- Jurfakta Ámirhan degen danyshpan bar eken. Kóp oqypty, - dedi Ádil Botpanov bir kýni. Ádettegidey keketip túr ma dep betine qarap em, joq, jýzinen kekesin bayqalmaydy, shyn sýisinip túr eken. - Tek ólendi shahanovshalap jazady eken, ainymaydy, - dedi sosyn,  -  onysy dúrys emes...

Ádilmen tanysqan  birneshe  aida onyng bireuge kónili tolghanyn birinshi ret kóruim. Mening kenet әlgi «danyshpandy» kórgim kelip ketti.  Onyng jәne ózimiz sekildi 1-kurstyng studenti ekenin estigende qyzyghushylyghym tipti arta týsti. Jarastan súrastyryp em: «IYә, myqty! Bilmeytin pәlesi joq», - dedi Jәuken.

- Jurfakta Ámirhan degen danyshpan bar eken. Kóp oqypty, - dedi Ádil Botpanov bir kýni. Ádettegidey keketip túr ma dep betine qarap em, joq, jýzinen kekesin bayqalmaydy, shyn sýisinip túr eken. - Tek ólendi shahanovshalap jazady eken, ainymaydy, - dedi sosyn,  -  onysy dúrys emes...

Ádilmen tanysqan  birneshe  aida onyng bireuge kónili tolghanyn birinshi ret kóruim. Mening kenet әlgi «danyshpandy» kórgim kelip ketti.  Onyng jәne ózimiz sekildi 1-kurstyng studenti ekenin estigende qyzyghushylyghym tipti arta týsti. Jarastan súrastyryp em: «IYә, myqty! Bilmeytin pәlesi joq», - dedi Jәuken.

Bir kýni 17-jataqhananyng aldynda kezdesip, tanystyq. Júqaltang sary jigit eken. Arsalandap kelip  qúshaqtap, kolymdy yqylastana qysty.  
Keshikpey filfak-jurfak  u-du bolyp aralasyp kettik. Ámirhandar da bizge jii keletin boldy. Ol kýnde bas qosqan jerding bәrinde «attyng basy jiberilip», óleng oqylady. Ámirhan óleng oqyghanda aruaqtanyp ketedi eken. Júrtty dýr silkindiredi. «Babalar yrymy boyynsha tili shyghuy kesheuildey bastaghan sәbiyge itayaqtan su ishkizedi eken. Sonday jaghday mening de basymda qaytalanypty...» - dep «Baba-yrym» degen ólenin oqydy bir kýni.

BABA-YRYM

Jútandaumyn, demen biraq jarlymyn,
Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.
Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,
Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim.

Itayaqtan sudy da ishkem, sókpegin,
Ayyptargha ózge kýnәm kóp menin.
Yrzyghymdy tabam qazir enbekpen,
Tildi biraq iyemdendim tep-tegin.

Itayaqtan sudy da ishken bar shaghym,
Kez emesti ol kónil kýpti, arsa mún.
Sen sharshadyng sәndi quyp, men bayghús,
Baba-yrymgha bagha tappay sharshadym.

Itayaqtan sudy da ishkem,
Babanyn
yrymyna minezi jat qalanyng
kóshesinde kóp - kórikti qyzben de,
Kyzyp ketsem yryldasyp qalamyn.

Osy boldy-au zamananyng óleni,
Kóp bolghan song kór sezimi, kóbeni.
IYsi tilge iylikpegen tilderge,
Itayaqpen tamaq bergim keledi,
Qúday saqtasyn.

«Jaqsy ólen!» - dedi Ádil. «Myqty!» - destik biz. Sosyn «Jaqsy óleng ýshin alyp qong kerek» degen sol kezdegi dәstýr boyynsha...  «itayaqtaghy» «susyndy» kómekeyge jónelttik. Birazdan song «yryldasa» bastadyq. Kópshe týrde aityp otyrghanym bolmasa,  «yryldasqan» -  Ádil men Ámirhan ghana.

Ádil men Ámirhan búdan keyin de jii «yryldasatyn» boldy. Olary jәne ózderine únaytyn boluy kerek, birin-biri izdep túrady. Ádil qoly qalt etse, 5-jataqhanadan bir-aq shyghady. Olardyng tartystary bizge de qyzyq. Biraq jastyq shaq degen ainalayyn tek qana әdebiyetten túrmaydy ghoy, ondayda eki «danyshpandy» onasha qaldyryp, tayyp túramyz. «Ekeumiz әdebiyettegi baqtalastar bolayyq...» degen sózdi osynday sәtterding birinde aitypty Ádil Ámirhangha...

2-kurstyng basynda Bolat Qojaev ýilenetin boldy da,  kurstastary Semeyding Taskesken auylyna  baratyn boldy. Filfaktan... Jaras ekeumiz ilestik. Óitkeni Bolat ekeumiz aqyly dayarlyq kursynda birge oqyghanbyz. 25 adam poyyzgha biyletsiz mingen qyzyq bolady eken, әiteuir әreng degende ornalastyq. Jurfaktyng qasqyr qyzdary Semeyge bara jatqan soldattardyn  oryndaryn «tartyp aldy». Pysyqtau jigitter ombylyq qazaq  qyzdardyng qasyna jayghasyp, aqyry elding toyyn kóre ketinder dep Ayakózden týsirip alyp qaldy. Qalghandarymyz tamburlar men kupeli vagondardyng dәlizderindegi otyrghyshtargha jayghastyq. Ámirhannyng әlem әdebiyetinen oqyghan «leksiyasynyn» qyzyqty bolghandyghy sonday, týnimen kirpik qaqqanymyz joq.

Ámirhan toyda da  erekshe kózge týsti. Shahanovtyng stiylindegi ólenderi júrtty dýr silkintti. Ózi jaqsy silteydi eken. Onysyn taskeskendik qonaqjay jigitter teris kórgen joq. Olardyn  «Baba-yrymdy» birneshe ret oqytqandyghy esimde qalypty.   Qaytar jolda «Qyrkýiek. Qaskelen. Qara qyz...» dep óleng oqy bastap edi, Qazybek Qúttymúratúly: «Ámir-au, mynau mening ólenim ghoy...» dep jabysa ketti. Sóitse 1-kursta «selihozda» jýrgende ekeui de tura osylay bastalatyn óleng jazghan eken.

Ámirhan sol kezding ózinde-aq ózin úly múrattyng jolyndaghy adam sanaytyn. «Biz әdebiyettegi spartandyqtar boluymyz kerek.  Ol ýshin, әriyne, bilimmen qarulanu qajet», - deytin. «Shekspirdi týgel oqymaghan adamnyng QazMU-gha týsui dúrys emes qoy...» - dedi birde. Men ghana emes, sol jerde otyrghan biraz adamnyng arqasynan ashy ter búrq ete qalghany haq. «Biz Batys әdebiyetine tym eliktep ketkenbiz. Ózbekter olay emes. Óitkeni olarda biz úmtylyp otyrghan kenistikti toltyratyn әlem bar, ol - úly Shyghys әdebiyeti. Olar ózderin sol әdebiyetting múragerleri sanaydy.  Kýlli týrki dýniyesine ortaq múrany da menshiktep otyr», - dedi taghy birde. Ózbek әdebiyetin týpnúsqasynan oqityn noyangha alyp-qosarymyz joq edi.

Qysqy demalysta Ámirhanmen birge onyng auylyna baryp qaytqan Batyrbolattyng auzynyng suy qúryp oraldy. «Mәәә, - dedi ol kәnigi oraldyqtarsha auzyn sozyp, - kitaphanasy súmdyq! Júmabek agha arghy-bergi qazaq aqyndarynyng ólenderin jatqa oqyp qana qoymay, әlem әdebiyetin de birshama biledi eken. Ámirding Sapar degen bauyry  sharuagha myghym kórindi.  Inisi emes, aghasy siyaqty qamqor eken. Bir ghajaby, bәri de Ámirhannyng myqty әdebiyetshi bolatynyna senedi jәne ol ýshin bәrin-bәrin jasaugha әzir...». Batyrbolat qúr jatpay Balizakty biraz «kemirip» qaytypty.
Kóp úzamay men Ámirhannyng «danyshpandyghynyn» ziyanyn onbay tarttym. «Bәri adamnyng ózinen bolady ghoy...» - dep satiriyk  Tórejan Mәndibaydyng bir keyipkeri aitpaqshy, ózimnen boldy. 3-kursta әlem әdebiyetinen bizge Neylya Chebotareva degen әdemi qyz leksiya oqydy. Ózi bizben týidey qúrdas. Birneshe topqa birden leksiya oqityn ol bizdi týstep tany bermeytin. Taghy bir kenshiligi  - oiyn  orys tilinde erkin jetkize almaytyndar qazaqsha aitsyn dep qasyna tilge jýirik «audarmashy» alyp otyratyn. Múndayda sabaqty jarytpaytyndardyng bәri orys tilin bilmeytin bolyp shygha keledi. Óitkeni óz ishimizden shyqqan «audarmashylar» emtihan tapsyrushynyng erni qimyldasa boldy ar jaghyn ózderi «qatyrady». Áyteuir aldyna kirgen adam kemi «4» alyp shyghatyn.
Mine, sol emtihandy tapsyryp jatqan kezde Ámirhan kele qalsyn. Kenet meni shaytan týrtti. Shaytan týrtkeni emey nemene, ony ornyma  kirgizip, «5» alghym keldi. «Nesi bar, әnsheyinde «basymyzdy qatyratyn»  әngimelerin aityp,  óte shyqpay ma?». Basyma kelgen oy - osy. Soryma qaray, Ámirhan da kóne ketti. «Ana jigit myqty biledi ghoy deymin, júrttyng bilmey qalghan súraqtaryna da jauap berip otyr...»  - dedi ishten kónildi shyqqan Serik Qaliyev kurstasym. Men mәz boldym. «5» alatynyma senimdi edim.

... Mine, Ámirhan biylet alyp, Chebotarevanyng aldyna otyrdy. Biyletti apaydyn  qolyna ústatyp, sóiley bastady. Kenet... ústazymyzdyng kózderi ýlkeyip bara jatqanyn anghardym. Bir kezde qolyn siltep, bir nәrseni Ámirhangha qyzu týsindire bastady. Endi bir sәt mening dosym eki qolyn jayyp jiberip,  әldeneni dәleldeuge  kiristi. Chebotareva jymiyp,  kýlgen synay tanytty. Bir kezde әdemi qabaqtary qayta týiile týsti. Arttaghylar búl kezde «shpargalkalaryn» tyghudy qoyyp, partanyng ýstine jayyp qoyyp, kóshire bastaghan...

Uh, 1 saghat 15 minut ótkende mening dosym shyqty-au, әiteuir. Erekshe mәz. «Kópten beri eshkimmen búlay әngimelespep edim...»,  - dep qoyady. «Súlu qyz eken...» - dey me-au. Ári qaray tyndaugha shamam jetpedi: «Áy, bagham  qansha?».
- «Eki».
-  «Qalay?». Dauysym jaryqshaqtana shyqty. Oghan qarap jatqan Ámirhan joq, basyn rahattana shayqaydy: «Kópten beri búlay eshkimmen әngimelespep edim...». Kýiip kettim...

Birazdan song sabyrgha kelip, súrasam, Ámirhan, aqtóbeshe aitqanda,  «kartopty әbden jarghan eken». Áueli Aliber Kamu bastaghan  jazushylardyng birazyn iske alghysyz ghyp  tastapty: «Ádebiyetke alyp kelgen pәlendey  janalyghy joq, búrynghylardy qaytalau ghana». Bir kezde taghy bir jazushynyng mahabbat turaly jazghan shygharmasyna shәk keltirgen: «Shynayy emes. Avtordyng ghashyq bolyp kórmegeni kórinip túr...». «Rasyn aitsam, men de ghashyq bop kórgenim joq. Biraq...» - dey bergen ústazymyzdyng sózin kilt bólip: «IYә, Sizding ghashyq bolmaghanynyz kórinip túr, al men ghashyqtyq degenning ne ekenin bilemin» -  dep qoyyp qalady.  «Kóziniz әdemi...» - depti taghy jútynyp. «Bәrin joqqa shyghardynyz. Jaqsy kóretin jazushynyz bar ma, sirә? - deydi mynaday «nahaldyn»  әngimesinen sharshaghan  Chebotareva bir kezde. «Bar, ol - Akutagava Runeske», - deydi  bizding «danyshpan». Neylya Vladimirovna  Akutagavany bilmeydi eken. «Mindetti týrde oqynyz, ókinbeysiz...» - depti Ámirhan. Sony «ekilik» alumen ayaqtalghan.
-    Áy, jyndysyng ba?  Ózing bireuding ornyna kirip túryp... Endi ne isteymiz?
-    Ne isteytini bar, endi ózing kire ber, - deydi Ámirhan. Qaljyndap túr ma desem, shyny eken.  Áuliyelik pen әpendilikting arasy - bir-aq qadam degen ras eken ghoy.  
Ámirhan qysqy kanikulgha tartyp otyrdy. Men ýshin naghyz qiyn kýnder endi bastaldy. «Shetel әdebiyeti» kafedrasyna «barlaushy» jiberip kórip em, has masqara bolyp jatyr eken. «3-kursta Óteuliyev degen bireu bar eken, bәrin joqqa shygharyp otyr», - dep barypty Neylya Vladimirovna. «Ói, osy uaqytqa deyin kórinbegen qanday danyshpan ol, dauay, sen bizding kózimizshe emtihan alshy, әuselesin kóreyik», - desipti kafedradaghylar. Chebotarevanyng qolynda Akutagavanyng kitaby, Óteuliyevpen  «shayqasqa» әzirlenip jatyr deydi. Múny estip, zәrem úshty. Amal joq,  Ámirhannyng auyldan keluin kýtuge tura keldi. «Ámir, - dedim әbden sharam tausylghan men, - endi maghan eshtenenin  keregi joq, tek apaymen eregispeshi. Basyndy iyzey ber...». Endi Neylya Vladimirovnanyng onasha qalghan sәtin andydyq. Aqyry ynghayyn tauyp, kirip «3» alyp shyqty. Sóitip, qazaq-orys filologiyasyndaghy 100 adamnyng ishinen jalghyz men ghana «3» aldym. Biraq ol men ýshin «5»-ten artyq edi...

Biraq múnymen Ámirhan men Chebotarevanyng «shayqasy» tәmamdala qoyghan joq. Ámirhan  Neylya Vladimirovnadan aqyry «bes»  aldy. Qalay deysiz ghoy?
Kelesi semestrde Ámirhan kurstastarymen birge shetel әdebiyetinen leksiya oqylatyn auditoriyagha kire berse, dәris oqityn ústaz retinde Chebotareva otyrmay ma? Sasyp qalghan Ámirhan kilt teris búrylyp jýre beredi. Sabazyng sodan bir semestr boyy shetel әdebiyeti sabaghyna barmay qoyady. Biraq emtihangha ózgeni salmay, ózi barghan.

Mine, Ámirhan әdemi boyjetken apayynyng aldynda otyr. Biyletke jauap beruge kirise bergende, Neylya Vladimirovna toqtanyz deydi de, synaq kitapshasyn súraydy. Qolyna tiygen synaq kitapshasyna әldeneni sýikektete jazady. Sosyn:
-    Aytynyzshy, siz búghan deyin mening aldymda boldynyz ghoy, ә? - deydi.
Ámirhan:
-    Mýmkin emes, - deydi.
Apayy:
-    Sizding әdebiyetti óte jaqsy biletininizdi bilemin. Mine, eshtene súramay-aq «bes» degen baghanyzdy da  qoydym. Tek, shynynyzdy aitynyzshy, búghan deyin siz mening aldymda bir ret bolsa da boldynyz ghoy, ә? - deydi әldeneni biluge yntyqqan janday búghan tesile qarap.
Synaq kitapshasyn kostumining qaltasyna salyp jatqan Ámirhan:
-  Ábden mýmkin, - depti sabyrly qalpyn ózgertpesten.
-    Ketiniz, endi men sizding kózinizge senbeymin, - depti sonda әdemi apayy janaryna jas ýiirile.
Mine, Neylya men Ámirhannyng hikayasy osylaysha bir jaghynan quanyshty, ekinshi jaghynan qayghyly ayaqtaldy.

Ámirhannyng 3-kursta jýrip jazyp, «Jas qazaqta» jariyalanghan «Júmaqqa jol jer arqyly bara ma?», «Ziyaly qauym ziyandy qauym emes pe?»  atty eki maqalasy júrtshylyqty eleng etkizdi. Redaksiyagha zvondap: «Ay, ana Ámirhan degen qanday bala ózi?» - dep súraghandar kóp bolypty. Alghashqy maqalasynda «V.Lenin o dýniyedegi júmaqty jer betinde ornatpaq boldy...» - dey kelip, proletariat kósemining ayaghyn shalys basqan tústary turaly: «Úly adamdardyng qatelikteri de úly bolady ghoy...» - dep tújyrypty. Mýmkin, Ámirhannyng «kýn kósem» turaly pikirleri ýstirtteu de kóriner, biraq erinbegenning bәri Leninge tas laqtyryp jatqan zamanda  múnday maqala jazu degeniniz kózsiz erlik edi.

Sol tústa respublikalyq aitys bola qaldy. Qos tildilikti jaqtaghan Oljas Sýleymenovti jerden alyp, jerge salghan Shorabek aqyngha QazMU-dyng әigili jýirigi  Bekjan Áshirbaevtyng : «Oljas agham jóninde ne aita alamyn, úlylardyng úly ghoy qateleri...» - dep qaytarghan jauaby júrtshylyqty bir gu etkizdi. Ámirhannyng tújyrymy osylay әdeby ainalymgha enip jýre berdi. Qazir maqalalardyng taqyrybyna da ainalyp ýlgerdi...

Balalar jurnalynyng tizginin ústaghan Túmanbay qúrdasyna:  «Túmagha, «Baldyrghannan» tanys tauyp aldynyz ghoy deymin, ólenderiniz jii shyghatyn boldy», - dep Qadyr aqyn aitpaqshy, JenPY jaqta «tanystary» bar Jaras pen Ámirhannyng arqasynda biz de Gogoliding kóshesin biraz sharladyq. Sondaghy bir qara qyzgha Ámirhan biraz óleng arnady. Sol kýnderding belgisindey әdemi ghazaldar  qaldy. QazMU-dyng bir qalamqasyna arnalghan:
...Erinde túrghan gәp bar ma,
Sezimmen sazdy sýidirdin.
Sóz bar ma seni maqtargha,
O, aru qyzy úighyrdyn, - dep bastalatyn óleng de jastyq shaq jazdyrghan jyr.

Sporttyq baby  myqty, tyrnaghy ilingen jerde denesin iygerip túra beretin Ámirhan jataqhanalargha órmelep shyghudyng has sheberi edi. Birde tipti aspiranttardyng jataqhanasynda túratyn aghaylarynyng bólmesine balkonnan kirip barypty. Qay qabat ekenin shatastyrghan ghoy. Endi birde bólmesinde úiyqtap jatqan meni shyghyp ketpesin dep esikti... ishten kilttep, ózi 5-qabattan balkonnan balkongha sekirip týsip ketipti...

Tarazdan peri Maraltay kelgesin ózi de jyn-oynaghy kóp ortanyn  «derti» asqyna týsken.  «Jelkeden qarap túratyn» Kojekeevterding shau tartqan shaghy ma, әlde sol tústa eldegi  jappay beybereketsizdikting әseri me, 5-jataqhananyng «shany» shyghyp jatatyn. Sol oqighalardyng bel ortasynda, әriyne,  Ámirhan jýredi. Janynda qaltasynan pyshaghy týspeytin  әigili búzyq Saghyndyq Rzahmetov bar...

Ámirhan birde «ayyqtyrghyshqa» týsip qalyp, túp-tura Esenghaly aghasyna zvondaydy. Esaghang aiyppúlyn tólep shygharyp alsa, bizding bahadýr jalanayaq eken. Sodan ýiine alyp baryp, bir tufliyin kiygizip, QazMU qalashyghyna jaqyn jerge әkelip, týsirip ketipti. Kózi tiri klassikting ayaq kiyimin  kezek-kezek kiyip kórip, mәz bolyp qaldyq. Bizding qatarlastarymyz keyde osylay aghalaryna erkelep túratyn...

Jurfaktyng jigitteri aghalar alaqanynyng jyluyn kóp kórdi. Sonda sabaq beretin Bauyrjan Jaqyp,  Temirghaly Kópbaev, Amantay Shәripter talaghynda biyti bar balalardy әbden erkeletti.  Ásirese Bauyrjan Jaqyp olardy sýireudey-aq sýiredi. Áytpese birazy oqudy bitirmey-aq, auyldaryna jol tartar ma edi, kim bilsin?  Sonyng ishinde memlekettik emtihangha trikomen  kelgen mening Ámirhan dosym da bar...

Biraq qanday jaghdayda da Ámirhannyng qolynan kitap týsken joq.  Kók týtinge toly bólmening ishinde qong qara shayyn soraptap, arqasyn qabyrghagha tirep alyp, kitap oqyp otyrady. Óte siyrek kezdesetin kitaptardy izdep jýrip, tauyp alyp oqidy. Bergen kitabyndy súrasan: «Maghan pәlenshening pәlen degen kitabyn tauyp ber, sosyn alasyn...» deytin qyzyq minezi de bar. Sosyn óz kitabyndy ala almay әure bolyp jýresin. Tóbelesesing be endi?..

Bizding bәrimizding sol tústaghy  ólenderimizde qara boyau kóbirek edi. Keyde tipti artyqtau ketip qalsaq kerek: «Óleng oqyp otyryp, «janym», «kýnim»  degen sózderdi kórsek quanatyn boldyq...» - dedi Túrsynjan Shapay birde. Bir ghajaby, Ámirhan súmdyq optimist edi. Ólenderinen  de jiger esip túratyn. Al әngimelerin tyndaghanda boyyna kýsh qúiylatyn.

«FEF-te (filosofiyalyq-ekonomikalyq fakulitet. - B.B.) Didar Qosylbekov degen jigit bar. Myqty prozashy!» - dedi birde. Biz Didar Amantaymen osylay tanystyq. Keshikpey onyng әngimeleri  «Jas Alashta» jariyalanyp, júrtshylyq arasynda dýmpu tughyzdy.

Uniyversiytet bitirgesin «Parasat» jurnalyna ornalasqan Ámirhan men Jaras egiz qozyday birge jýretin. Men júmys istegen «Jalyn» jurnalymen arasy alys bolmady da, bir-birimizdi jii kórip túratynbyz. «Bizding ýige kelgende myna kisining qolynan shay iship túrasyn», - dedi bir kýni әdemishe sary qyzdy kórsetip. Marhabat menimen jylyúshyray amandasty.

1996 jyly Esenghaly Raushanov «Jazushy» baspasynan kitabyn shygharyp bergen  jeti aqynnyng biri - Ámirhan. Ol búl joly da erekshelenip túrdy. Kitabynyng aty - «Metamorfoza».
1998 jyly Ámirhan «Balbal qala qonaghy» degen ólenin jazdy.

Balbal qala qonaghy

Aptap.
Ystyq
aqyl-esten tandyrghan,
Dúrys bolar keng dalada qanghyrghan.
Qonatúghyn jer joq deme,
Qyr asty
Balbal qala qarsy alady aldynnan.

Bәri osynda,
Qas batyr da, qaghan da,
Bәri osynda,
Arghy atang da, anang da.
Aytshy dosym,
Ózindi emes,
Ózinning ózegindi kóre bilseng jaman ba?

O dýniyeden tilegindi ap shyghar
Múnda da el
IYgisi bar, jaqsy bar.
Qútty qonaq bolghanym de, bauyrym,
Shora biyin biylep berse baqsylar.

Ózindiki emes syndy óz esin,
Endi ishpeuge sharang joghyn sezesin.
Balbal tastar - bir kezdegi babalar
Berik bol dep kótergende kózesin.

Shyn tang qalsang jan bitedi tasqa da,
Duman múnda, moyyn búrma basqagha.
Ayaulynyz,
Boyauly qyz,
Bәri qap
Balbal qyzgha kózing týsse, masqara!

Qala jaqta janjal bolsa jan-jaghyn,
Balbal jigit syilar saghan qanjaryn.
Shilde aiynda,
Kýn ótken shaq shekeden,
Shyn dostyqtyng sezinesing salmaghyn.

Er múratyn qoldaghanday dauys kóp.
Tostaghanda týk qaldyrmay tauys tek.
Bala bolyp attanasyng dalagha...
Dana bolyp oralasyng qalagha...
Sosyn seni oilaydy júrt auysh dep.

Qala ómiri.
It tirshilik taghy da.
Asau mezgil maza bermey qanyna
Shóldegende...
Tostaghanyn úsynghan
Balbal tastar  -
Bir kezdegi babalar
oralady jadyna.

Maghan osy óleng onyng bolashaqta týser jolyn aiqyndap bergen soqpaq siyaqty bolady da túrady. Ámirhan sol kezden bastap, babalar múrasyna, qazaq, әlem әdebiyetining tarihyna qatysty taqyryptargha myqtap den qoya bastady. Oqu bar  da,  ony siniru bólek әngime ghoy. Oqyghanyn qorytyp qana qoymay, birneshe derek kózinen alghan dýniyelerinen  keremet sintez jasaytyn, keyde tipti batyl boljamdargha baratyn Ámirhannyng maqalalary qyzyqty oqylady. Onyng 2008 jyly «Túran» baspasynan shyqqan «Qasqyr qúday bolghan kez» atty jinaghy  jas ta, jasamys ta izdep jýrip oqityn kitapqa ainaldy.

2000 jyldardyng basynda Múhtar Maghauin men Múhtar Shahanovtyng arasyndaghy Shynghys hangha qatysty daudy oqyrman demin ishine tarta otyryp qadaghalady. Osy daudyng basynda Ámirhan Balqybek túrghanyn bylayghy júrt bile bermeui mýmkin. IYә, Múhtar Shahanovtyng «Jazager jady kosmoformulasy» (Shynghys hannyng pendelik qúpiyasy»)  atty romany shyqqanda,  eng alghashqylardyng biri bop úly qaghandy qorghap, maqala jazghan mening dosym bolatyn. «Mongholdyng qúpiya shejiresine», Lev Gumiylevting jazbalaryna taban tiregen onyng uәji salmaqty edi. Sodan Múhang bir maqalasynyng ishinde atyn aitpay, Ámirhandy ile ketti. Endi  әngimege Múhtar Maghauin aralasty. Sol-aq eken, Ámirhan bylay qalyp, el eki «dәudin» «ayqasyna» kóz tikti...

Oljas Sýleymenovke qyly kózben qaraytyndar kóbeyip túrghan sәtte de  ózi jyrlaryn sýiip oqityn aqyndy qorghap maqala jazdy. «Qazaq әdebiyetinde» basylghan sol maqalagha sýisingender kóp boldy. Aytpaqshy, sodan keyin Ámirhan ózi júmys istep jýrgen «Dala men qala» gazetinen ketti. Eshkim qumaghan. Tek bas redaktor Saparbay Parmanqúl: «Bizge shyqqan materialdy «Qazaq әdebiyeti» nege siltemesiz beredi?» - dep renjigen ghoy. Bylay qaraghanda,  bas redaktordiki óte dúrys. Tek bizding әulie ony ózine kórsetilgen senimsizdik  dep eseptep, dereu  júmystan shyghu turaly aryz beripti. Telefon soqsam: «Saparbay agham, erkek qoy, shirkin!» - dep mәz bop otyr. Ózin júmystan shygharghan adamdy osynsha maqtaghan adamdy birinshi ret kóruim. Aghasyn maqtauy úzap bara jatqasyn әngimesin bólip: «Áy, endi ne istemek oiyng bar, júmys qarastyrdyng ba?» - dep em, «Qatyndy ne ýshin aldym, meni baqpasa, onyng ne keregi bar?» - dep qaljyngha búra bastady. Shaghyn otyrysta bireuding әielin jappay maqtap, shekten shyghyp bara jatqan júrttyng әngimesi  qytyghyna tiygen bir aghamyz aitpaqshy: «Onday qatyn qaydaaa..» - dep qoya saldym men de.

«...Qalam ústaghan adamnyng aqyn nemese aqyn emestigin negizinen agha buyn emes, jas buyn qaymyqpay aitady. Qaymyqpaghanda, batyrlyghynan emes - anqaulyghynan, adaldyghynan. Keyingi jas balalar kimning shumaqtarynan ýzindi oqidy, kimning óleninen sitata keltirip tastaydy - sol kisini shyn aqyn (qimasanyz, tәuir aqyn) dep eseptey beriniz»,  - deydi mening Ertay agham. Sol aitpaqshy, Ámirhan - jastardyng jii auyzgha alatyn  aqyndarynyng biri. Ortalaryna da jii shaqyrady. Ózi bayaghyda armansyz sayran salghan QazMU-yna endi  parasatty kisining róline enip baryp, salihaly әngime aitady. Sonday keshterding birinde jastar súraydy ghoy: «Agha, pәlenshe Esenghalidyng bir oiyn alypty, týgensheden Tynyshtyqbekting sýrleui  bayqalady. Jalpy osy  ózine deyingi  aqyndardan «alghan» dúrys pa?». - «Dúrys, - deydi Ámirhan, - tek ýnemi bir adamnan «alsan», kórinip qalady, sondyqtan kóp adamnan «alu» kerek...». «Oqu ótip ketken» aghalarynyng ózine deyingi aqyndardyng bәrin de oqu kerek degen oiyn týsingen bozbalalar men boyjetkender mәz bolypty.

... Uaqyt óz degenin jasaydy eken. Tay-qúlynday tebisip ósken bizding jigitterding de birazy ózgerdi. Keybirining qabaghyna qarap, andap sóilesetin boldyq. Ózgermegen  Ámirhan ghana. Týn ortasynda telefon soghyp, dәl bayaghysha: «Bauke, men aqynmyn ba?» - dep súraydy. Kezdeskende riyasyz әngimelesemiz. Sәl yqylassyz sóilese bastasang sezip qoyady. Sosyn bayaghy itpen tabaqtas bolghany esine týse me, ars ete qalady: «Ói, sheshennin..., kisi bop qaldyng ba?». Ári qaray birdene dey bastasang túmsyqtan perip jiberuden tayynbaydy. Oghan sot joq qoy...

Aqtóbe qalasy
Abai.kz