Sol qolymda kiyim-keshek, ony-múny salghan sumkam bar, ong qolymda kitap, gazet-jurnal salghan jol sumkam, ortasynda ózim. Kóbik qarda tayghanap qúlap qalmau ýshin abaylap basyp kele jatyr edim. Ýimen ýlken joldyng arasy bir jarym kilometr shamasynda. Sol ýlken jolgha jetkende ghana taksy toqtatugha bolady. Eki jýz metrdey jýrip kelesi kóshening búrylysyna jetkenimde  artymnan kelgen mashina qasyma kelip toqtady. Ýlken qara týsti Jep mashinasy. Tereze әinegin týsirip maghan búrylghan jýrgizushi,

- Agha, kólikke otyrynyz dedi, - qara kózәinek taqqan jas jigit jyly jymiyp, sәlem berip.

Esigin ashyp, aldymen qolymdaghy sumkalarymdy kólik ishine sýngittim de, artynan ózimde lyp etip, kóterilip artqy jaghyna jayghastym.

- Agha, meni tanymadynyzghoy deymin?... Jarty jyl búryn osy aradan sizdi otyrghyzyp, "Halyq arenasyna" deyin ala ketip edim. Búl kóshede әkem túrady. Ákeme amandasyp, halyn bilip qaytyp baramyn, - dedi, jónin aityp.

- Ol kezde astyng da basqa kólik bolyp edi. Onyng ýstine býgin qara kózәinek salyp alghan ekensin, tanyghan joqpyn, - dedim, shynymdy aityp.

- Qayda barugha jinaldynyz? Jýginiz auyr sekildi, әsirese, ong qolynyzdaghy zattar tym auyr sekildi?!...

- IYә, ol kitap-jurnal edi. Astanagha barugha shyqtym.

- Jaraydy agha, jol qysqarsyn әngimelese otyrayyq. Ótkendegi Halyq arenasyna deyin baramyn. Sol jerden ongha búrylyp, men Qúlja jolyna týsemin, - dedi.

Men shynynda quanyp kettim. Bir jarym kilometr jol basyp, Talghar trassasyna shyghuym kerek. Onan taksy ústap Sayahatqa betalugha tiyis edim. Mine, sәti kelip Halyq arenasyna deyin jetetin boldym. Ary qaray avtobustar kóp, birine otyramyn da, Almaty-2 ge baramyn.

Ol maghan sәl búrylyp qarap,

- Agha, temeki shegetin jaman әdetim bar edi, aiyp etpeseniz, sheksem bola ma? - dedi, ótinip.

Men ne deymin, mashina óziniki. "Qazanshynyng óz erki, qaydan qúlaq shygharsa"... Men poyyzdyng uaqytyna ýlgerip jetsem boldy da.

Ol temekisin qúshyrlana soryp, til qatty.

- Agha, ótkende qalagha qalay jetkenimizdi bilmey qalyp edik. Búl joly da әngimemiz jaman bolmas?!... - dedi, júmsaqtap sóz bastap.

- Búiyrtsa, solay bolar, - dedim, mende qúptap.  Ol onan ary әngimening jibin ózi sabaqtady.

- Býgingi jastardy әleumettik jeli tәrbiyelep jatyr. Jana buyn ózining últtyq tamyrynan aiyrylyp barady. Aqsaqal joq, sóz ústaytyn qariya, ie bolatyn kósem qalmay barady, men tiri qazaq kórgim keledi! - ol osy túsqa kelip, sózin sәl toqtatyp, maghan kóz qiyghymen qarap,

- Siz qanshadasyz? - dedi.

- Men 58 jastamyn. Alla búiyrtsa, az kýnde 59 gha tolamyn. Ótip bara jatqan kýnder. Otanymyzgha kelgeli 28 jyl ótipti, - dedim. Ol sózin sabaqtap,

- Agha, biz Ózbekstannan kelgenimizde men jeti jasta ekenmin. Osynda kelgen song oqydym. Mening jasynyzdy súrap túrghanym, siz qazir Abay atanyng jasynda ekensiz. Abay dese, júrt ony "shal" dep oilauy mýmkin. Áne, ol kisi sizding jasynyzda tóbe by bolyp, tórden oryn alghan eken. Ne bary 59 jasynda ómirden ótipti. Men kóp kisilermen kezdesemin, olardy kórip ashuym keledi, zyghyrdanym  qaynaydy!... Solardyng deni ishkeni men jegenin aityp, barghan qyzdaryn sanaydy. Jastargha ýlgi bolar aqsaqal qalmay barady!... Ekeuara әngime sozyla berdi....

Biz joldy enserip mejeli jerge qalay jetkenimizdi bayqamay qaldyq.

- Agha, әngimenizge qyzyghyp otyrmyn. Qúlaghyma jaghyp barady. Astanagha ne sharuamen bara jatyrsyz? - dedi.

- Men "Móldir búlaq" jurnalynyng Bas redaktorymyn. Astanada "Talaptygha núr jauar" degen bayqau ótkizip, sonyng marapattau jinalysyna ketip baramyn, - dedim. Ol maghan búrylyp betime qarady. Mende oghan tigile qarap sózimning shyn ekenin sezdirdim.

- Agha, osy kezde jurnal oqityn bala bar ma?... - dedi, tang qalyp.

- IYә, bar! - dedim, nyq senimmen, - sol ýshin jurnal shygharamyz, balalardy bir mezgil bolsa da, qaghazgha ýniluge nәsiqat etemiz. Hakim Abay "Artyq bilim kitapta" degen, - dedim de, sózdi ýzip,  oghan qarap,

- Aytpaqshy, bauyrym, biz Halyq arenasyna jettik. Ong jaqqa taman tartyp, ynghayly jerge toqtay berseng bolady, - dedim. Ol mening sózimdi estimegen adamday, jýrisinde bayaulatpay ilgeri tarta berdi.

- Agha, qozghalmay otyra beriniz!.. sóziniz maghan únady. Jasap jýrgen isinizde qúrmetteuge layyq eken. Qazaq balalarynyng qamymen ketip bara jatyr ekensiz. Men sizdi Almaty-2 ge jetkizip qoyamyn, -  dedi esh ekilenbesten.

Ángimemiz ýzilgen jerinen qayta jalghandy. Ol lepirgen omolosiyamen emes, egilgen, ezilgen janashyrlyqpen,

- Úrpaq azyp barady!... Dәstýrimizden, jolymyzdan janyldyq. Qazaq ejelden sózge toqtaytyn halyq edi. Qazyly qariyalar joghalyp barady. Enbektensek aqsha tabylar, jaghdayymyz jaqsarady. Osylay jýruge bolady... Al, "qazaqpyn" degen qasiyetti kim saqtap qalady?!... Biz bәrin zanmen kýshpen ústaghymyz keledi. Ár adamda, әr últta ishki ústanym, jamandyqtan ishki tejeu kýshi bolu kerek. Ómirge qúlshyndyratyn ishki quaty bolugha tiyis.  Ózining tarihy dәstýrli "meninen" aiyrylghan últ qúrdymgha bet alady. Biz paraqor úrpaq ósirip jatyrmyz. Onyng sózin Ile,

- Sen aitqan "ishki tejeu kýshinin" ne ekenin aitayyn. Ol iman degen kýsh. Yaghny úyat, adamgershilik, namys dep jýrgenimiz sol. Adamnyng ózin rettep otyratyn, nәpsisin tejeytin basqarushysy Imany, - dedim.

Biz әne- mine degenshe, Vakzalgha da jettik. Ol ýlken esikting túsyna kelip toqtady. Kólikten týsip, jýkterimdi aldym. Az ghana uaqyt birge bolsaqta qimay qoshtastyq. Ol moyynyn búryp, qara kóz әinegin alyp, tigile qarap,

- Siz maghan aitqan sózderinizdi shygharatyn jurnalynyzgha jazyp jýrsiz be?... - dedi.

- Áriyne, әr kezde, әr jerde babalar amanatyn, úrpaq tәrbiyesin aityp ta, jazyp ta jýrmin.

- Agha, "jana Qazaqstan" degen bir jaqtan kelmeydi. Biz bәrimiz jana buyndy qýtqaruymyz kerek. Jana Qazaqstan solarmen qalyptasady. Onda sau bolynyz! Astanagha aman jetip alynyz!...

Kólikten týsip jol boyynda qara mashinanyng artynan qarap, nedәuir túryp qaldym. Erip jaughan qar betime tiyip, tamshylargha ainalyp tómenge jyljyp aghuda. Ol Abylayhanmen kóterilip baryp Rayymbekke búryldy. IYintiresken kólikterding arasyna sinip ghayyp boldy. Sózding qyzyghyna kirip ketip, onyng atynda súramappynghoy!... Onyng aty kim boldy eken?!... Álgi ózi izdep jýrgen tiri qazaq dәl ózi bolar. IYә, ol shynynda sol "Tiri qazaq"!...

Dәuletbek Baytúrsynúly

Abai.kz