Senbi, 28 Qantar 2023
Bir saual 1604 25 pikir 2 Jeltoqsan, 2022 saghat 12:59

Preziydent qashan tolyq qazaqsha sóileydi?

Ashyghyn aitpay, shyndyqqa jetpeymiz!

El-elding bәri jaqsy,
Óz eling bәrinen jaqsy.

Halyq maqaly.

Keyde, kókiregine talaydan jinalghan oilar men pikirler adamnyng mazasyn alyp, eriksiz shygharugha tura keledi eken. Sonday bir qordalanghan oilardy jogharydaghylar bile jýrsin dep, qaghazgha týsirgen edik.

Elimizding qadirmendi biyligi, memlekettik basqaru oryndaryna, qorghanys salasyna, sonymen qatar, qarjy jýiesine (bankterge iyelik etu), ózge últtardy jolatpasa eken deymiz. Nege deseniz, búl ýsh tarmaq memleketimizding qauipsizdigi men el bolashaghynyng túraqty jәne mәngilik boluy ýshin asa qajetti nәrse. Bizding el, Amerika Qúrama Shtattary nemese Kanada sekildi migranttardyng memleketi emes. Sondyqtan, asa saq bolu, әrdayym kýn tәrtibinde túruy kerek-aq.

Ayta keteyik, ekinshi dәrejeli bankterdi ózge últ ókilderine ústata berudi qoy kerek. Eger, últtyq memleket bolamyz desek, jogharyda atalghan jýielerdi tek qana qazaqtardyng qaramaghyna beru jón bolar edi (sonymen qosa ózge salalardy da). Qanghyryp kelgen gýrjini nemese orysty ol qabiletti bolsa da, taghayyndaudy tyighanymyz jón.

Sonan keyin, qazirgi kýnderi últyn qazaq etip ózgertken úighyr da, tatar da, bashqúrt ta kóbeydi. Áriyne, búlargha kir jaghayyq dep otyrghan joqpyz. Qúday saqtasyn! Degenmen, kezinde Últtyq bankke jetekshilik etken K.Mәsimovting de qazaq dep jazylghanyn bilemiz. Keyin, Premier-ministr bolghanda da, últy qazaq dep baspasózderge shyghyp edi. Artynan ne bolghanyn ózderinizde bilesizder!

Kezinde, Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolghan Smayyl Yusupov ta elimizdi satyp kete jazdaghan. Sondyqtan da, kadrlargha asa tiyanaqty bolu qajet-aq.  Qazirgi Últtyq bankting tóraghasy Ghalymjan Pirmatov ta (qazaqta Pirmat degen atty estimeppiz) qazaqsha jatyq sóilegenimen, onyng qazaq ekendigin kim anyqtapty? Áriyne, búl adamdy jamandayyq dep túrghan joqpyz. Biraq, elinnin  bolashaghyn, qauipsizdigin oilaghan son, kónilinde kýdik túrady.

Mysal retinde keltireyin: Amerikanyng negizin aghylshyndar qalaghanymen, múnda aghylshyn tili ýstemdik etkenimen jәne preziydentterining kópshiligi (Barak Obamadan basqa) aghylshyndar men irlandyqtar bolsa da, osy әlemdik derjavanyng býkil qarjylyq jýiesining 99 payyzyn evreyler ústap otyr. Olar, biylikke kelgen әrbir preziydentke, ózderining ústaghan týpki maqsattaryn jýzege asyrtyp keledi (IYerusalimdi evreylerge kýshtep alyp bergen sekildi). Sondyqtan, biylikke súranys retinde aitarymyz, bizding qarjylyq jýiemizdi, әsirese, bankterdi ózge últtargha  ústatudy shúghyl dogharuymyz kerek.

G.V.Kolbin (Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolghan) elimizden ketken son, osy Ortalyq Komiytetting qysqa merzimde bolsa da, ekinshi hatshysynyn  mindetin atqarghan Marat Sәmiyúly Mendibaevtyng qazaq emes ekendigin estigen edim. Esilde júmys istep jýrgenimde, ýiimizding qasynda kórshimiz bolghan, jasy ýlken bir apayymyz, әlgi M.S. Mendibaevtyng ýi-ishimen qatar bir kóshede túrghan eken. Úmytpasam, Qaraghandy jaqta degen edi. Sol kisi ýige kelgende, anda-sanda aityp otyratyn.

«Anau Mendibaevtardyng әuleti bashqúrttar», - dep. Sheshesi kishkene kezinde arqasyna salyp, kóterip jýretin. Keyin jogharghy oqu orynyn bitirip, júmys istep jýrgen kezinde ósip ketti ghoy. Sóitsem, qújatyn qazaq qylyp ózgertken eken. Múny da, sonyng óz ýi-ishi birde aityp qalghan bolatyn. Keyin, onyng ekinshi hatshy bolyp túrghan kezinde, ishimnen qatty qorqushy edim. Birinshilikke taghayyndalyp keteme dep. Abyroy bolghanda, N.Nazarbaev el basshylyghyna keldi ghoy.

Elining tileuin tilep jýretin, qatardaghy qarapayym sol kisining aitqany sózi, әrqashan oiymda jýredi.

Taghy bir aitarymyz, qazirgi kýngi qazaq tilinin  hal-jaghdayy turaly. Bizding tilimiz memlekettik til bolghan son, onyng auditoriyasyn keneytip, joghary dengeyge jetkizuimiz kerek. Búrynghy preziydentimiz N.Nazarbaev, qazaghy qalyng oblystargha barghanda aitar oiyn, pikirin qazaq tilinde aityp jәne bayandamasyn qazaqsha jasaushy edi. Qazirgi biyligimiz, sonau Týrkistangha, Qyzylordagha nemese Batys oblystargha barsa da, Abay oblysynda jýrse de, aldynda otyrghandar tútastay qazaq bolghanymen, dayyndaghan bayandamasynyng qazaqshasy kem, orysshasyn kóp  qylyp aitudan jalyqpay-aq keledi. Eger, soltýstik oblystar bolsa, onda bir jón. Ayyp etpesin, ashyghyn aitqanda, ondaghylardyng orysy da orys, qazaghy da orys tildi. Biz qalay degenmen de, Reseylikter emes, Qazaq eli ekendigimizdi úmytpauymyz kerek. Tól últymyzgha aldymenen ózining ana tili kerek! Abay babamyz qalam terbegen, Jambyl atamyz jyryn jyrlaghan qazaq tilining abyroyyn tómendetpey, qayta algha damytyp, órkendetuimiz qalayda qajet!

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3120
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2093
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1906