hayuandy! - desip, jalghyz qazaqty kergiley ýimelesip qalghanda, Ámenning ýi-ishi mynanday súmdyq jat kórinisten ýreyleri úsha, shulasyp ketken. Tang azannan tap bolghan bәleden qatyn-bala esteri qalmay ýreylenip, shoshyna shulaghan. Ózine qanday bәlening kez bola jabysqanyn Ámen de bile almay, әp-sәtte artyna qayyrylyp baylana bastaghan eki qolyn ayausyz júlqyp tartqan kendir jip bunay bastaghanda, shoshynghan dauysy jarqashtana, bozday shyghyp:

- Oibay-ay! Ne jazyghym bar edi, aghataylar? Aynalayyn taqsyrlar-au, músylman edinder ghoy, aitsandarshy! - dep shalqasynan jyghylghan boyda zar qagha jalynyp, dem arada naghyz mýsәpirge ainalghan.

Dýngender búghan әli de bir auyz til qatpastan ýnsiz yzamen qaptasyp jýrip kiyimin de ózderi júlqylap kiyindirip jatty.

Tús-tústan bilgenderinshe kergilep sary teri shalbarynyng qayys bauyna deyin ózderi tartqylap baylap, etigin de әkep qonyltayaq kiygizip, qolbilgi tútqyndary etti. Aqqúba jýzinde eki qasynyng arasy alshaq bitken, qonyr saqal-múrty bar әdemishe Ámen әppaq quday bolghan.

Bergi jaqta qaltighan kishkene deneli, shyqshytyna deyin ainaldyra saqal qoyghan, qaugha saqal, qyrys kózdi, súrqyl Mamozy shanyldaghan bitim bermes, janjalqoy ýnimen tynbay búiryq berip, qolyndaghy býkteuli qamshyny bilep, kәr tógip túr. Búndaghy osy qimylmen qatar Mamozy әmiri boyynsha syrtta, qora aldynda Ámenning juan tory aty da erttelip qalghan. Mamozy attyng dayyn ekenin súrap bildi de:

- Jýr! Alyp jýr, malghúndy! - dep ózi esikke qaray enteledi. Bosagha jaqtaghylar japa-tarmaghay Mamozygha jol bere, qarbalasyp syrtqa japyryldy. Osylaysha ústalghan tosyn tútqyndy qatyn-balasyn shulatqan kýii jan-jaghynan sýirelep, esikting aldyna ap shyghysyp edi. Týtip jerdey. Mamozy baghanaghy shújyqtyng bireuin óz qolymen әkep boqtap túryp atqa mingizer jerde Ámenning moynyna kiygizdirdi. Sol qúbyjyq týrinde ózin atqa da teris mingizdirdi. Sóitip kep, tory atty biri jetektep, biri aidap, kóp dýngen Ámendi qamalap alyp jýrip ketti.

Mamozynyng býgingi bet alysy Ámendi Kýrege aparyp qamatu bolghanymen, qazir tura olay tartqan joq. Býgin bar Sheruding bir aragha bas qosyp jinalmaq jeri bar-dy. Mazy angharynan batysqa qaray eki-ýsh bel asyp týskende jetetin Aqsu ózeni boyynda bir ýlken as, nәzir bolyp jatqan. Qonaghasy ótken týni berilgen sol asqa qazaq-dýngen bir-birin bólmeytin ejelgi saltpen Mamozylar da shaqyrylyp otyrghan. As bergen auyl Kerimbekting jaqyn aghayyny, byltyr ólgen Shayyq mampang degen Sheruding bir belgili kisisi edi.

Mamozy Ámendi tura solay qaray alyp jýrdi. Búlardyng toby songhy belding kezenine shyqqanda, ózen boyynda qara-qiqym bolyp shúbarytqan, as bergen auyldyng mol qara-qúrasy da kórindi. Aq kóbik atyp, alystan saryly estilip jatqan ýlken ózen iyinindegi sary jazyqta jeroshaqtardyng týtini ólke boyyn qualay, kókshil múnargha aldyryp, ertengi tynyq auada tarap ketpey, jenil túman bop jayyla shógip qalypty. Ásirese, ýiirim-ýiirim toghaylardyng manyn yqtap shýikelenip qalghan. Jamyray qonghan otyz shaqty ýili auyldyng osy as ýshin bastaryn әdeyi toghystyryp otyrghany bilinedi. Úzaq-úzaq salqar kermelerde túrghan ertteuli at әzirshe az. Qarbalas bastalmay túryp erttelip qoyylghan sanauly attar alys jerden qonagha kelgen syily meymandar kóligi bolsa kerek. Bәri de jýgen, qúiysqan, ómildirik, pystan siyaqty er-túrmany kýmistelgen mingiler.

Auyl manynda qym-qighash, sapyrylysqan jýrister. Ásirese, kiymeshekterining shalghayy shúbalyp, ýi-ýiding arasynda, qazan-oshaq basynda jebey basyp jýgirgen qyzmetshi, kýtushi, asshy әielder.

Mamozynyng býgingi dәl mynau әreketi irgeli elmiz dep otyrghan iysi qazaq namysy ýshin abyroy әpermeytin. Ásirese, tap mynanday júmylghan zor niyetting qamy ýstinde jaqsy yrymnyng nyshany emes! Ruly elding tórt kózin týgel baqyraytyp, Mamozy solardyng bir adamyn barynsha qorlap, osylaysha masqaralay jazalap, top ortalaryna taman jetkize berdi. Al Ámen búl jerde Mamozygha salghastyrghanda kimning bóteni bolmaqshy? Sheruge búrynnan da talay dolyq yzasy ótip kele jatqan ymyrasyz Mamozy bar da, myna Ámendey úya búzbas momyn aghayyn bar. Jәne sonyng syrtynda Ámen Sheruding betke ústar adamy - Kerimbekpen atalas aghayyn. Al osy bir taypa el Sheruding bolysy Abdolla aqalaqshy Ámenge әri jaqyn qaynagha, әri qúda, sýiek qimas jekjat. Ámenning әkesi Jauynbay ajydan beri qaray ersili-qarsyly qúdalasyp kele jatqan eski sary sýiek jekjattar. Býginde Ámenning óz basy kedey bolghanmen, Abdolla sol eski aruaqtan attamay Ámen inisi Ákimbek deytin jigitke endi óz qyzyn da atastyryp otyrghan-dy. Sonday jaqyn, әri kýieu, әri qúda Ámenning basyna myna kýn tughanda, Abdolla da qarap qala almas edi. Jәne Ámendi anyq qorghap qalar, aqtaushy sózder ilezde birden-birge tarap:

- Naqaqtan kýidirushi bar!..

- Ámen úrlyq jasasa, qara jer ornynda túrghany beker, - desip, as bergen auyldyng ýsti bir demde dýrligip ketken.

Mol jiyn әp-sәtte birden birge qobyrasyp, Ámen jayynan basqanyng bәrin úmytqanday boldy.

As berip jatqan auyldyng ór jaq shetinde, sonaday kelip, iyirilip toqtaghan Mamozynyng búl habaryn solar jibergen ýsh dýngennen qazaq jiyny estigen son, aldymen búlargha bir top ýlkender keldi. Attaryn jay basqyzyp jaqyndaghan on shaqty kisining ishinde Kerimbek pen Abdolla bar. Mamozymen tosyrqau sәlemdesip, Abdolla men Kerimbek kelgen boyda qatarynan til qatty.

- Oi, jol bolsyn Mamozy myrza! Bú ne jýris? - Ei, Mamozy! Erding qúny da bitushi edi ghoy! Sol emes shyghar sening búl isin. Aydyn-kýnning amanynda aspan-jerdi әlekke aldyryp jýru sening ata saltyng ba?! Neghyldy búl? Aytshy kәne?! Ayt tez! - dep Kerimbek astyndaghy atyna lep berip óz tobynyng aldyna taman shygha bergen-di. Mamozy jauabyn Abdollagha sala aitty. Janaghy estigen sózine osqyrynghanday tanauynan myrs bere, kekesin bildirip:

- E, jol bolsa, joralghy mol bolsyn! Ne jýris ekenin kórip túrghan joqpysyn?! - dep ile til qatyp, sóiley jóneldi. Sózining bir jerinde: «Sheru, týnde úrlyq jasap, kýndiz tauba qylasyn», - dedi. «Namaz oqyp jatyp úrlaytyn maldy oilap otyrasyn», - dedi. Býkil el atyn bylghay sóiledi. Ámen qoly artyna baylanyp, atqa teris mingen qalpynda әli eshkimmen bir auyz tilge kele almaghan. Ózi jazyqsyz bola túrsa da, jerge kirgendey bop anau qarghys shújyqpen birge sheksiz qorlyq qamytyn moyyngha kiygendey. Áli sorghyp bolmaghan jas shújyqtyng sybaghysqan túzdy sarysuy tamyp ónirin sauystandyrghan. Omyrauynda sәskede payda bolghan shybyndar úshyp-qonady.

Eki toptyng bir-birimen qarama-qarsy bettese toqtap qalghan jerleri úiysqan sary shalghyndy, keng jazyq tepseng edi. Auyl shetine kelip әudem jerdegi osy tekshege shoghyrlana toqtaghan, qoldaryna qamshy, soyyl ústaghan toptyng basshysy Mamozy qazir qarsy topqa aqilana til qatty. Qos býkteuli qamshyly qolymen býiirin tayana, keyde Ámen jaqqa serpe núsqap, anyq bir ór, asau qiyanatpen shapshang jauaptasyp túr. Ýzengisin shirenip kishkene, shargha boyymen erden kóterilinkirep alghan. Ol janaghyday ruly eldi bylghay, til bezey sóilep bola bergende, Abdolla qatang jauap qatty. Iri bitken aq sary jýzi kelbetti, targhyldanghan zor dauysty, nar túlghaly, jarday semiz Abdolla:

- Ua, Mamozy aghayyn, sózdi qoy da, bosat búl adamdy! Úryng tabylady, shesh, bosat, - dep edi. Ózine senimdi qyrys qabaqty Mamozy kózi qantalaghanday bolyp, tanaurap, anyq bәleli betin әli de tanyta týsti.

- Bosat deymisin! Moynyndaghy myna shújyq shirip týskende bosaydy! Kýrege, mine, tap osy boyynda alyp barmasam, mening Mamozy atym qúrysyn! - dep, býkteuli qamshymen Ámenning moynyndaghy shújyqty «salq» etkizip salyp qaldy.

Kerimbek Mamozynyng toqtamasqa bekip kelgen betin andap, oghan endi tilek bildirgendey: - Ei, Mamozy! Azyraq sabyr et! Qazaqtyng eldik saltyn bilushi en. Býgin el bolyp, óli aruaqtyng atyn atap otyrghan kýnimiz... «Ólining ýreyi, tirining mereyi» degen bar. Sonyng bәrin attap ótpey, úghyn da jolyndy qy bizge! Ókpeng bolsa óteledi, ashuyndy el-aghayynnyng mereyine ber. Mynau niyetimizdi taptap ketpey, asynan as auyz ti! - Kerimbek aitqan búl jón, qazaq jóni, Mamozygha bes sausaqtay týsinikti. Sheru ruymen Múshtayzy dýngenderi, aitsa aitqanday, ejelding eng kýninen qatar jasap kele jatqan kórshiles el. Múnday bir as, bir jiyn emes, eki jaq ta talay-aq dumandy toy, dyrduly qyzyqtardyng ortaq, enshiles kuәsi bolyp kele jatqan elder edi. Biraq, Mamozy biraz jyldan beri ókimetke myqtap arqa sýiep alghandyqtan, qazaqqa búrynghy, erte kýndegisindey emes... Búnyng әkesi Madanzy Sheruding shetine alghash jer-su súrap kelgende, osy Mamozy qolynan jetektep kelgen qalaqtay qara bala eken. Sonynan ertken, jatyrqauyq jas balasy bar kedey Madanzy Kerimbekting әkesi Ánkejan degen kisige ózining jetim-jesirligin shaghyp kelipti. Sonda qazirgi Múshtayzy qystaghy túrghan «Úlan irge» degen ónirden jer tyrnap kýn kóruine meken-jay bergen sol Ánkejan bopty. «Úlan irge» ejelde qalmaq qoyghan nәmi ózgerip «Múshtayzy» atanady... Sodan kele-kele jýz ýidey dýngen ornyqqan Múshtayzynyng býgingi aty әigili Mamozysy Kerimbekpen bala jasynan qatar ósken. Endi qazir bolsa Mamozynyng «kemeline kelgen, ker tory atqa mingen» kezi. Qirakezik uaqyt jarlyghy býgin oghan óz nәubetin arqalatqan.

Osy jaqyn jyldyng ishinde Múshtayzydan, Mamozynyng qaramaghynan, jiyrma shaqty ýy dýngen bólinip shyghyp, Sheruge kelip qosylghan-dy. Onyng barlyghy da Mamozydan qashyp shyqqan jaldanbaly kedey jalshy diqandar. Qazir әne, anau qazan-oshaq basynan Mamozy sonyng bir-ekeuin anyq týstep tanydy. Jәne olar Sheru ishine Kerimbek arqyly kelgen bolatyn. Mamozy ýshin, әsirese, osy is ýlken bir tolghaq bolyp, qabaq qatyryp jýrgen ishqústa jәiitting biri. Sol Mamozynyng Kerimbekke endigi bergen jauaby Sheruding jeke kisilerimen emes, baytaq elding eldik namys, abyroyymen alysqanday:

- Sheru, sening qazanynnan as auyz tii - aram! Qúran oqyp, nan jeysin, qúdaydy aldap qúdyqqa týkiresin!..- dep sózdi sholaq qayyra demigip, astyndaghy atyn búra bermek boldy. Aynalasyndaghy tyrs etpey úilyghyp túryp qalghan kóp dýngenge bir nәrseni әkim qyla, búiyryp óz tilimen sóilep jiberdi. «Jýr, tart!» - degendey bolghan. Taqymyndaghy oiqastap túrghan ker arghymaqty moyyngha salyp ketip, qútyrghanday jalt bere búrylghanda, sonyndaghy toby da lap etip, tútasymen japyryla berdi.

Sheruding toby ózderin Mamozynyng túralata qorlaghaly kelgenin jana úghyndy. Búnyng ishinde Ámenning eng janashyr degen etbauyr jaqynynan onyng nemere tuysy Mústapa imam bar edi. Ámendi bar qazaq alqasynyng sharay toby aldynan jyra tartyp, osylaysha japa shektirip alyp bara jatqanda, jertabandatqan kýiigine shyday almay sol Mústapa ozan sala aighaylap:

- Dýnie qara-an! Dýnie qaran!!! - dep jiberdi. Astyndaghy qara jorgha atty da bastan tartyp-tartyp ketti. Kókireginde Ámendi aradaghy naqaqtan kýidirushining de qorlyq, dolyghy bar. Asa bir jәbir tapqan, menireulikke shaghynghan ýni tosynnan shyrqap, bar manaydy janghyrta qatty shyghyp ketken.

Qazaq tobynyng ishinde Qarymsaq bar bolatyn. Baghanadan kózin Mamozydan bir almay, jymday qatyp, ýnsiz qadala sileygen ol Mamozy óz adamdaryn lap etkize bastap, jappay búryla bergende, atyn qatty tebinip jiberip, kenet úmtylghanyn júrt endi anghardy. Tym bolmasa qasyndaghy birde-bir adammen qabaq ta boljaspay tistene úmtylyp Ámenge taman shýiile bergen.

Dýngenderding top ortasyn qaq jara kirip, Ámenning atyn aidap qaumalaghan bireulerdi astyndaghy qara qyzyldyng omyrauymen qaqtyra, kiyip ótip, jetektelgen shylbyrgha jarmasa ketken. Endi bir bәlening bolaryna Kerimbekting kózi anyq jetti. Baghanadan Kerimbek te is ayaghyn amalsyz kýtude edi. Qaraly kýnning qapaly jayymen dәl ne isterin anyq bile almaghanday, ishten tyna, bir sәt týnerip túryp qalghan.

Búl kezde anau asqa tigilgen kóp ýy syrtynda osylay qarap túrghan, alqa-qotan jiylghan qalyng jayau bar bolatyn. Oryndarynan qozghalmay, osy jaqtaghy bar qimyldy andy tosyp, sonyn baqqan tútasqan shoghyr shendesip ýlgergen. Qarymsaq shylbyrdan ala bergende, Ámenning juan torysyn jetektep alghan sәndi kiyingen qaba saqaldy, qyzyl bet, qysyq kóz bay Qarymsaqqa qaray ajyraya ainalyp qamshy ýiire berdi. Qarymsaq tyndaghan joq, onyng qolyn qaghyp tastap, qara qyl shylbyrdy bir-aq júlqyp tartyp alghan. Biraq osy kezde búl jerge Mamozy da aryndap jetken. Ol da ai-shaygha qaraghan joq. Týiilip kelgen betinde Qarymsaqty qamshymen bastan tartyp-tartyp jiberdi. Endi eki jaq arashagha jetkenshe, Qarymsaq ta qarap túrmady. Bir qolymen shylbyrdy qymtyp ústaghan boyynda, qasqaya búrylyp Mamozyny qayqayta bú da eki tartty. Sol-aq eken, eki qaysar bir-birinen qayta almay, әp-sәtte-aq patyr-bútyr sabalasa ketti. Búl aralyqta ne isterdi bilmegendey sasyp qalghan qazaq toby arashagha ýlgerip kiylikkenshe, dýngen baylarynyng taghy eki-ýsheui Qarymsaqty tús-tústan ortagha alyp qalghan. Jan-jaghynan qaumalasa, qamap kep, dәl tórt qamshy batyrlata jaughanda alghashynda qoly bosamay tyqsyrylyp qalghan kedeydi dem ishinde jýndey týtip bara jatty. Kerimbek pen Abdolla eki jaqtan aighaylap jetkenshe búnyng basynan túmaghy da úshyp týsken. Bet-auzyn, mandayyn demde qan jauyp bara jatty. Qarymsaq Ámennen ajyramaymyn dep jýrip shettep shyghyp, erkin siltese almaghan. Mine osy uaqytta ýy jaqtan da jýz shaqty atty qoldaryna qamshy, soyyl saylanyp antalap jetip ýlgergen. Olar tóbeleske kele aralasyp ketken joq. Kerimbekterding arashagha jan sala kiriskenin kórgen son, jete bere bәri de at basyn tartyp, shoqtay iyirilip toqtap qalghan-dy. Aghyzyp jetken boyda dәl janjal ýstine minbeley kelip, tirele toqtaghan shetinen sayly, myghym jigitter.

Biraq sonyng ishinen uәdeleskendey belsengen irikti ýsheu bóline shyghyp, Qarymsaqty ortagha alghan әlgi ýsh baydyng Mamozydan ózgesin birme-bir tauyp, solarmen әp-sәtte qamshylasyp ketken. Eger eki jaqtyng birinen endi bir adam qozghalsa, ýlken lang bastalghaly túrghany aiday aiqyn edi. Mamozy ýsh jigitting myna әreketin kórip, Kerimbekke qatty dolyqpen tiydi. Ásirese búl ýsheuding bireui Kerimbekting Aryppay degen inisi ekenin kórgende, ol atyn ýsti-ýstine qamshylap jiberip, tura Kerimbekke bettegen. Qamshysyn ontaylap ap, aryndap jetken boyy:

- Toqtat analaryndy! - dep qalshylday aqyryp, kere kótergen qamshymen Kerimbekting atyn bastan salyp ketti. Jal-qúiryghy tógilgen, ýlken aqsary at dәl manday tús - shekelikten oqys tiygen qamshydan ytyrylyp, ortqyp bara jatty. Endi osy kezde qyzyqqa qarap túra almaghan bylayghy el bir-aq lap qoyyp jiberdi. Osydan songhy bolghany - әne-mine degenshe keng tepsende әr tústa ýime-jýime bop, apyr-júpyr bastalyp ketken tu-talaqay tóbeles. Qúmyrsqanyng iyleuindey qym-qighash qújynaghan úrys bastaldy.

Búl kezde qazaq jaghynan Kerimbek pen Abdolla siyaqty ýlkenderding arashasyn da tyndap jýrgen eshkim bolghan joq. Á degende sany az dýngenderding aldy bir-birlep attan jyghyla bastaghan. Bireuler shetke alyp shyghyp, Ámendi bosatyp jatty. Jiyn el biraz uaqyttyng ishinde az dýngenning toz-tolanyn shygharyp jibergen. Ishinara qazaqtan da aty oinap shyghyp, soyylgha jyghylghandar bar edi.

Sәndi kiyingen, dýngen saltymen ósirilgen qaba saqaldy baylardyng basy-kózin qan judy. Sony anyq bayqaghan Sheru ruynyng basshysy Abdolla bolysta es qalmaghan. Erteng osy ýshin ýkimet aldynda jauap beretin de osylarday el biylegen adamdar bolmaq. Ol eng alghashqy boydan-aq, atyn tebinip, Mamozyny qatty qorghay әreket jasaghan. Saqaly bauday, ózi qalaqtay Mamozyny, jany ayauly dýngen tóresin, yghyna alyp, jaqyndaghan adamgha anadaydan qamshy ýiire, aibat shege aighaylaghan.

Tóbeles endi qyzyp, iriktelip alghan qamshygerler jana tósele bastaghan kezde dýngender jaghy azdyq etti. Eki jaq arashagha endi-endi ghana kóne bastaghanday. Arashada jýrgen tek Abdolla, Kerimbekter ghana emes, osyndaghy jasy ýlkenning barlyghy da, shynymen-aq, ayanbay, jan sala kirisip baqqan. Artyn oilamay әukelengen keybir qyzba jigitterdi tús kelgen shaqta solar ayamastan basqa úryp, es kirgizip jýrgen. Osylardyng qatulanghan kýshimen sabalas qazir bir-birlep azaya kelip, bir sәtte zorgha ydyrap basyla bergen-di. Arashashylardyng baghanadan bergi qatty aibat shege qym-qighash zekirip, aqyrghan toqtausyz tyiymdarymen bar tóbeles siyrey kelip, endi ghana tynym tauyp edi.

Eki top ýn-týnsiz eki bólek ekshele berdi. Bosaghan attar quyldy. Mamozy endi bir auyz tyrs etip til qatqan joq. Bar nókerine tayaqty kelistire jegizip alghan qan-josa boyynda, ýn-týnsiz týnergen kýide, atyn moyyngha úra búrylyp, óz eline qaray japyryla jýrip ketti.

(Jalghasy bar)

Abai.kz