Áygili jazushylar Múhtar Maghauin men Dulat Isabekov aghalarymyz preziydent saylauyna bergisiz pikir talas kórigin qyzdyruda. «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» degendey әngime basynan dau arylmaytyn memlekettik syilyqtan shyqqan.

Nege.kz saytyna súhbat bergen Dulat Isabekov tilshinin: «Ataq degennen shyghady, ótkende ghana Memlekettik syilyqqa qatysty dau boldy. Tipti, sonau shetelden jazushy Múhtar Maghauinning ózi Preziydentke hat jazyp, Túrysbek Sәuketaevqa arasha týsip edi. Osy kezde sizge qanday oy keldi? ...Múhtar Maghauin layyqty dep baghalaghan Túrysbek Sәuketaevtyng shygharmasy kónilinizden shyqty ma?» degen súraghyna oray:

«Osy joly aqyn Ghalym Jaylybaydyn, jazushy Kәdirbek Segizbaevtyng úsynghan shygharmasy dúrys boldy dep oilaymyn.

Múhtar Maghauinnning alysta jatyp aralasuynyng týkke qajeti joq edi. Onyng myna jaqtaghy jaytqa tórelik aitqany maghan únamady. Kerisinshe, qarsylyq tudyrdy.

Jalpy, Múhtar Maghauinning býkil pozisiyasy maghan únamaydy. Shetelde jatyp alyp, osy jaqtyng tirligine aralasyp otyr. Ózinshe bir Soljenisynge úqsaghysy keletin boluy kerek», - dep pikir bildirgen eken.

Oghan Múhtar Maghauiyn «Oralhandy da, Qúdayyndy da úmytqan ekensin...yaghni, D.Isabekovty tәubagha týsiru rәsimi» degen ataumen toytarys jauap jazyp, әleumettik jelide taratugha rúqsatyn beripti. «Dәp osy atauly syilyqqa D.Isabekovtyng ózi qalay jetip edi? IYә, búdan tura otyz jyl búryn. Býgingi ghalamat túlghagha Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyn alyp bergen – Oralhan Bókeev bolatyn. Basqalar úmytsa da, D.Isabekovtyng ózi úmytpaugha tiyis edi. Endi amalsyz eske týsireyik.

Men «Júldyzdamyn». Kabiynetimde Rymghaly Núrghaliyev otyr edi. Keler mezette ýstimizge Oralhan kirdi. R-ekenning kólenkesin shalyp, eki aghamnyng basy qosylghan eken, arnayy kelip túrmyn, degen. Úzyn sózding qysqasy, biz – Memsyilyq bәigesine úmtylghan Dulat Isabekovke dauys beruimiz kerek. Ol – shamaly ghana prozashy ghoy, dep edim. Rymghaly artyn baghyp, ýnsiz qaldy. Endi Oralhan inimiz bizge salmaq sala sóilegen. Týsip jatqan basqa júrttan kem emes, onyng ýstine mening dosym, jaqsy jigit. Eki aghannyng dauysyn әper dep ótindi. Al dәp solay kelsem, mening ózime dauys berer me edinizder? Ótkende dauys bergemiz, dedi Rymghali. Sondyqtan da tughan aghalarym retinde ekeuinizge qatarynan mindet artyp túrmyn, degen Oralhan. Endi amal joq. Áueli men iyildim, sodan song azghana ýgittep, Rymghalidy da kóndirdik.

Búl kezde Memsyilyq taghdyry atauly seksiyalarda sheshiledi, aqyrghy, jalpy dauystan ótui – shartty rәsim ghana. Uaqyty jaqyndap qalghan eken, assa birer apta ghana. Atauly kýnde sheshushi mәjilisimizge jinaldyq. Ádebiyet seksiyasynda on jeti mýshe bar edi. On tórti ghana qatysty. Jabyq dauysqa salyp jibergende, býgingi dýr Isabekov nebәri toghyz dauys aldy. Qajetti ýshten ekige jarty ólshemnen astamy jetpey túr. Alayda, múnday jaghdayda bólshek – býtinge sanalugha tiyis qaghida bar. Sonymen, toghyz dauys búl shartqa sәikesip, D.Isabekov qighylyqty mәreden óte shyqty. Áupirimmen desek te. Oralhannyng aralasuy, qisynsyz, tóbeden týsken eki agha – Rymghaly Núrghaliyev pen Múhtar Maghauinning sheshushi dauystary nәtiyjesinde. Eger ekeuimizding birimiz Oralhannyng tilegin eskermey, qalys qalsaq, D.Isabekov kýni býginge deyin Memlekettik syilyqtan ýmitkerler qatarynda jýrip, bәlkim dәp osy joly Kәdirbek Segizbaevpen taytalasqa týser edi. Týspes te edi. Óitkeni, songhy otyz jylda jana bir shygharma jazghan joq», - dep oiyn býkpesiz jetkizipti.

Dulat Isabekovtinng joghardaghy súhbatynda aitqan «AQSh-ta jatyp, ózin tughan elinen qughyn kórgendey kórsetedi. Ol eshqanday da qughyn kórgen joq. Osy elden alatynnyng bәrin týgel alyp aldy. Memlekettik syilyqtyng iyegeri atandy, Halyq jazushysy boldy. «Júldyz» jurnalyn 20 jylday basqardy. Búl basylymgha eng úzaq redaktor bolghan da ózi. Tipti, «Júldyz» jurnalynyng әr sanyn óz paydasyna ghana arnap, shygharyp otyrdy.

Júrttyng pikirine qarsy «Men» degen roman jazyp, jariyalady. Keybireuler «Men» emes, nege «Ol» degen roman jazbaydy?» dep pikir qaldyryp edi, olargha bas saldy. Ózinen basqa jazushy joq ekenin anyq, ashyq aitty. Anau Múhtar Áuezovti de, basqasynyng bәrin ysyryp qoyyp, jalghyz ózin jazushy etip kórsetti. Qalghanynyng bәri odan әldeqayda tómen. Eshqaysymyz, ólimiz de, tirimiz de aman qalghan joqpyz. Osynday da pozisiya bola ma eken?!», - degen sózderi qazaqtyng qabyrghaly qalamgeri Múhtar Maghauindi qatty qapalandyrsa kerek.

Sóz baqqan júrt qazaqtyng manday aldy eki jazushysynyng ózara qaqtyghysyn «Eki qoshqardyng basy bir qazangha syimaydy» dep atam qazaq beker aitpaghan eken-au dep qoya salmay, qyzu talqygha saluda. Memlekettik syilyqtyng biylghy iyegeri Túrysbek Sәuketaev atalmysh saytqa bergen súhbatynda eki klassik jazushynyng ózara arazdyghynyng tórkinin: «Júldyz» jurnalynda júmys istegenimde Isabekov «Sherhan Múrtazanyng kezinde tirajy 300 myng bolghan «Júldyzdy» qazir adam oqymaytyn boldy» dep shyqqan. Sodan keyin Múhang oghan qarsy maqala jazdy. Aralarynda osynday-osynday kiykiljin, renish jýr ghoy», - dep týsindiripti.

Sayasatker Ermúrat Bapiy: «Ejelgi «qazaqy qaqtyghys!» El bolmaytyn elding eregesi! Qos qariya dәlelsiz, dәieksiz qyjyldy suday sapyrghan eken! Ókinishti jaghdayat!», - dep pikir qaldyrsa, publisist jazushy Serik Ábikenúly: «Men es toqtatqaly qazaq ziyalylary qyrqysyp keledi. Basynda aqiqat ýshin alysyp jatqan shyghar dep eleng ete qalatynmyn, jazghandaryn oqitynmyn. 2000-jyldary sәn edi ghoy, qay gazetti ashsang da qayqy qylyshtay qighylasqan til, ot shashqan sóz. Keyin sol «ottan» qazaqqa týk jylu joghyn týsinip, oqymaytyn, pikirimdi aitpaytyn boldym», - deydi. Jana buynnyng ókili, aqyn Úlarbek Dәley de: «Múhtar Maghauin men Dulat Isabekti dymyn qaldyrmay oqyp-oqyp, aqyry ekeuine de sektant bolyp ketkenmin...Dau joq, ekeui de úly jazushylar, naghyz klassikter. Sizder endi, biri-birinizge bazyna aityp, ókpe-naz bildire bersenizder, jarasady ghoy. Biraq, elge bildirmey, jeke hat jazysyp túrsanyzdar.

Ámiriykә men Almaty arasynda, kәdimgi sarghysh paraqqa, bolatúshty qalammen sәlem men bazyna jazysyp, qazirgi kýni mýlde ólgen poshtalyq hat ýlgisin bir tiriltip bersenizder. Ishteriniz de bosap, tatulasyp, qauqyldasyp qalar edinizder. Keyin, 100 jyldan song ýlken tarih hәm ghajap múra bolar edi», - dep kónilge qonymdy ótinishin jetkizipti.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz