Júma, 2 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 3233 0 pikir 22 Aqpan, 2013 saghat 08:21

Bauyrjan Babajanúly. Itayaqtan su ishken...

- Jurfakta Ámirhan degen danyshpan bar eken. Kóp oqypty, - dedi Ádil Botpanov bir kýni. Ádettegidey keketip túr ma dep betine qarap em, joq, jýzinen kekesin bayqalmaydy, shyn sýysinip túr eken. - Tek ólendi shahanovshalap jazady eken, aynymaydy, - dedi sosyn,  -  onysy dúrys emes...

Ádilmen tanysqan  birneshe  ayda onyn bireuge kónili tolghanyn birinshi ret kóruim. Menin kenet әlgi «danyshpandy» kórgim kelip ketti.  Onyn jәne ózimiz sekildi 1-kurstyn studenti ekenin estigende qyzyghushylyghym tipti arta týsti. Jarastan súrastyryp em: «IYә, myqty! Bilmeytin pәlesi joq», - dedi Jәuken.

- Jurfakta Ámirhan degen danyshpan bar eken. Kóp oqypty, - dedi Ádil Botpanov bir kýni. Ádettegidey keketip túr ma dep betine qarap em, joq, jýzinen kekesin bayqalmaydy, shyn sýysinip túr eken. - Tek ólendi shahanovshalap jazady eken, aynymaydy, - dedi sosyn,  -  onysy dúrys emes...

Ádilmen tanysqan  birneshe  ayda onyn bireuge kónili tolghanyn birinshi ret kóruim. Menin kenet әlgi «danyshpandy» kórgim kelip ketti.  Onyn jәne ózimiz sekildi 1-kurstyn studenti ekenin estigende qyzyghushylyghym tipti arta týsti. Jarastan súrastyryp em: «IYә, myqty! Bilmeytin pәlesi joq», - dedi Jәuken.

Bir kýni 17-jataqhananyn aldynda kezdesip, tanystyq. Júqaltan sary jigit eken. Arsalandap kelip  qúshaqtap, kolymdy yqylastana qysty.  
Keshikpey filfak-jurfak  u-du bolyp aralasyp kettik. Ámirhandar da bizge jii keletin boldy. Ol kýnde bas qosqan jerdin bәrinde «attyn basy jiberilip», ólen oqylady. Ámirhan ólen oqyghanda aruaqtanyp ketedi eken. Júrtty dýr silkindiredi. «Babalar yrymy boyynsha tili shyghuy kesheuildey bastaghan sәbiyge itayaqtan su ishkizedi eken. Sonday jaghday menin de basymda qaytalanypty...» - dep «Baba-yrym» degen ólenin oqydy bir kýni.

BABA-YRYM

Jútandaumyn, demen biraq jarlymyn,
Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.
Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,
Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim.

Itayaqtan sudy da ishkem, sókpegin,
Ayyptargha ózge kýnәm kóp menin.
Yrzyghymdy tabam qazir enbekpen,
Tildi biraq iyemdendim tep-tegin.

Itayaqtan sudy da ishken bar shaghym,
Kez emesti ol kónil kýpti, arsa mún.
Sen sharshadyn sәndi quyp, men bayghús,
Baba-yrymgha bagha tappay sharshadym.

Itayaqtan sudy da ishkem,
Babanyn
yrymyna minezi jat qalanyn
kóshesinde kóp - kórikti qyzben de,
Kyzyp ketsem yryldasyp qalamyn.

Osy boldy-au zamananyn óleni,
Kóp bolghan son kór sezimi, kóbeni.
IYsi tilge iylikpegen tilderge,
Itayaqpen tamaq bergim keledi,
Qúday saqtasyn.

«Jaqsy ólen!» - dedi Ádil. «Myqty!» - destik biz. Sosyn «Jaqsy ólen ýshin alyp qoyu kerek» degen sol kezdegi dәstýr boyynsha...  «itayaqtaghy» «susyndy» kómekeyge jónelttik. Birazdan son «yryldasa» bastadyq. Kópshe týrde aytyp otyrghanym bolmasa,  «yryldasqan» -  Ádil men Ámirhan ghana.

Ádil men Ámirhan búdan keyin de jii «yryldasatyn» boldy. Olary jәne ózderine únaytyn boluy kerek, birin-biri izdep túrady. Ádil qoly qalt etse, 5-jataqhanadan bir-aq shyghady. Olardyn tartystary bizge de qyzyq. Biraq jastyq shaq degen aynalayyn tek qana әdebiyetten túrmaydy ghoy, ondayda eki «danyshpandy» onasha qaldyryp, tayyp túramyz. «Ekeumiz әdebiyettegi baqtalastar bolayyq...» degen sózdi osynday sәtterdin birinde aytypty Ádil Ámirhangha...

2-kurstyn basynda Bolat Qojaev ýylenetin boldy da,  kurstastary Semeydin Taskesken auylyna  baratyn boldy. Filfaktan... Jaras ekeumiz ilestik. Óytkeni Bolat ekeumiz aqyly dayarlyq kursynda birge oqyghanbyz. 25 adam poyyzgha biyletsiz mingen qyzyq bolady eken, әyteuir әren degende ornalastyq. Jurfaktyn qasqyr qyzdary Semeyge bara jatqan soldattardyn  oryndaryn «tartyp aldy». Pysyqtau jigitter ombylyq qazaq  qyzdardyn qasyna jayghasyp, aqyry eldin toyyn kóre ketinder dep Ayakózden týsirip alyp qaldy. Qalghandarymyz tamburlar men kupeli vagondardyn dәlizderindegi otyrghyshtargha jayghastyq. Ámirhannyn әlem әdebiyetinen oqyghan «leksiyasynyn» qyzyqty bolghandyghy sonday, týnimen kirpik qaqqanymyz joq.

Ámirhan toyda da  erekshe kózge týsti. Shahanovtyn stiylindegi ólenderi júrtty dýr silkintti. Ózi jaqsy silteydi eken. Onysyn taskeskendik qonaqjay jigitter teris kórgen joq. Olardyn  «Baba-yrymdy» birneshe ret oqytqandyghy esimde qalypty.   Qaytar jolda «Qyrkýyek. Qaskelen. Qara qyz...» dep ólen oqiy bastap edi, Qazybek Qúttymúratúly: «Ámir-au, mynau menin ólenim ghoy...» dep jabysa ketti. Sóytse 1-kursta «selihozda» jýrgende ekeui de tura osylay bastalatyn ólen jazghan eken.

Ámirhan sol kezdin ózinde-aq ózin úly múrattyn jolyndaghy adam sanaytyn. «Biz әdebiyettegi spartandyqtar boluymyz kerek.  Ol ýshin, әriyne, bilimmen qarulanu qajet», - deytin. «Shekspirdi týgel oqymaghan adamnyn QazMU-gha týsui dúrys emes qoy...» - dedi birde. Men ghana emes, sol jerde otyrghan biraz adamnyn arqasynan ashy ter búrq ete qalghany haq. «Biz Batys әdebiyetine tym eliktep ketkenbiz. Ózbekter olay emes. Óytkeni olarda biz úmtylyp otyrghan kenistikti toltyratyn әlem bar, ol - úly Shyghys әdebiyeti. Olar ózderin sol әdebiyettin múragerleri sanaydy.  Kýlli týrki dýniyesine ortaq múrany da menshiktep otyr», - dedi taghy birde. Ózbek әdebiyetin týpnúsqasynan oqityn noyangha alyp-qosarymyz joq edi.

Qysqy demalysta Ámirhanmen birge onyn auylyna baryp qaytqan Batyrbolattyn auzynyn suy qúryp oraldy. «Mәәә, - dedi ol kәnigi oraldyqtarsha auzyn sozyp, - kitaphanasy súmdyq! Júmabek agha arghy-bergi qazaq aqyndarynyn ólenderin jatqa oqyp qana qoymay, әlem әdebiyetin de birshama biledi eken. Ámirdin Sapar degen bauyry  sharuagha myghym kórindi.  Inisi emes, aghasy siyaqty qamqor eken. Bir ghajaby, bәri de Ámirhannyn myqty әdebiyetshi bolatynyna senedi jәne ol ýshin bәrin-bәrin jasaugha әzir...». Batyrbolat qúr jatpay Balizakty biraz «kemirip» qaytypty.
Kóp úzamay men Ámirhannyn «danyshpandyghynyn» ziyanyn onbay tarttym. «Bәri adamnyn ózinen bolady ghoy...» - dep satiriyk  Tórejan Mәndibaydyn bir keyipkeri aytpaqshy, ózimnen boldy. 3-kursta әlem әdebiyetinen bizge Neylya Chebotareva degen әdemi qyz leksiya oqydy. Ózi bizben týydey qúrdas. Birneshe topqa birden leksiya oqityn ol bizdi týstep taniy bermeytin. Taghy bir kenshiligi  - oyyn  orys tilinde erkin jetkize almaytyndar qazaqsha aytsyn dep qasyna tilge jýyrik «audarmashy» alyp otyratyn. Múndayda sabaqty jarytpaytyndardyn bәri orys tilin bilmeytin bolyp shygha keledi. Óytkeni óz ishimizden shyqqan «audarmashylar» emtihan tapsyrushynyn erni qimyldasa boldy ar jaghyn ózderi «qatyrady». Áyteuir aldyna kirgen adam kemi «4» alyp shyghatyn.
Mine, sol emtihandy tapsyryp jatqan kezde Ámirhan kele qalsyn. Kenet meni shaytan týrtti. Shaytan týrtkeni emey nemene, ony ornyma  kirgizip, «5» alghym keldi. «Nesi bar, әnsheyinde «basymyzdy qatyratyn»  әngimelerin aytyp,  óte shyqpay ma?». Basyma kelgen oy - osy. Soryma qaray, Ámirhan da kóne ketti. «Ana jigit myqty biledi ghoy deymin, júrttyn bilmey qalghan súraqtaryna da jauap berip otyr...»  - dedi ishten kónildi shyqqan Serik Qaliyev kurstasym. Men mәz boldym. «5» alatynyma senimdi edim.

... Mine, Ámirhan biylet alyp, Chebotarevanyn aldyna otyrdy. Biyletti apaydyn  qolyna ústatyp, sóyley bastady. Kenet... ústazymyzdyn kózderi ýlkeyip bara jatqanyn anghardym. Bir kezde qolyn siltep, bir nәrseni Ámirhangha qyzu týsindire bastady. Endi bir sәt menin dosym eki qolyn jayyp jiberip,  әldeneni dәleldeuge  kiristi. Chebotareva jymiyp,  kýlgen synay tanytty. Bir kezde әdemi qabaqtary qayta týyile týsti. Arttaghylar búl kezde «shpargalkalaryn» tyghudy qoyyp, partanyn ýstine jayyp qoyyp, kóshire bastaghan...

Uh, 1 saghat 15 minut ótkende menin dosym shyqty-au, әyteuir. Erekshe mәz. «Kópten beri eshkimmen búlay әngimelespep edim...»,  - dep qoyady. «Súlu qyz eken...» - dey me-au. Ári qaray tyndaugha shamam jetpedi: «Áy, bagham  qansha?».
- «Eki».
-  «Qalay?». Dauysym jaryqshaqtana shyqty. Oghan qarap jatqan Ámirhan joq, basyn rahattana shayqaydy: «Kópten beri búlay eshkimmen әngimelespep edim...». Kýyip kettim...

Birazdan son sabyrgha kelip, súrasam, Ámirhan, aqtóbeshe aytqanda,  «kartopty әbden jarghan eken». Áueli Aliber Kamyu bastaghan  jazushylardyn birazyn iske alghysyz ghyp  tastapty: «Ádebiyetke alyp kelgen pәlendey  janalyghy joq, búrynghylardy qaytalau ghana». Bir kezde taghy bir jazushynyn mahabbat turaly jazghan shygharmasyna shәk keltirgen: «Shynayy emes. Avtordyn ghashyq bolyp kórmegeni kórinip túr...». «Rasyn aytsam, men de ghashyq bop kórgenim joq. Biraq...» - dey bergen ústazymyzdyn sózin kilt bólip: «IYә, Sizdin ghashyq bolmaghanynyz kórinip túr, al men ghashyqtyq degennin ne ekenin bilemin» -  dep qoyyp qalady.  «Kóziniz әdemi...» - depti taghy jútynyp. «Bәrin joqqa shyghardynyz. Jaqsy kóretin jazushynyz bar ma, sirә? - deydi mynaday «nahaldyn»  әngimesinen sharshaghan  Chebotareva bir kezde. «Bar, ol - Akutagava Ryuneske», - deydi  bizdin «danyshpan». Neylya Vladimirovna  Akutagavany bilmeydi eken. «Mindetti týrde oqynyz, ókinbeysiz...» - depti Ámirhan. Sony «ekilik» alumen ayaqtalghan.
-    Áy, jyndysyn ba?  Ózin bireudin ornyna kirip túryp... Endi ne isteymiz?
-    Ne isteytini bar, endi ózin kire ber, - deydi Ámirhan. Qaljyndap túr ma desem, shyny eken.  Áuliyelik pen әpendiliktin arasy - bir-aq qadam degen ras eken ghoy.  
Ámirhan qysqy kanikulgha tartyp otyrdy. Men ýshin naghyz qiyn kýnder endi bastaldy. «Shetel әdebiyeti» kafedrasyna «barlaushy» jiberip kórip em, has masqara bolyp jatyr eken. «3-kursta Óteuliyev degen bireu bar eken, bәrin joqqa shygharyp otyr», - dep barypty Neylya Vladimirovna. «Óy, osy uaqytqa deyin kórinbegen qanday danyshpan ol, dauay, sen bizdin kózimizshe emtihan alshy, әuselesin kóreyik», - desipti kafedradaghylar. Chebotarevanyn qolynda Akutagavanyn kitaby, Óteuliyevpen  «shayqasqa» әzirlenip jatyr deydi. Múny estip, zәrem úshty. Amal joq,  Ámirhannyn auyldan keluin kýtuge tura keldi. «Ámir, - dedim әbden sharam tausylghan men, - endi maghan eshtenenin  keregi joq, tek apaymen eregispeshi. Basyndy iyzey ber...». Endi Neylya Vladimirovnanyn onasha qalghan sәtin andydyq. Aqyry ynghayyn tauyp, kirip «3» alyp shyqty. Sóytip, qazaq-orys filologiyasyndaghy 100 adamnyn ishinen jalghyz men ghana «3» aldym. Biraq ol men ýshin «5»-ten artyq edi...

Biraq múnymen Ámirhan men Chebotarevanyn «shayqasy» tәmamdala qoyghan joq. Ámirhan  Neylya Vladimirovnadan aqyry «bes»  aldy. Qalay deysiz ghoy?
Kelesi semestrde Ámirhan kurstastarymen birge shetel әdebiyetinen leksiya oqylatyn auditoriyagha kire berse, dәris oqityn ústaz retinde Chebotareva otyrmay ma? Sasyp qalghan Ámirhan kilt teris búrylyp jýre beredi. Sabazyn sodan bir semestr boyy shetel әdebiyeti sabaghyna barmay qoyady. Biraq emtihangha ózgeni salmay, ózi barghan.

Mine, Ámirhan әdemi boyjetken apayynyn aldynda otyr. Biyletke jauap beruge kirise bergende, Neylya Vladimirovna toqtanyz deydi de, synaq kitapshasyn súraydy. Qolyna tiygen synaq kitapshasyna әldeneni sýykektete jazady. Sosyn:
-    Aytynyzshy, siz búghan deyin menin aldymda boldynyz ghoy, ә? - deydi.
Ámirhan:
-    Mýmkin emes, - deydi.
Apayy:
-    Sizdin әdebiyetti óte jaqsy biletininizdi bilemin. Mine, eshtene súramay-aq «bes» degen baghanyzdy da  qoydym. Tek, shynynyzdy aytynyzshy, búghan deyin siz menin aldymda bir ret bolsa da boldynyz ghoy, ә? - deydi әldeneni biluge yntyqqan janday búghan tesile qarap.
Synaq kitapshasyn kostyuminin qaltasyna salyp jatqan Ámirhan:
-  Ábden mýmkin, - depti sabyrly qalpyn ózgertpesten.
-    Ketiniz, endi men sizdin kózinizge senbeymin, - depti sonda әdemi apayy janaryna jas ýyirile.
Mine, Neylya men Ámirhannyn hikayasy osylaysha bir jaghynan quanyshty, ekinshi jaghynan qayghyly ayaqtaldy.

Ámirhannyn 3-kursta jýrip jazyp, «Jas qazaqta» jariyalanghan «Júmaqqa jol jer arqyly bara ma?», «Ziyaly qauym ziyandy qauym emes pe?»  atty eki maqalasy júrtshylyqty elen etkizdi. Redaksiyagha zvondap: «Ay, ana Ámirhan degen qanday bala ózi?» - dep súraghandar kóp bolypty. Alghashqy maqalasynda «V.Lenin o dýniyedegi júmaqty jer betinde ornatpaq boldy...» - dey kelip, proletariat kóseminin ayaghyn shalys basqan tústary turaly: «Úly adamdardyn qatelikteri de úly bolady ghoy...» - dep tújyrypty. Mýmkin, Ámirhannyn «kýn kósem» turaly pikirleri ýstirtteu de kóriner, biraq erinbegennin bәri Leninge tas laqtyryp jatqan zamanda  múnday maqala jazu degeniniz kózsiz erlik edi.

Sol tústa respublikalyq aytys bola qaldy. Qos tildilikti jaqtaghan Oljas Sýleymenovti jerden alyp, jerge salghan Shorabek aqyngha QazMU-dyn әygili jýyrigi  Bekjan Áshirbaevtyn : «Oljas agham jóninde ne ayta alamyn, úlylardyn úly ghoy qateleri...» - dep qaytarghan jauaby júrtshylyqty bir gu etkizdi. Ámirhannyn tújyrymy osylay әdebi aynalymgha enip jýre berdi. Qazir maqalalardyn taqyrybyna da aynalyp ýlgerdi...

Balalar jurnalynyn tizginin ústaghan Túmanbay qúrdasyna:  «Túmagha, «Baldyrghannan» tanys tauyp aldynyz ghoy deymin, ólenderiniz jii shyghatyn boldy», - dep Qadyr aqyn aytpaqshy, JenPIY jaqta «tanystary» bar Jaras pen Ámirhannyn arqasynda biz de Gogolidin kóshesin biraz sharladyq. Sondaghy bir qara qyzgha Ámirhan biraz ólen arnady. Sol kýnderdin belgisindey әdemi ghazaldar  qaldy. QazMU-dyn bir qalamqasyna arnalghan:
...Erinde túrghan gәp bar ma,
Sezimmen sazdy sýydirdin.
Sóz bar ma seni maqtargha,
O, aru qyzy úyghyrdyn, - dep bastalatyn ólen de jastyq shaq jazdyrghan jyr.

Sporttyq baby  myqty, tyrnaghy ilingen jerde denesin iygerip túra beretin Ámirhan jataqhanalargha órmelep shyghudyn has sheberi edi. Birde tipti aspiranttardyn jataqhanasynda túratyn aghaylarynyn bólmesine balkonnan kirip barypty. Qay qabat ekenin shatastyrghan ghoy. Endi birde bólmesinde úyyqtap jatqan meni shyghyp ketpesin dep esikti... ishten kilttep, ózi 5-qabattan balkonnan balkongha sekirip týsip ketipti...

Tarazdan peri Maraltay kelgesin ózi de jyn-oynaghy kóp ortanyn  «derti» asqyna týsken.  «Jelkeden qarap túratyn» Kojekeevterdin shau tartqan shaghy ma, әlde sol tústa eldegi  jappay beybereketsizdiktin әseri me, 5-jataqhananyn «shany» shyghyp jatatyn. Sol oqighalardyn bel ortasynda, әriyne,  Ámirhan jýredi. Janynda qaltasynan pyshaghy týspeytin  әygili búzyq Saghyndyq Rzahmetov bar...

Ámirhan birde «ayyqtyrghyshqa» týsip qalyp, túp-tura Esenghali aghasyna zvondaydy. Esaghan ayyppúlyn tólep shygharyp alsa, bizdin bahadýr jalanayaq eken. Sodan ýyine alyp baryp, bir tufliyin kiygizip, QazMU qalashyghyna jaqyn jerge әkelip, týsirip ketipti. Kózi tiri klassiktin ayaq kiyimin  kezek-kezek kiyip kórip, mәz bolyp qaldyq. Bizdin qatarlastarymyz keyde osylay aghalaryna erkelep túratyn...

Jurfaktyn jigitteri aghalar alaqanynyn jyluyn kóp kórdi. Sonda sabaq beretin Bauyrjan Jaqyp,  Temirghaliy Kópbaev, Amantay Shәripter talaghynda biyti bar balalardy әbden erkeletti.  Ásirese Bauyrjan Jaqyp olardy sýyreudey-aq sýyredi. Áytpese birazy oqudy bitirmey-aq, auyldaryna jol tartar ma edi, kim bilsin?  Sonyn ishinde memlekettik emtihangha trikomen  kelgen menin Ámirhan dosym da bar...

Biraq qanday jaghdayda da Ámirhannyn qolynan kitap týsken joq.  Kók týtinge toly bólmenin ishinde qoyu qara shayyn soraptap, arqasyn qabyrghagha tirep alyp, kitap oqyp otyrady. Óte siyrek kezdesetin kitaptardy izdep jýrip, tauyp alyp oqidy. Bergen kitabyndy súrasan: «Maghan pәlenshenin pәlen degen kitabyn tauyp ber, sosyn alasyn...» deytin qyzyq minezi de bar. Sosyn óz kitabyndy ala almay әure bolyp jýresin. Tóbelesesin be endi?..

Bizdin bәrimizdin sol tústaghy  ólenderimizde qara boyau kóbirek edi. Keyde tipti artyqtau ketip qalsaq kerek: «Ólen oqyp otyryp, «janym», «kýnim»  degen sózderdi kórsek quanatyn boldyq...» - dedi Túrsynjan Shapay birde. Bir ghajaby, Ámirhan súmdyq optimist edi. Ólenderinen  de jiger esip túratyn. Al әngimelerin tyndaghanda boyyna kýsh qúyylatyn.

«FEF-te (filosofiyalyq-ekonomikalyq fakulitet. - B.B.) Didar Qosylbekov degen jigit bar. Myqty prozashy!» - dedi birde. Biz Didar Amantaymen osylay tanystyq. Keshikpey onyn әngimeleri  «Jas Alashta» jariyalanyp, júrtshylyq arasynda dýmpu tughyzdy.

Uniyversiytet bitirgesin «Parasat» jurnalyna ornalasqan Ámirhan men Jaras egiz qozyday birge jýretin. Men júmys istegen «Jalyn» jurnalymen arasy alys bolmady da, bir-birimizdi jii kórip túratynbyz. «Bizdin ýyge kelgende myna kisinin qolynan shay iship túrasyn», - dedi bir kýni әdemishe sary qyzdy kórsetip. Marhabat menimen jylyúshyray amandasty.

1996 jyly Esenghaliy Raushanov «Jazushy» baspasynan kitabyn shygharyp bergen  jeti aqynnyn biri - Ámirhan. Ol búl joly da erekshelenip túrdy. Kitabynyn aty - «Metamorfoza».
1998 jyly Ámirhan «Balbal qala qonaghy» degen ólenin jazdy.

Balbal qala qonaghy

Aptap.
Ystyq
aqyl-esten tandyrghan,
Dúrys bolar ken dalada qanghyrghan.
Qonatúghyn jer joq deme,
Qyr asty
Balbal qala qarsy alady aldynnan.

Bәri osynda,
Qas batyr da, qaghan da,
Bәri osynda,
Arghy atan da, anan da.
Aytshy dosym,
Ózindi emes,
Ózinnin ózegindi kóre bilsen jaman ba?

O dýniyeden tilegindi ap shyghar
Múnda da el
IYgisi bar, jaqsy bar.
Qútty qonaq bolghanym de, bauyrym,
Shora biyin biylep berse baqsylar.

Ózindiki emes syndy óz esin,
Endi ishpeuge sharan joghyn sezesin.
Balbal tastar - bir kezdegi babalar
Berik bol dep kótergende kózesin.

Shyn tan qalsan jan bitedi tasqa da,
Duman múnda, moyyn búrma basqagha.
Ayaulynyz,
Boyauly qyz,
Bәri qap
Balbal qyzgha kózin týsse, masqara!

Qala jaqta janjal bolsa jan-jaghyn,
Balbal jigit syilar saghan qanjaryn.
Shilde ayynda,
Kýn ótken shaq shekeden,
Shyn dostyqtyn sezinesin salmaghyn.

Er múratyn qoldaghanday dauys kóp.
Tostaghanda týk qaldyrmay tauys tek.
Bala bolyp attanasyn dalagha...
Dana bolyp oralasyn qalagha...
Sosyn seni oylaydy júrt auysh dep.

Qala ómiri.
It tirshilik taghy da.
Asau mezgil maza bermey qanyna
Shóldegende...
Tostaghanyn úsynghan
Balbal tastar  -
Bir kezdegi babalar
oralady jadyna.

Maghan osy ólen onyn bolashaqta týser jolyn ayqyndap bergen soqpaq siyaqty bolady da túrady. Ámirhan sol kezden bastap, babalar múrasyna, qazaq, әlem әdebiyetinin tarihyna qatysty taqyryptargha myqtap den qoya bastady. Oqu bar  da,  ony siniru bólek әngime ghoy. Oqyghanyn qorytyp qana qoymay, birneshe derek kózinen alghan dýniyelerinen  keremet sintez jasaytyn, keyde tipti batyl boljamdargha baratyn Ámirhannyn maqalalary qyzyqty oqylady. Onyn 2008 jyly «Túran» baspasynan shyqqan «Qasqyr qúday bolghan kez» atty jinaghy  jas ta, jasamys ta izdep jýrip oqityn kitapqa aynaldy.

2000 jyldardyn basynda Múhtar Maghauin men Múhtar Shahanovtyn arasyndaghy Shynghys hangha qatysty daudy oqyrman demin ishine tarta otyryp qadaghalady. Osy daudyn basynda Ámirhan Balqybek túrghanyn bylayghy júrt bile bermeui mýmkin. IYә, Múhtar Shahanovtyn «Jazager jady kosmoformulasy» (Shynghys hannyn pendelik qúpiyasy»)  atty romany shyqqanda,  en alghashqylardyn biri bop úly qaghandy qorghap, maqala jazghan menin dosym bolatyn. «Mongholdyn qúpiya shejiresine», Lev Gumiylevtin jazbalaryna taban tiregen onyn uәji salmaqty edi. Sodan Múhan bir maqalasynyn ishinde atyn aytpay, Ámirhandy ile ketti. Endi  әngimege Múhtar Maghauin aralasty. Sol-aq eken, Ámirhan bylay qalyp, el eki «dәudin» «ayqasyna» kóz tikti...

Oljas Sýleymenovke qyliy kózben qaraytyndar kóbeyip túrghan sәtte de  ózi jyrlaryn sýyip oqityn aqyndy qorghap maqala jazdy. «Qazaq әdebiyetinde» basylghan sol maqalagha sýysingender kóp boldy. Aytpaqshy, sodan keyin Ámirhan ózi júmys istep jýrgen «Dala men qala» gazetinen ketti. Eshkim qumaghan. Tek bas redaktor Saparbay Parmanqúl: «Bizge shyqqan materialdy «Qazaq әdebiyeti» nege siltemesiz beredi?» - dep renjigen ghoy. Bylay qaraghanda,  bas redaktordiki óte dúrys. Tek bizdin әulie ony ózine kórsetilgen senimsizdik  dep eseptep, dereu  júmystan shyghu turaly aryz beripti. Telefon soqsam: «Saparbay agham, erkek qoy, shirkin!» - dep mәz bop otyr. Ózin júmystan shygharghan adamdy osynsha maqtaghan adamdy birinshi ret kóruim. Aghasyn maqtauy úzap bara jatqasyn әngimesin bólip: «Áy, endi ne istemek oyyn bar, júmys qarastyrdyn ba?» - dep em, «Qatyndy ne ýshin aldym, meni baqpasa, onyn ne keregi bar?» - dep qaljyngha búra bastady. Shaghyn otyrysta bireudin әyelin jappay maqtap, shekten shyghyp bara jatqan júrttyn әngimesi  qytyghyna tiygen bir aghamyz aytpaqshy: «Onday qatyn qaydaaa..» - dep qoya saldym men de.

«...Qalam ústaghan adamnyn aqyn nemese aqyn emestigin negizinen agha buyn emes, jas buyn qaymyqpay aytady. Qaymyqpaghanda, batyrlyghynan emes - anqaulyghynan, adaldyghynan. Keyingi jas balalar kimnin shumaqtarynan ýzindi oqidy, kimnin óleninen sitata keltirip tastaydy - sol kisini shyn aqyn (qimasanyz, tәuir aqyn) dep eseptey beriniz»,  - deydi menin Ertay agham. Sol aytpaqshy, Ámirhan - jastardyn jii auyzgha alatyn  aqyndarynyn biri. Ortalaryna da jii shaqyrady. Ózi bayaghyda armansyz sayran salghan QazMU-yna endi  parasatty kisinin róline enip baryp, salihaly әngime aytady. Sonday keshterdin birinde jastar súraydy ghoy: «Agha, pәlenshe Esenghalidyn bir oyyn alypty, týgensheden Tynyshtyqbektin sýrleui  bayqalady. Jalpy osy  ózine deyingi  aqyndardan «alghan» dúrys pa?». - «Dúrys, - deydi Ámirhan, - tek ýnemi bir adamnan «alsan», kórinip qalady, sondyqtan kóp adamnan «alu» kerek...». «Oqu ótip ketken» aghalarynyn ózine deyingi aqyndardyn bәrin de oqu kerek degen oyyn týsingen bozbalalar men boyjetkender mәz bolypty.

... Uaqyt óz degenin jasaydy eken. Tay-qúlynday tebisip ósken bizdin jigitterdin de birazy ózgerdi. Keybirinin qabaghyna qarap, andap sóylesetin boldyq. Ózgermegen  Ámirhan ghana. Týn ortasynda telefon soghyp, dәl bayaghysha: «Bauke, men aqynmyn ba?» - dep súraydy. Kezdeskende riyasyz әngimelesemiz. Sәl yqylassyz sóylese bastasan sezip qoyady. Sosyn bayaghy itpen tabaqtas bolghany esine týse me, ars ete qalady: «Óy, sheshennin..., kisi bop qaldyn ba?». Ári qaray birdene dey bastasan túmsyqtan perip jiberuden tayynbaydy. Oghan sot joq qoy...

Aqtóbe qalasy
Abai.kz

0 pikir