Tura 31 jyl búryn KSRO kelmesting kemesine otyryp ketti. Postkenestik elder óz tarihyn izdey bastady. Olar jer-su attaryn óz tilderinde atap, orys tilindegi ataulardan bas tartugha kóshti. Áriyne, búl Mәskeuge únamaydy. Olar postkenestik elderding óz sayasatyn ústanudy satqyndyq, Reseyden alshaqtau, orys әlemine shabuyl men orystardy qudalau dep esepteydi.

KSRO qúlaghan son, Ortalyq Aziya elderi jer-su ataularyn birden óz tilderine auystyra bastady. Ásirese qala kósheleri men qala ishindegi audandardy, yqsham audandardyng ataularyn ózgertti. Tek Qyrghyzstan ghana Bishkektegi audan ataularyna tiymedi.

Postkenestik elder kommunizmdi eske salatyn ataulardan qútyludy jón sanaydy. Eng aldymen búl Leninge, qazan tónkerisine qatysty ataular. Alayda Bishkekte әli kýnge deyin 4 audan atauy ózgergen joq. KSRO kezenindegi atpen qaldy. Olar Oktyabriskiy, Pervomayskiy, Sverdlovskiy, Leninskiy dep atalady. Tura bir KSRO kezeni ispettes.

Qyrghyz deputattary jaqynda búl ataulardan bas tartyp, qyrghyzsha atau berudi úsyndy. Halyq qoldady, júrt qúptady. Alayda Mәskeu búl úsynysqa narazy, al reseylik sheneunikter shulap-tulap jatyr. Olar "Ukrainadaghy әsire últshyldyq prosester dәl osylay bastalghan edi" dep, qyrghyz biyligin qorqytyp-ýrkituge tyrysuda. Reseyding ózi kommunistik kezeng ataularynan bas tartyp jatyr, degenmen onday ataular ózge elderde saqtaluy kerek dep sanaydy.

Audan ataularyn ózgertu turaly úsynysty spiyker Núrlan Shakiyev úsynghan edi. Ol qazirgi audan ataulary eskirgen deydi. Sonymen qatar ol Qyrghyzstanda ózge tildegi auyl, audan, eldi-meken ataulary kóp ekendigin de aityp, barlyghyn da qyrghyz tilinde ataudy úsyndy. "Búl memlekettik tildi damytu ýshin de qajet" deydi ol.

Búl úsynysqa reseylik sheneunikter ýdere týregeldi. MemDumanyng halyqaralyq isteri boyynsha komiytetining tóragha orynbasary Dmitriy Novikov "dәl osynday bolmashy, maqsatsyz úsynystardan keyde óte qauipti prosesster bastalady, olardy bastalmay jatyp toqtatqan dúrys" deydi. Reseyding taghy bir shendi-shekpendisi, deputat Svetlana Jurova "kenestik ataulardan bas tartudyng sony orys tilin yghystyrumen ayaqtalady" dep atap, búl bastamany toqtatugha shaqyrdy. "Kelesi kezeng orys mektepterin jabady, sóitip Gruziyadaghyday bolady. Artynsha jastar ókinishke oray orys tilinde mýlde sóilemeytin bolady. Ukrainadaghy oqighalar osylay bastalghan edi ghoy", — deydi Jurova.

Al Bishkek "búl bizding ishki sayasatymyz, aralaspandar" degen synay tanytuda.

Ka Myrza

Abai.kz