Býgin – kezinde býkil KSRO aumaghyndaghy kórermen qauymnyng kónilin kóterip, ómir sýruge qúshtarlyghyn arttyrghan úly kinorejisser Leonid Gaydaydyng tughan kýni.

Komediya jaghynan úyattymyz

«Onyng bizge qanday qatysy bar?» degen saual tuuy da mýmkin qaysybir oqyrman tarapynan. Rasynda da, qazir biz mýlde bólek memleketpiz, elimizde kenes dәuiri turaly eshtene bilmeytin, tәuelsizdik alghannan keyin dýniyege kelgen jana úrpaq qalyptasyp keledi. Olar kezinde biz ómir jolyn jattap ósken Lenindi tanymaydy, talay buyn pir tútqan Leshenkony tyndamaydy, arasynda «1941-1945 jyldary kimmen kim soghysyp edi?» dep ózinnen súraytyndar da tabyluy mýmkin... Jәne búl zandy da, óitkeni olar – HHI ghasyrdyng balalary, jana, jas, tәuelsiz Qazaqstannyng azamattary.

Degenmen qansha uaqyt ótse de ólmeytin, qanday qoghamdyq formasiyada da eskirmeytin, zamana kóshine ilesip, úrpaqtan-úrpaqqa jetip, adamzatpen mәngi jasay beretin bir qúdiretti dýnie bar. Ol – әdebiyet pen óner. Arada qanshama ghasyrlar ótti, jyldar jyljydy, alayda «Iliada» men «Mahabharata», «Gamlet» pen «Qúdiretti komediya», Qorqyt, Mosart, Chaykovskiy sazdary, Gete, Pushkiyn, Abay jyrlary, Gugo, Chehov, Áuezov shygharmalary әli kýnge el esinen shyqpay, halyq jadynan óshpey, sahna tórinen týspey keledi.

Sonday ónerding zamanauy bir týri – kino desek, onyng ishinde de býgin shyghyp, erteng úmytylatyn bir sәttik uaqytsha dýniyelermen qatar, qansha kórseng de jalyqtyrmaytyn, nesheme jyldar ótse de mәnin joymaytyn, janr klassikasyna ainalghan naghyz kórkem tuyndylar da kóptep kezdesedi. Leonid Gayday komediyalary – zamana synyna tótep berip, aldy 60, keyingileri 40-50 jyldan beri ekran men efirden týspey kele jatqan kemel shygharmalar. Adam janyna ýnilip, qoghamnyng tamyr býlkilin tap basqan óner eshqashan eskirmeydi, últqa, tilge bólinbeydi. Bizding әlsin-әli Elidar Ryazanovqa, Georgiy Daneliyagha, Leonid Gaydaygha ainalyp soghyp, әngimege arqau etetinimiz de sol sebepti. Olardyng óneri – bir ghana orystyn, qala berdi býgingi Reseyding menshigi emes, jalpy ónersýier qauymnyng ortaq iygiligi, kezinde Kenes Odaghyna qaraghan qanshama elding kóz quanyshy, kónil júbanyshy. Búl – bir.

Ekinshiden, bizde әigili Shәken Aymanovtyng «Taqiyaly perishtesinen» keyin deni dúrys kinokomediya týsirilgen joq. Key rejisserlerimizding keyingi jyldardaghy әreketteri (mәselen, Erkin Raqyshevting «Mәngi ómir sýrging kelse...» filimi) kisining kýlkisin emes, jynyn keltiretin dengeyde ekenin jasyryp qayteyik. Ózimizde sapaly komediya bolmaghan son, bәribir nazarymyz ózgege aua beretini de týsinikti shyghar. Yaghny qazaq kórermenining aldynda komediya jaghynan úyatty ekenimiz ras...

Qyrqylyp qalghan lentalar

Leonid Gaydaydyng filimderin kópshilik kórermen jaqsy biledi. Tipti jatqa biledi desek te, artyq emes. Onyng komediyalaryndaghy qanatty sózderdi taqpaq jattaghan ozat oqushyday taqyldap aityp beretinder aramyzda az bolmas. Rejisserding ózi de: «Kinokomediyada qimyl-әreketke kóbirek mәn berilip, sóz meylinshe az bolghany jón. Sol az sózding ózi jinaqy, astarly jәne ondyqqa dәl tiyetin uytty boluy shart», – degen eken. Shynynda da, onyng filimderinde eshqanday da dilmәrsu, uaghyz soghu, aqyl aitu joq. Úranshyldyqqa ol mýlde qarsy bolghan.

Ókinishke qaray, kenes dәuirinde kýshi myghym senzura da qarap otyrmaghan ghoy. Gayday filimderinen senzorlardyng jalandaghan qayshysy qiyp alyp tastaghan lentalardy eseptese, tipti birneshe shaqyrymgha sozylar ma edi, qayter edi... Mәselen, «Samogonshylarda» Evgeniy Morgunov keyipkerining samogon satu arqyly qalay bayyp shygha keletinin kóz aldyna elesteter sәti, sonday-aq Yuriy Nikulinning oryndauyndaghy bir әzil әn alynyp tastalghan. «Brilliant qoldaghy» Nonna Mordukovanyng keyipkeri aitatyn: «Ya ne udivlusi, esly zavtra vyyasnitsya, chto vash muj tayno poseshaet lubovnisu!» – degen sóilemning әu bastaghy núsqasynda «lubovnisu» sózining ornynda «sinagogu» bolghan. Amal joq, filim týsirilip bolghan son, osy tústy qayta dybystaugha tura kelgen. Biraq aktrisanyng erin qimylyna mәn bere ýnilseniz, «sinagogu» degen sózdi angharugha bolady.

«Ivan Vasilievich mamandyghyn ózgertedi» filimindegi bayaghy zamanghy banket kórinisinde jalghan patshanyng «A kto budet oplachivati etot banket?» dep súraytyny bar. Áu bastaghy týsirilimde HH ghasyrdyng kәnigi úrysy, al Groznyy dәuirine ótken song «knyazi» bop shygha keletin Miloslavskiy oghan «Narod, batushka, narod» dep jauap bergen eken. Biraq Memkino basshylyghy «Múnymen ne aitpaqsyndar? Kremli de halyqtyng esebinen iship-jep otyr degendering be búl?» dep әlgi jauapqa tyiym salypty. Sol sebepti, ol epizodty da qayta dybystaugha tura kelgen. Sóitip, janaghy súraqqa «Vo vsyakom sluchae, ne my» degen jaymashuaq jauap qaytarylady.

«Kavkaz tútqyny» komediyasy ssenariy boyynsha mynaday kórinispen bastalghan: dualgha jýreksine jaqyndap kelgen Visiyn, jan-jaghyna jaltaq-jaltaq qarap alyp, bas әrippen «H» dep jazady da, dereu qashyp ketedi. Sosyn alshang basyp, ekrangha Morgunov shyghady da, әlgining janyna battastyryp túryp dәu «U»-dy qonjitady. Artynsha kadrda Nikulin payda bolady da, tez-tez «...dojestvennyy filim» dep jaza salady. Ókinishke qaray, senzura múny da «әdepsizdikke ýndeytin kórinis» dep úghyp, mýlde qyrqyp tastaydy.

Gayday kim, Spilberg kim?

Rejisser Andrey Konchalovskiy birde: «Eger Gayday Amerikada júmys istegende, sóz joq, millioner bolar edi. Óitkeni ol eldi kýldire otyryp oilantatyn naghyz kýlki konveyeri edi ghoy. Bir ghana Ákki-Keshe-Qorqaq ýshtigining ózi oghan sarqylmas qazyna syilar edi», – degen eken. Al Reseyde ol ózining 1992 jyly shyqqan songhy filimi ýshin týkke jaramaytyn bir qapshyq saban aqsha alghan. Kenes Odaghynyng kinoteatrlarynan týspegen kartinalaryn jalpy alghanda 600 millionnan astam adam tamashalaghan rejisserding kórgen kýni osy. Salystyru ýshin alsaq, sol uaqytta AQSh-tyng eng tanymal da qaltaly rejisseri sanalghan Stiyven Spilbergting filimderin 400 millionday ghana adam kóripti...

Gaydaydyng әieli Nina Grebeshkova da – aktrisa, kýieuining «Brilliant qol» (Semen Gorbunkovtyng әieli rólinde), «Sportloto-82» (Klavdiya apay), «Ómirinizge qauipti» (Zinaida Petrovna) sekildi birneshe filimine týsken.

– Jasyratyny joq, «Kavkaz tútqyny» kartinasyna men kezdeysoq týstim, – dep eske alady býginde 95-ke kelip otyrghan N.Grebeshkova. – Meni Kiyevte týsiriletin bir filimning basty róline shaqyrdy. Jol jýruge jinalyp jatqanymda, Kavkazdan Lenya qonyrau shalyp: «Osylay da osylay, bir psihiatr-dәriger әielding shaghyn róline adam kerek bop jatyr, tezdetip kele qal!» – dedi. Áueli әbden ashulandym, eki minuttyq epizodqa bola ana jaqtaghy basty rólden bas tartuym kerek pe sonda? Biraq Lenya qayta-qayta ótinip, qoyar bolmady. Ózi auyrynqyrap ta jýr edi, bir jaghy janym ashydy ma, Kiyevtegi filimning rejisserine jaghdaydy týsindirip, birneshe kýn keshigip baratynymdy aityp, Kavkazgha úshtym... Qazir oghan quanbasam, esh ókinbeymin. Óitkeni әlgi men basty róline týsken filimdi qazir ózge týgili ózim úmytyp qaldym, shyqty da joq boldy, al «Kavkaz tútqyny», mine, 58 jyl boldy, әli efirden týser emes. Eki minuttay ghana shaghyn epizodyna týssem de, júrt birden tanidy.

Gaydaydyng ózi ataq, syilyq, jýlde degenderge mýlde úmtylmaghan, «filimderimdi el qyzyghyp kórse boldy, maghan odan artyq syilyq qajet emes» dep bilgen. Onyng adamdardyng psihologiyasyna qanshama jyldan beri jýrgizip kele jatqan «kýlki terapiyasy» nemese, ózining bir filimining atyna úiqastyra aitqanda, «Y operasiyasy» óte sәtti әser etude. Rejisserding birinen biri ótken uytty komediyalary qiyn uaqytta kórermenning kónilin kóterip, ómir sýruge qúshtarlyghyn arttyryp qana qoyghan joq, jyldar boyy «Mosfilim» men Memkinogha qyruar qarjy týsirip te otyrdy. 1992 jyly «Mosfilimdi» birneshe tәuelsiz birlestikterge bólip jatqanda, Memkino tóraghasy Armen Medvedev túryp: «Mynany esten shygharmanyzdar: 20-30 jyl boyy bizdi Gayday asyrap keldi!» – degen eken.

Bir qyzyghy, Gaydaydyng komediyalaryn әr kórgen sayyn búryn angharmay qalghan jana astar, tosyn ishara, oqys oy ashyp otyrasyz. Bәlkim, úlylyq degen osy shyghar...

Sәken Sybanbay

Abai.kz