«Ayboz» últtyq әdeby syilyghynda «Ýzdik proza» nominasiyasy boyynsha jenimpaz atanghan shygharma

«Sen de ólesin, ajalym kózime kóringen song  men de ólemin», – dep kempir jer tyrnap otyra ketedi. Kempir sol otyrghan jerinde jan tәsilim etedi. 
Qazaq ertegisinen*  

Qynaly tyrnaqtary qyzyq eken:
Malghanday taza qangha qyzyl eken.
Saghdi. «Jәnnat»*

Qara bir shashym jayayyn,
Jayayyn da jiyayyn.
Qynaly barmaq jez tyrnaq
Kýnde qangha boyayyn!
Joqtau. «Ábjan»*

Eger mening kýnәm joyqyn bolsa, qasiret-azabym  sonshalyq joyqyn.
R.L.Stiyvenson. «Doktor Djekili men mister Haydtyng tosyn oqighasy»

Sýidim men Inir degen peri qyzyn,
Tәuekel – ne ajalym,
Ne qyzyghym.
Aqyryn janyma kep otyrady ol,
Jasyryp jez tyrnaghyn jenine úzyn.
Esenghaly Raushanov

Tabaldyryq

Ólarada ay betin juady. Baqtashy týbi tesilgendey ýsh kýn ýzbey jaughan sel janbyrdan my batpaq bolghan jerding syzy sýiegine sheyin ótip ketkenin sezdi. Boz múnar soqyr túman túmshalap jer bederin kórmey onbay adasty. Temirqazyq ainalghan jeti qaraqshy shor qara búlttar sanylausyz japqan kýmbezden joghalyp ketken. Aqkóz túman eptep seyilgenin mýiizi qyltiyp jana tughan aidyng oraghyn kórgende bildi. Bir qiyrdan qara aspandy tilip jibergen jarqyldaghan nayzaghay oty jylt etkizdi. Tyrnaq úshynday kýsh-quaty qalmay әbden qaljyrap bitti. Bayaghyda Altaydyng doly boranynda adasyp, ólip qala jazdaghan. Aqpan-qantarda teri qolghap kiygen qolynyng on sausaghy ýsip, tyrnaqtary býrtik-býrtik bop qalghan.

Shóp sarghaya tang suyp, kýn qysqara bastaghanda joghalghan on eki bas iri qarany izdep shyghyp, mylqau dala qoynyna týsip, túmanda qayda laghyp ketkenin bilmey sorlap keledi. Kýn úyasyna tyghylghan beyuaqta jalghyz jýrginshi astyndaghy jiyren atyn tebinbey, basyn bos jiberdi. Jylqy jaryqtyq búryn basqan jerlerin adaspay tabar degen songhy ýmit.

Jolgha shyqqanda ainala toptanghan qara qarghalar qarqyly qúlaq týbin jarghanday ótkir estilgeni tekke bolmay shyqty. Ánsheyinde eleng etpeytin tonmoyyn bolatyn. Qarghany sәuegey qús ataydy. Qyrsyqqa bastaghany ma. Kókek qús qarshyghagha ainalyp qúbylyp úshady dep anshy orystan estigeni sap etip oiyna oraldy. Tauly dalada kýz lebimen tanda shyq tonazidy. Esil-derti alghashqy týni mayagha, keler týni su singen syz jerge bútaq syndyryp tósep, qaraghay týbine týnegende say sýiegine ótken dýley qara suyqtan az da bolsa pana bolatyn yqtasyn jer izdep tabu. Baytal týgil bas qayghy. Ýlkender aidalada jalghyz jolaushy adasyp ziratqa qonsa, óli aruaqqa dúgha qylsa tirini qorghaydy desetin. Alysta kýn kýrkirep, nayzaghay oinaydy. Kenet jasynnyng iyrek-iyrek altyn syzyqtary sol jaghynan qarauytqan qystaudyng súlbasyn jarq etkizdi. Jýrek shirkin búlqynyp keudege syimay atqaqtap ketti. Demde ne quanghanyn, ne qoryqqanyn aiyra almay entikti. Dymqyl aua dybys ataulyny soryp alghanday tym-tyrys. Aulaqta ýrgen iyt, toghayda ýrgen týlki estilmey qor etti. Baqtashy menireu qystyqqan kýii iyesiz qystaugha jaqynday berdi. Onyng jadyna kenet úzaq jyldar búrynghy oqighalar, kisi esimderi ap-anyq týse bastady. Suyq ólerdey qúrsap shala úiqy, nәr tatpay qanghyp kele jatqanda ótken ómir elesteri jylymday tartyp eske oralghany saltattynyng mazasyn odan әrmen qashyrdy.

Sol mannan 40 shaqyrym qashyqtyqta kýre jol, tep-tegis trassa ótetin. Biraq әl-dәrmeni qúryghan baqtashy qaranghy qapas dýniyede ózinen basqa tiri jan joqtay kýizelgen. At arqasynan aunap týsip, mýshkil halden arylyp, tang atqansha tynyghyp alsa bolghany. Astyna mingen jylqy zorygha pysqyryndy. Nayzaghay jaryghymen jarbighan eski tamgha taqap kelgende ol atynan týsip, shylbyryn esik tútqasyna baylady. At baylar beldeu izdeuge shama joq. Qúlay ketuge shaq túr. Tastandy, bergi jarty bóligi bar, arghy jaghy joq, qirap, qausap túrghan jaman tamgha kirmese týngi suyqtan qatyp óledi. Tas qaranghyda iyesiz tamgha kiruge jýrek qúrghyr daualamay, tisi-tisine tiymey qalshyldap, esirik diril buyp barady. Qaltasynan ottyq alyp tútatty. «A, qúday» dep alasa esikti ashyp, enkeyip kire bergende qarauytqan súlba ishke júlqa tartyp, júlyp kep aldy. Tabaldyryqty attay bergeni sol edi. Mýlgigen óli tynyshtyqty baqtashynyng shynghyrghan jan dauysy búzdy. Esik tútqasyna baylanghan jiyren at ashy kisinep, ólerdey júlqynyp, shylbyrdan bosap ketpekke kókke shapshyghan.

Mal izdeuge attanyp, ýsh kýn, ýsh týn iz-týzsiz joghalyp ketken baqtashyny әr taraptan eki mashina, ýsh saltatty jabyla izdegen. Ol әkesining eski qystauynda essiz jatqan kýii tabyldy. Tau eteginen oiysta jataghan tam aldynda esikke baylauly qarny qabysqan ash jylqy shólden qatalap, kózinen jas aghyp móliyip túr eken.

Tórt qabyrghanyng búrysh-búryshy men tereze kózi órmekshi patshalyghyna ainalyp, shan-tozang basqan las bólmede baqtashy tiri jatqan. Bireu óltire sabaghan. Bas sýiegi, denesi, beti, tegi terisinde sau-tamtyq jer joq, bylghary kýrtesi aiqúsh-úiqysh jyrtyq.Aidyng shor tyrnaghy sýiekke sheyin shengeldey batqanday, qandyjolaq tereng syzyqtar qyzyl etti yrsita tilip-tilip, osyp-osyp tastaghan. Qantalaghan soyauday tyrnaq izderi keuip qaraya bastaghan. Bas kiyim búryshta bólek jatyr. Tozaqy kórinisten qatty shoshynghan eki jigit shalajansar baqtashyny dalagha kóterip alyp shyghyp, jerge jatqyzdy. Erbolat auzyna su tamyzghanda onyng shan-tozang qonghan kirpigi әreng qimyldap, tars júmylghan kózin  ashqanday boldy. Tilin jútyp qoyghanday. Kýn sәulesin, tiri adamdardy kórgende quarghan jýzine qan jýgirgen tәrizdi, rizashylyq ýiirilgendey boldy. Su jútqyzghanda qayta súlq qalghan.

Audandyq emhanada kezekshi dәriger tútasqan qandy jarany etili spirtimen tazalap juyp, yod jaghyp qabynugha, iringe qarsy antibakteriyalyq dәri levomekoli jaqty. Jalanash deneni basynan baqayyna sheyin jana tughan nәresteni jórgekke oraghanday dәkemen shandyp orap tastady. Búl prosedurany kýnde janalaydy. Baqtashynyng әieli kýieuining ekitalay halin jazbay tanyp, ýige aludy jón kórgen. Dúghanyng qasiyetimen erin jyn soqqannan úshyqtaugha, alastaugha baqsylyghymen aty shyqqan emshi shaqyrdy. Onsyz kýieuining beti beri qaramasyn úqty. Kýndiz emshi úzaq dúgha oqysa jany tynyshtalatyn tәrizdi mýlgip jatady. Bastan ayaq aq matamen aiqúsh-úiqysh tanuly jatqan erining keypi boz kebinge oraghan jansyz mýrdeden ausashy, tek eki ayaghyn birining ýstine birin shygharyp aiqastyra baylap tastamaghany bolmasa...Janazasyn shygharmas búryn kisiler sýiekke týsip, ólikti juyndyryp, óstip arulaydy. Qazuly kór auzy ashyq túrghanday bayghús әiel tiri ólikten titirkense de qas qaghym sәt jalghyz qalsa, qúday qosqan jarynyng azapty arpalysy jiyileytinin jýzinen oqyp, kýndiz eptep kóz shyrymyn alyp, týn sayyn qasynan ketpey, elektr jaryghyn óshirmey kýzetti. Qalada túratyn jalghyz qyz túrmysta, jas bosanghan. Ákesining hal ýstinde jatqanyn qyzynan jasyrdy, uayymdap jylasa sýti qaytyp keter dep qoryqty. Baqtashy ýsh kýn, ýsh týn qara terge týsip qinaldy. Aqyrghy týni erining kebersigen tilik-tilik erni bolar-bolmas qybyrlady. Ant mezgilinde aqtyq kýshin jinap, birdene aitqysy kelip qarmandy. Ol «Tyrnaq» degen jalghyz sózden artyq tilge kelgen joq.

Júmbaq 

Audannan arnayy kelgen polisiya serjanty Sayan Júmataev júmbaq ólimdi tekseruge elden aighaq jinaugha kiristi. Biraq ýsh kýn týk shyghara almay beker sandaldy. Júrttyng jeztyrnaq turaly shygharyp alghan qauesetine polisiya senbeydi, sebebi qisyngha kelmeydi.

Soghystan keyingi jyldary Marqakólding Bylghary-Tabyty auylynda Mergen degen әiel qosqa kirgen aidahardy kýrekpen úryp óltirgen. Erjýrek ana jemin arbap tiri jútatyn alyp jylannan jan úshyryp balalaryn qorghap qalypty. Ayly-kýndi Altayda ordaly jylan altyndy bauyryna basyp jylynady desedi.Búrynyraq aidahar bolghanyn el rastaydy. Bertinde «Myng biyening qazynasy» degen jerde qoy baghyp jýrgen qoyshy astyndaghy aty ýrikkende anadaydan aidahardy kórgen. Qúz jartas basyna, shaghyl tasqa shyrsha ósken orman-tauly, nuly-suly bay ólkede qonyr an, momyn qúspen qatar túyaqty, qanatty jyrtqyshtyng san aluan týri mekendeydi. Tau-tas, qylqandy ormanda jeztyrnaq jasyrynuy bek mýmkin.

«Tyrnaq» degen aqtyq sózde ne qúpiya syr jasyrynghan? Ajal aldynda kisi ótirik aitpas bolar. Qazaq ýrey bughan kisini jany tyrnaghynyng úshyna kelipti deydi. Marqúm esi-kiresili shyghasyly jatyp kózine elestep tyrnaq dep aitqan boluy mýmkin ghoy. Biraq boyy terektey baqtashynyng tútas denesi jazghytúry jer jyrtqanda egindik alqap tәrizdi soydaq-soydaq tyrnalghanyn nemen týsindiruge bolar?! Kóz jetpey, kýdik ketpes. Eldegi qylmys sanaghy boyynsha kisi óltiru az kezdespeydi, biraq mynau búryn-sondy el estimegen bir josyn qylmys.

Marqúmnyng jetisi ótken song serjant baqtashynyng ýiine kelip, onyng qaraly jesirinen kýieuining sharua jaghdayy men dos-dúshpany turaly mәlimet alugha kiristi. Jiyren at qorada ólip qalypty. Aldyna qoyghan pishennen, moynyna ilgen dorbadan súly jemey, shóli qanbay su ishe bergen. Jylqy esti januar, iyesining qayghysyn kótere almay qúrban bolghan tәrizdi estildi. Bir tәulik asyryp eski qystauda, esik tútqasyna baylauly qalghanda sormanday iyesining jan azasyn sezip, beymәlim qúbyjyqtan shoshynghan, shyn mәnisin bir qúday biledi.Tekserushi marqúmnyng kiyimi, ayaq kiyimi, bylghary kýrtesi, beldik, toqyma qúlaqshyn, qamshy, ottyq tәrizdi jeke zattardan júmbaq qylmysty ashugha sebi tiyer aighaq izdegen. Sayan baqtashynyng er-túrman, toqym, aiyl, belbeuin saraptamagha berip, múqiyat qaraghanda bóten tyrnaq izi týgili sausaq izi tabylmady. Ýzengide qúmaydyng tyrnaghy bederlengen. Ústanyng dәstýrli qoltanbasy bolatyn.

Qargha 

Auylda baqtashynyng jaqyn tuysy Erbolatty Sayan sózge tartqan. Qylmys jasalghan jerde bir belgi bolmauy mýmkin emes. Erbolat polisiya serjantyn kóligimen aparyp, oqigha oryn alghan eski tamdy kórsetudi ózi úsyndy. Ekeui tang sәriden eski qystaqqa jol tartty.

– Ol ekeumiz naghashy-jiyen әri týy qúrdaspyz, – dep bastady Erbolat әngimesin. – Bauyrym, sen menen bir mýshel jas ekensin. Mýshel jas adamgha onay tiymeydi deytúghyn, ajal tyrnaghyna ilinip, otyz jetide ketti. El ony Siyrshy atap ketken. Boztaydyng әkesi mening anammen birge tughan. Ol tosyn qazagha úshyraghaly úiqym búzyldy. Týsime kiredi, qúlyn-tayday birge ósken bauyrgha janym ashidy. Aruaghy riza bolsyn, óz bilgenimdi jasyrmay aitayyn.

Orman-toghayly beldeu jazyq daladan tau betkeyine auysty. Kýre joldan solgha búrylghanda oipangha taman izi óshe bastaghan kóne sýrleu kórindi. Erbolat mashinasyn solay búrdy.

– Ol týsimde maghan: «Sen ait! Bilgenindi ait» dedi.  Múny qalay jorudy bilmedim. Sol kýni qystaugha jaqyndaghanda esime búryn ýlkenderden estigen sózder, qily taghdyrlar kele bastady. Tap sol manayda erterekte bolyp ótken jayttar tau-tasta, salqyn auada, suda óshpey saqtalyp qalghan siyaqty. Shólden qatalaghan jiyren atty jetektep, syzdyqtap kózi qalghan búlaqqa suarghanymda bayaghy úmytylghan tragediya oiyma oraldy. Ertede búl jer Boztaydyng malshy әkesining qysqy qonysy bolatyn. Boztay ekeumiz ayazda dombyghyp atshanamen syrghanaq tepken tóbeler әne. Jylqy túyaghy basqan jerdi jazbay tanidy. Jiyren at qúlyn kezinde basqan jerge alyp kelgen. Naghashymnan keyin múnda eshkim qonystanghan joq.

– Eski qystaudy bertinde eshkim qonys qylmasa da tayau manda jeke qojalyqtar joq pa? – dep súrady serjant.

– Jer jeke menshikke berilgeli búl mandy әli eshkim iyemdenbegen. Óitkeni auyldan tym shalghay, úzaq qysta oppa qardyng qalyndyghynan jol jabylady, qysta qatynas óte qiyn. Onyng ýstine eski qystau mýttәiim jer degen sybys shyqqan. Ýlkender búryn zúlymdyq bolghan, ýrey tudyratyn sezikti jerlerdi solay ataytyn.

– Qazaqtyng jer orayy qashanda alys, qargha adym jer degeni kýnshilik jer bolyp shyghady, – dedi serjant. –Tabighaty qanday kórkem jer, ózen, orman, tau, dala bir beldeude, týgin tartsa mayy shyghady.

– Boztaydyng kelinshegi beysenbi-júmada jeti shelpek pisirip, aghayynyn, Ishanbay moldany shaqyryp, marqúmgha dúgha baghyshtaydy. Ol bayghústyng kónilin júbatyp, әielim ekeumiz qaraly ýige jii baramyz. Qúran oqylady. Moldadan «tyrnaq» sózining mәnisin qadalyp súradym. Moldekeng múndayda oraghytyp uaghyz aita bastaydy. Jer betinde eng alghashqy ólim turaly anyz. Qabyl qyzghanyshtan birge tughan synary Abyldy óltirip, jansyz denesin tastap kete almay, qayterin bilmey kóterip jýrdi deydi. Ol eki ese auyrlaghan deneni kóterip sandalyp jýrgende ólik iyistenip, búzyla bastaydy. Óitkeni Abylgha deyin jer betinde kisi ólimi bolmaghan eken.

Qúday oghan mýrdeni qalay jerleudi kórsetu ýshin eki qarghany jibergen. Jaqyn jerge eki qargha kep qonady. Qabyldyng kóz aldynda qarghalar talasyp, әldisi әlsizdeuin shoqyp óltiredi. Tirisi ólisin túmsyghymen jer qazyp, topyraqty tyrnaghymen shúqyp kómedi. Alla adam balasyna mәiitting jýzin jasyryp, qara jerge kómudi ýiretuge nyshan ýshin jibergen qara qargha jerdi shúqyp qaza bastaghanda Qabyl: «Átten! Maghan ne boldy? Tuysynyng denesin kómgen qargha qúrly bola almadym ba? dep beker qylmys jasaghanyna qayghyryp ókindi deydi.

Aqsaqal, «tyrnaq» degen aqtyq sózding sheshuin tappay uayymdap, u jútqanday kýizelip otyrmyz desem, molda e, qaraghym, eshkiler jer qúryghanday zirat basyna shyghyp jýrgenin kórgening bar ma dep súrady. Eshkining tyrnaqqa ne qatysy bar desem, ol kisi tyrnaq pen túyaq bir tekti, eshkining túyaghy shaytannyng kebisine úqsaydy degeni. Adamgha tyrnaq bitedi, malgha mýiiz bitedi. Ertegi deyin desem, ras, atamnan estigem, qazaq aidalada jalghyz eshki kórse saytangha balaydy. Jýrekti erler iyesiz jerde kózine kóringen toqal eshkiden, saqaldy tekeden qaraday qoryqqan. Shash, tyrnaq siyaqty las nәrseni otqa tastamaydy, ot shamdanady. Búryn tyrnaq alghan pyshaqty jerge jeti ret súqqylap, lastan tazalaytyn dedi molda.

– Búryn bәkimen, ústaramen shash alghan, qayshy túrmysqa әli enbegen kez ghoy, – dep basyn iyzedi Sayan.

– Áyelim ýige qaytarda qaranghy kóshede qolymnan ústap, qoltyghyma kirip jabysyp aldy. Qorqamyn, sen bolmasang qaytemin deydi. Qara qargha nege jyl qúsy emes? Qúzdiyp bútaqta otyrsa qarghampaz qara kempirden aumaydy. Tyrna, qaz-ýirek siyaqty jyl qúsy bolsa úzaq úshudan qanat-qúiryghy taralyp, keselden, qara pighyldan tazaryp keler edi degende sýrinip qala jazdadym. Qúday saqtasyn. Tolghan aidan zәrem úshady, ol nege bas sýiektey jaltyrap kórindi degen qatynymdy shalyq shalghannan sau ma dep qaraday ýreylengenimdi aitpay-aq qoyayyn.

Ertesi Ishanbay molda maghan kóshede jolyqqanda dastarqan basynda tuysynnyng әielining kózinshe aita almadym, sen tynda dedi. Qúran ayattaryn keltirdi. Jәnnattan quylghan song Ibilis adamgha óshikti. Alla ony qarghap, saghan qiyamet kýnine deyin laghynet bar dedi. Ibilis Jaratushygha meni qanghyrtqanyng ýshin adam balasyna jer jýzinde jaman nәrselerdi jaqsy kórsetip, olardy adastyramyn dedi. Sonda Allataghala «Mening shynayy qúldaryma yqpalyng jýrmeydi. Biraq saghan kim erse olardyng bәrining uәdeli jeri jahannam» dedi. Azghyrushygha ergen kýnәhar. Azghan jangha jyn joldas. Bar jerde qúdaydyng zandary búzylyp, adamdar azyp barady. Úyattan adam ólmeydi, saghy synady. Qúdaydyng jaryghy adamdy әrdayym alyp jýredi. Tek soqyr, mylqau, antúrghan sәulege ermey qasarady. Eski qystau mýttәhәm jer ekenin biraz júrt biledi. El qonbay bezip ketken. Kóne kóz qariyalar bú dýniyeniki o dýniyege ketpeydi deushi edi. Jyghylghan bet tyrnaydy. Aruaq keshirmeydi. Bayaghyda ólgen adamnyng artynan topyraq shashu qazaqta joq minez. Biraq...búl әuletke onay soqpaydy dep aityp qaldy.

– Mistikasyz bolmayyn dep túrghan joq pa? – dedi Sayan Erbolattyng jýzine barlay qarap. – Qarghysqa úshyraghan әulet pe?

– Ony tap basyp aita almaymyn, – dep kýmiljidi Erbolat.

Qorym  

Jenil avtomobili shyghandaghy eski qystaugha kep toqtady. Tym-tyrys. Erbolat mashinadan dyrau qamshy ala týsti. Ekeui eski tamgha «Bismillә, Allahu akbar» dep kýbirley kirdi. Serjant keudesine ilgen Canon fotoapparatymen búrysh-búryshty, edendi, tóbeni asyghys týsire bastady. Jan-jaghyna kezek búrylyp birneshe kadr týsirdi.

– Qúday esirkesin, ol myna tústa býiirimen býrisip qúlap jatty, ýreyi úshqan jas bala anasynyng bauyryna bas saughalap tyghylghany siyaqty...– dep qamygha sybyrlady Erbolat. Tamaghy joq jerden qarlyghyp, ýni bitip qalghanday әzer shyqty.

– Qaranyz, órmekshi torlary tútasa salbyrap tútyp túr, múnda qyryq jyl kisi kirmegen siyaqty ghoy, – dedi serjant tandanyp. – Torgha týsken kókbas shybyn keuip, qanqasy semip qalypty.

– Alysyp-júlysqan iz atymen joq, shynymen júmbaqtyng kókesi, – dedi ol bir minut ýnsizdikten son. – Bir týiir aighaq bolsashy.

Qorjyn tamnyng ekinshi bólmesi jartylay qúlap jatyr. Irgesi men jarty qabyrghasy kýnnen, janbyr men jelden mýjilip bitken. Ekeui kóp bógelmey qapas bólmeden atyp shyqty.

– Shash pen tyrnaqqa qatysty yrym-tyiymdar tegin bolmady, – dep kýrsindi Sayan. – Negizsiz soqyr senim deuge әste bolmas. Apam kindigimdi ýiden alys jerge kómip tastapty. Tyrnaq pen shashty qara siqyr jasaytyn әielder duagha paydalanady deydi, múnyng syryn kim anyqtap bilgen.

Keri qaytqanda Erbolat túnjyrap ýnsiz otyrdy.

– Jolay Boztay marqúmnyng basyna sogha keteyik, auylgha alys emes, aruaghyna dúgha tie bersin, – dedi ol. –Ishanbay moldadan ýirenip, ayattardy jattap aldym.

Qorym qalyng toghaydyng jelkesine jetip qalypty. Erbolat tizerley otyryp dauystap dúgha oqydy. Sol zamat irgedegi toghaydan sileusin qyshqyrdy. Polisiya serjanty baqtashygha óltire jara salghan sileusinning tyrnaghy ma dep bir oilaghan. Biraq ang deneni tútas tyrnalap tastamaydy.

– Molda eski qystaudy nelikten jaman jer dep aitty? Jasyrmay aitynyzshy,– dep súrady Sayan serigining kózine qarap.

– Bәrining sýiegi qurap qalghan shyghar, qara jer habar bermesin. Naghashymnyng alghashqy әieli baladan qaytty. Aq jeneshemning jyly ótken song qaladan bir jesir kelinshek әkeldi. Artynan ere kelgen on eki-on ýsh jasar qyzy bar. Boztay balanyng ýlkeni, inisi ekeui ógey sheshege bauyr basyp, obaly ne, otbasy bolyp jarasyp túra bastaghan. Birer jyl ótkende qyz bala sugha ketip óldi. Óte әdemi qyz bolatyn. Qys ótip, malshylar jaz jaylaugha kóshken mezgil edi. Bir kýni qyzdyng anasy joghalyp ketti. Qús kelgende kóterilip auyrghan. Naghashym bir otar qoy baghady. Sol jyly ay eki adamgha shabuyl jasaghan. Kelinshekting sýiegi bir aidan song tabyldy. Jaylaudan qystaugha jayau kelip, asylyp ólipti.

Sayan kenet búlttan shyqqan kýn núrynan jer dýnie jarqyrap, óli qorymgha bólekshe saltanat bitirgen kóriniske qayran qaldy.

Student

Erbolat qúlyn-tayday tebisip ósken bauyrdyng alabóten qazasyn úmyta almay basy әbden qatty. Aruaq týsine kirse seziktenip, ózin ertip әketerdey elegziydi. «Tyrnaq» degen jalghyz sóz zorayyp ósip, oiynan shyqpay iyektep aldy. Qazyghyn ainalghan attay sol sózge baylanyp qalghan. Boztay sorly jan azabyn amanat qylyp ketkendey, neden qaza bolghany, kim óltirgeni turaly shyndyq ashylsa ruhy tynysh tabarday kórindi. Óli razy bolmay, tiri bayymaydy. Bir amalyn izdeu kerek.

Erbolattyng ortanshy úly Londonda oqidy, tehnika salasyn tandaghan. Kishkentayynan óte zerek bala bolyp ósti, óz kýshimen tandauly uniyversiytetke grant útyp aldy. Úly ýsh tildi erkin biletin óte bilimdi jas ekenin auyldaghy әke-sheshesi maqtan kóretin. Viydeomen sóilesken sayyn balasy әkesining ishqúsa jýdeu keypin, ana oqighagha jarty jyl ótkenmen tyrnaqqa baylanystyryp birdene dep qalatyn teris әdet tapqanyn bayqady. Onyng ýstine anasy әkesining minezi ózgerip, ajaldy jii aitatyn kýireuik, jylanqy depressiyagha úshyraghanyna  shaghym aitqan.

– Balam, últtyq dәstýrdi, boytúmardy eskilik qaldyghy kóru teris,– dedi Erbolat úlyna. –Jas balany qauip-qaterden saqtasyn dep ýki qauyrsynyn, býrkitting tyrnaghyn, qasqyrdyng tisin besikke ilgen.Qazirgiler dymdy bilmeydi, yrym-tyiymnan júrday, sondyqtan pәlege kóp úrynady.

– Áke, ejelden yrym etuge negiz bolatyn qúbylystar kvanttyq fizikanyng qasiyeti, bioóris, elektromagnittik, radiotolqyndar, kenistiktegi terbelis zanynyng әseri. Gravitasiya, býkil әlemdik tartylys órisining әserinen Jer óz orbitasynda Kýndi ainalady. Álem sheksiz energetikalyq óristerding shoghyrlanuy siyaqty, jaryqtyng sansyz jipteri, qyldary, talshyqtary, yaghny tizbekterining jiyntyghyna úqsaydy, – dep ózgeshe jauap berdi student úly smartfonnyng arghy jaghynan. – Sen artyq oidan arylsyn dep tyrnaq turaly mәlimet taptym. Tyrnaq turaly beker oilay bergenindi qoyshy. Tyrnaq eshqanday júmbaq zat emes. Qazaq, orys, aghylshyn tilinde ensiklopediyalyq biraz derek izdep taptym, maghan uaqyt qymbat, biraq erinbey kóshirip jazyp jiberemin.

Artynsha ol әkesine vatsap arqyly ýzdik-sozdyq ghylymy derekter jibere bastady: «Qústyng qanat-qúiryq qauyrsyndary jәne adamnyng shashy men tyrnaghy týzilgen zattegi birdey, onyng atauy keratiyn. Jyrtqysh qústardyng qaruy tyrnaghy men túmsyghy. Basqa qústardy aulaytyn súnqar, jamansary, japalaq siyaqty qústardyng túmsyghy ótkir, biraq qysqa. Al iri januarlargha týsetin jyrtqysh qústardyng túmsyghy úzyn әri myqty. Óleksemen qorektenetin kýshigenge ótkir tyrnaqtyng keregi joq. Siraghy qysqa qústar qúrbanyn jer ýstinde óltiredi, tegeurindi, shengeldi qanattylar jogharydan tónip kep, jemine shýiilip týsedi. Tegeurin – qyrannyng aldynghy ýsh tyrnaghyna qarsy bitken artqy jalghyz tyrnaghy. Lashyn qúrbanyn aspanda teuip qúlatady, aqsúnqar artqy túyaghynda ornalasqan ótkir tyrnaghymen úshyp bara jatqan qaz-ýirekti typyrlatyp ilip әketedi.

Afrikany mekendeytin ebedeysiz iri januar mýiiztúmsyqtyng mýiizi ómir boyy ósedi әri qúrylysy boyynsha kәdimgi tyrnaqqa úqsaydy. Onyng eshqanday shipaly, emdik qasiyeti joq. Túmsyqqa ósken dәu tyrnaq. Nemis zoology, jaratylystanushy Alifred Brem mýiiztúmsyqtyng mýiizi adamgha bitken shash pen tyrnaq, an-qús, malgha bitken túyaq, tyrnaqty týzetin keratinderden túratyndyqtan, mýiizding talshyqty qúrylymyna jәne tym jyldam ósetin qabiletine qarap beyneli týrde «úiysqan» bir buda shashqa úqsatugha bolady dep jazady. Qara mýiiztúmsyqta auytqushylyq týrinde 3 nemese 5 mýiiz ósedi. Al adamnyng basyndaghy shashy ómir boyy ósedi jәne úzyndyghy orta eseppen 725 shaqyrymdy qúraydy. «Kometa» grekshe shash degen sóz.

Baba Týkti Shashty Áziz Syrdariyada shomylghan ýsh súlu qyzdy kóredi. Su perisining qyzdary eken. Jas jigit ghashyq bolyp, bir qyzdyng kiyimin jasyryp qoyady. Peri qyzy oghan әiel bolugha kónip, kýieuine shashyma, tyrnaghyma qaraushy bolma dep tyiym salady.

Qynamende – tyrnaq boyaytyn qyzyl boyau. Qalyndyq qyna týnining aldynda tyrnaqtaryn qynamen boyap alady. Múnday salt qazaq túrmysynda ertede bolghan. Anshy turaly bir ertegide jalmauyzdyng jany tyrnaghynda bolady. Shoqan qyrghyzdar ant ornyna aspangha qarap qolynyng tyrnaghyn jalaghan dep jazady.

Vulkan atylghanda balqyp aghatyn otty súiyq zat, taujynysynan kvars tekti qatty miyneral, aqyq, agat týziledi. Janartau tekti tabighy týsi anyq asyl tastar jer astyndaghy bos keuekte payda bolady, «jer qyrtysynyng ózine tәn kópirshikterinen» jaralghan. Sýleymen patsha otyrghan taq aqyq tastyng bir týri – onikstan jasalghan. Oniks grekshe «tyrnaq» degendi bildiredi.

Naglifar, skandinav mifologiyasynda ólikterding tyrnaghynan jasalghan keme, onymen ólikter óliler patshalyghy Heliden jýzip shyghyp, aqyrzaman aldynda qúdaylarmen jәne ýzdik jauyngerlermen shayqasady. Karel-fin mifologiyasynda bas qaharman tyrnaghynan úshqyn shygharady.

Adam anatomiyasy. Denening kez kelgen mýshesine әser etuge bolatyn emdik nýktelerdi refleksoterapevt dәrigerler ashqan. Migha jauapty aimaq qolda, dәliregi, súq sausaqtardyng tyrnaqqa tayau túsynda ornalasqan. Adam qolynyng sausaghyndaghy tyrnaq ayaqtaghygha qaraghanda 4 ese jyldam ósedi.

Shash pen tyrnaqty ósiruge tyiym qarapayym gigiyena, tazalyq saqtaudyng kepili bolyp tabylady. Hadiste: júma kýni tyrnaghyn alghan músylman bir júma boyy pәle-jaladan aman bolady. Jer astynda, qabirde ólikting shashy men tyrnaghy óse beredi dep dәleldengen. Búl qate. Ólgen song teri ylghalyn joghaltyp, keuip qalady. Sonyng әserinen tyrnaq pen shash úzaryp kórinedi».

Úlynyng elgezek enbekqorlyghyna, janashyrlyghyna sýiingen Erbolat janyn jegidey jep, ensesin ezgen júmbaq qúbylystan, qúsa-sherden bir sәt arylghanday jenildep qaldy. Qyzyqty әlemge tap bolghanday tandandy. Bilgeninen bilmegeni kóp eken, búghan dau joq. Endi sheteldegi student balamnyng basyn qatyra bermeyin, tyrnaqty atymen úmytayyn dep bekindi. Áytkenmen sanasyn jaulaghan teris oilardan aryla qoi onayshylyqqa soqpady. Oy seldey aghyp týngi úiqysyn úrlap, ash qasqyrday qamaydy. Auyl manynda qalmaqqyrylghan oba kóp, balalar toghayda oinap jýrip bas sýiek tauyp alghan. Eti aghyp ketken appaq bas sýiekte erkekting jelke shashy óruli saqtalghan, shash shirimeydi eken. Bas sýiek kóbelekting qanatyna beynelengen. Aydyng tyrnaghyn yrymdap, qaterden, jyn-saytannan qorghap-saqtaushy boytúmar sanap qaltasyna salyp jýretin kәri anshyny biletin. Ol omartashydan kýbimen bal satyp alarda tyrnaghyna bal tamyzyp, dәmin tatyp kórgen, sony kóz aldyna keltirdi. Mýiizin kesken búghynyng qanyn sharap qosyp úrttap ishedi. Búl qazirgi zamanghy biznes. Adamzat ózgermeydi. Obyr, keshe. Balany tyrnaq tisteme dep tyyady. Tyrnaq tamaqqa týsse jazylmaytyn dertke úshyraydy. Týnde tyrnaq pen shash almaydy. Adam jany týnde tyrnaqqa ilinip túrady. Týnde shash alu bas alumen birdey dep joridy. Tegeurin qústyng artqy tyrnaghy ilmekke úqsas pa, uysqa úqsas pa? Tyrnaq januarlar dýniyesimen jalghaydy. Tyrnaq osady, tyrnaq orady, shor tyrnaq oryp jiberse, qanyn susha aghyzady. Mylqau dala, jeti qaranghy týnde ony jetek әketti me? Inirde peri kóshedi. Beyuaq. Otqa úshqan kóbelek. Jan kóbelek, ot tozaq. Oghan ashy tyrnaghyn salghan ne nәrse, maqúlyq pa, adam balasy ma? Kimning tyrnaghy? Kimdiki? Qara bassyn dep әuletti qarghaghan kim? Naghashymnyng ýlken úly mynanday boldy, kenjesi oqu quyp elden birjola ketti, – dep oilady Erbolat jastyqqa basy tiygende. Búryn múnday oilar ýsh úiyqtasa týsine kirmeytin.

Qara daq 

Sayan eski tamnan týsirgen suretterdi shygharghanda ah úryp, dauystap jiberdi. Jas jigit kóp nәrsege sene bermeytin. Tereze, búryshty torlaghan órmekshining órmegi anyq bederlengen fotoda buyldyr qara súlba zorayyp kórindi. Ergejeyli. Qara siluet. Syrt pishini adam anatomiyasyna kelinkireydi, kespeltek, basy sanyrauqúlaq siyaqty dóngelek, ayaq jaghy kesken tomar siyaqty, tútasymen qoi qara daqqa úqsaydy. Birneshe kadr týsirgen, eng qyzyghy, әr kadrde ol qúbylyp, basqasha sipatta kórinedi. Jeti kadrde jeti týrli keskin. Álgining boyy sәt sayyn bes santiymetrge úzaryp óskeni bilindi. Kózge shybyn tyshsa qúrt әr sekund sayyn balalap ósedi eken. Bala kezinde kózine kók shybyn tyshyp ketip, әkesi motosiklin zyr etkizip, jyldam dәrigerge jetkizgen. Felidsher jigit emin biledi eken, әkesinen temeki súrap alyp, ýgitip jiberip su qúidy da, ashy suyn kózine tamyzdy. Kóz úyasynda asqan jyldamdyqpen kóbeyip ósip bara jatqan appaq qúrttar qyrylyp qaldy. Quyrylghan úsaq shabaqtarday domalap, sumen shayylyp shyqty. Felidsher kózin taza sumen juyp tazartqan song dәri tamyzdy. Kózi uday ashyghan, qyzaryp shygha keldi. Mynau sol kózge týsken qúrttay óse beretin pәle eken. Eng songhy kadrde boyshan, kesek. Ol onashada fotosuretterge almakezek ýnilip úzaq tesildi. Bireu aitsa nanbas edi. O, súmdyq, qaraghan sayyn mandaydaghy jalghyz kóz jyltyrap kórinetin siyaqty. Birese biteu beyne qúr qara daq, kóz bitpegen soqyr bolyp kórindi. Týsinip kór! Ol qylmys turaly hronika saraptamasyna múny jazghan joq. Júrt onda ózin quyp ketken, esi auysqan sanaydy dep tartyndy. Myna fotosuretter sau basyna jay týskendey esengiretti, janyna beymәlim kýdik úyalap, beymazalyq basty.

Sayan suretshi dosyn qonaqqa shaqyryp, bolghan oqighany qysqasha bayandap, fotosuretterdi kórsetken. Intellektual dosy týsinip bolmaytyn abstraktili suretti jii salady. Suretshi fotosuretke úzaq ýnildi.

– Negativterin ber, kóreyin.

– Mandayda kóz kórine me? – dep súrady serjant.

– Kenepke tógilgen qara boyau siyaqty, – dep jauap berdi suretshi plenkany kózine tym tayap qarap. – Sen múny eski tamgha ertip aparghan jigitke kórsetting be?

– Joq.

– Malevich «Qara kvadrat» atty kartina salghan, sol siyaqty eken.

– Ol kartina saghan únay ma?

– Joq. Nonsens.

– Myna plenkalar mazamdy aldy. Kórgen sәtte ne sezdin, maghan sony týsindirip aitshy.

– Goyya adamgha tәn úsqynsyzdyqty, jeksúryndyqty, qorashtyqty, ýreydi beyneleuding qas sheberi. Ol ómirding kólenkeli kelbetin boyamasyz kórsetuge qúshtar. Biraq sol súmpayy kórinister kózdi keremet shynshyldyghymen әri tabighy qanyq boyauymen arbap alady, onyng sebebi shyndyq qashanda kórkem. Búl asqan ónerding qúdireti.

– Qúbyjyq qúbylyp óse bergeni nesi?

– Sayan, sen qúbyjyq dep dәl atadyn. Qazir bilesin, qoghamda trening, kouch degen úghymdar algha shyqty. Júrt aqy tólep, jappay solardy tyndaydy, ózderi izdenip oqugha qúlqy joq. Onay baydyng jolyn izdeydi. Enbeksiz, bilimsiz is bitpeytinin úqpaydy kóbi. Men psihologiyany metafizikalyq terendikpen jazatyn ghúlama avtorlardy baghalaymyn. Múnyng syryn ashatynday teoriyany Ayvanhovtan oqydym. Onyng aituynsha, ezoterikalyq kitaptarda tabaldyryq qarauyly turaly aitylghan. Ol tabaldyryq kýzetedi. Ony ezoterikter adam balasy kýnderding bir kýni betpe-bet kezdesetin qúbyjyq týrinde elestetedi. Mine, osy tabaldyryq kýzetken qúbyjyq myna bizding ózimizding bir bólshegimiz, qara pighylymyz, túla boydy qúrsaghan barsha jaman, ziyankes, kinәratty, kýnәli, búzaqy, teris isterding kondensasiyasy, yaghni, qoyytylghan, bayytylghan týri. Qant qosyp qoyytylghan qalbyrdaghy sýt siyaqty. Biraq til ýiiretin tәtti dәm emes, kileng uly, ashy qosyndy. Zúlymdyq, kesir, aqau, kemistikten tauday qor jinalyp, tútasyp tyghyzdalyp qalady. Adamda barlyq jaqsy nәrse de, jaman nәrse de tabighattaghy siyaqty jinaqtalyp, nyghyzdalady. Úiyghan qan siyaqty qarayyp týneredi. Jýrek qaraysa adam angha ainalady. Annan adam zúlym, jyrtqyshtan beter súrapyl. Qazaq kóz eti ólip ketedi, kózi ýirengen dep aitady. Teginde jaqsy nәrse emes, jamannan jiyrenbeudi, súmdyq nәrseni jatsynbay qabyldaudy, arsyzdyqtan bezinbeudi, enjarlyqty, nemqúraylyqty aitady.

– Ótkendegi alabajaq týsiniksiz kartinang sonday birdene emes pe? – dep súrady Sayan dosyna tura aita beretin әdietimen.

Suretshi oghan ne iyә, ne joq demey sózin jalghady.

– Ayvanhov Ýndistannyng Nilgiry tauly aimaghynda kózimen-aq atyp óltiretin mulukurum taypasy turaly jazady. Blavatskayanyng «Teosofiyalyq sózdik» kitabynda bar atau. Olar sanasyna u jinaghany sonshalyq, tesile bir qaraghannan-aq adamdy ne andy óltirip jiberuge qabiletti. Senesing be?!

– Bireudi kózimen atyp jyghady, kózi jaman, súq tiyedi dep jatady.

– Zattardyng qúpiya mәni kózge kórinbeydi. Biz kózben kóretin nәrseler syrtqy qabyq qana. Ashu, yza, kek, jek kóru, qyzghanu, aldau, arbau, ótirik, nastyq, kir, qoqys, bylghanysh, nәpsi, onbaghan, súm-súrqiya, búzylghan, pasyqtyq, zalymdyq, agressiya tudyratyn barsha tómengi tilekterdi birtindep boygha siniru qaterli. Mәngirtip, jyndy qylatyn uly utamyr, itjiydek, qútyrghan, sasyq menduana siyaqty elitkish, esirtpe, uly ósimdikterde osy qúbylys bar. Bizder jasaghan kýnә jәne qylmys aqyry zildey auyr, dýley qara kýshke ainalady.

Suretshi elige, berile sóilegen. Sayan dosyn ózi siyaqty skeptik dep oilaytyn. Endi mýldem olay emestigine qayran qaldy.

– Ayvanhov adam shyn mәninde eki ónirden túrady dep jazady: onyng biri tilmen aitqysyz keyipsiz, súryqsyz, kóriksiz, qorash bolsa, al biri aspany súlulyq, keremet kórkemdik. Avtor nelikten dep súraydy. Biz jasaghan jaqsylyq bir jaqqa, jamandyq bir jaqqa shoghyrlanyp jinalady. Olar bir-birimen qosylmaydy. Búl aqbar maghan qatty әser etti. Men osy iydeyany qalay beynelesem dep tolghanyp jýrgemin. Osy sanadan tys óktem obraz janyma jay taptyrmaghan. Myna plenkalardy qúday kózime kórsetkeni keremet boldy. Ayvanhov adam balasynyng kim ekeni әli ashylghan joq dep jazghan. Meninshe, danyshpan Platon ózindi ózing tany, sonda jaryq dýniyeni tanisyng dep sodan aitqan. Adamgha tandau berilgen. Ne eksen, sony orasyn.

– Plenkagha týsip qalghan keskin jandy zat pa, әlde fantastikalyq maqúlyq pa? Ne nәrse? Nege әr kadrda әrtýrli bolyp shyqqan?!

– Myna suretterde fantom siyaqty. Fantom – búl eles, qúbylys, adam jany, sananyng búldyrap kórinui, astyrtyn sipat. Mýmkin, astralidy әlemde ómir sýretin ekinshi «men», astralidy energiya, týs arqyly bilinetin ishki әlem.  Árbir adamda hayuandyq ýrey túnghiyq jasyrynghan. Entelehiya – jan-tәnning kózge kórinbeytin, biraq sezinuge bolatyn energiyasy.

– Ol ne sonda?

– Adam balasy jaman jaghyn basqalardan sheber jasyrady.Tabighaty ekijýzdi. Týbinde onyng óz jamandyghy ózin qúrtyp tynady. Qoryqqangha qos kórinedi. Materialidy nysan formasyn qabyldaytyn oy týrleri bar. Adam ózining mentalidy denesinde beyne somdaydy, sol beyne oy kýsheygende syrtqa shyghugha qabiletti. Vizualizasiya. Keyde adam janynyng qara jaghy kóp bilim beredi, nyshan berip, syr shashady. Joghary әlemde zúlymdyq pen izgilikke, aq pen qaragha bólu joq. Ol әuliyeler әlemi. Tómengi әlemde aq pen qara, jaryq pen qaranghy әrdayym kýresedi. Múnda tek ruhy kýshti jenedi. Búl әlemde bәri bir-birimen ózara baylanysty. Qúdaydy tanyp-bilu mýmkin emes, sebebi jaratylys adam sanasyna týsiniksiz, aqylgha syimaytyn qúdiret.

– Qúdaydy sýy kerek, biraq fanatizm qúdayshyldyqqa jatpaydy, meninshe, múnda baqay esep bar, – dep qaldy kýmәnshil Sayan.

– Kýn qiyadan batqansha, ay qiyadan asqansha dýnie qúbyla beredi. Barlyq zattar óz tabighaty boyynsha ózgermeli. Búl әlemde túraqty eshtene joq. Eski ólip, jana tuady, almasu zandylyghyna baghynady. Jaratylys jasaryp, janaryp túruy kerek. Buddizm din emes, ilim. Múnda ómir sýruding kez kelgen formasy ýnemi qozghalystaghy tentireu, qanghyru, kezuden ózge týk emes. Jeke túlghamyn, adammyn deu qiyal, oidan shygharghan. Adam óz ómirin iygeremin dep oilaydy, qareket jasaydy, biraq múnyng bәri adasushylyq. Óitkeni bolmys, túrmys-tirshilikting shynayy kórinisi ainalu, ózgeru, qúbylu, bir týrden ekinshi týrge auysu. Adamzat kórgenine baghady, ústaghanynan tistey qatyp airylghysy joq, barynan airyludyng zarynan baryp qayghy-qasiret shyghady dep sanaydy. Mening aitarym osy, – dedi suretshi.

– Bizding qazaq múny bir sózben dýnie jalghan demey me. Baqtashynyng ólerinde tyrnaq degeni jazmysh bolyp shyqpasyn dep oiladym, – dedi Sayan.

Ekeui әdettegishe bir shólmek sharapty bólip ishken joq. Tekshe shokoladpen kofe ishti. Sayan tau suynan aulanghan harius degen balyq quyrdy. Ol kóp úzamay polisiyadaghy qyzmetin tastap ketti. Omarta ústap ara ósiremin dep sheshti.

Omarta  

Boztaydyng jyly ótken song әieli ýiin, otyz bas iri qara maldy jekege satyp, qaladaghy qyzynyng qasyna kóship ketken. Erbolat ótken kýnde belgi joq dep oilady.

– Átten, Boztaydyng qara shanyraghyn ústap qalar úly joq. Týsimde naghashymnyng eski qystauyn kórdim. Japalaqtap qar jauypty. Qorjyn tamnan budaqtap týtin shyghyp jatyr. Men bolsam sol mandy ainalshyqtap kete almay jýrmin. Týsim ýzdik-sozdyq, shym-shytyryq. Sosyn sol manda kók taqiyaly shal bir týbirden qos jarylyp ósken aghash dinining shirigen jaghyn baltamen shauyp tastady. Bir qarasam, әlgi keuip túrghan aghash kógerip, jas bútalary taralyp ósip qalypty, jaqsygha jorydym, – dedi ol tanertengilik shay ýstinde әieline.

Uaqyt emshi. Erbolat jýikesi tynyshtalyp, kәdimgi qalpyna kele bastaghan. Kórshisinen estigen janalyghy bayyz taptyrmay, ayaq astynan jolgha jinaldy. Ótkende auylgha tekserushi bolyp kelgen jas jigit bankten nesie alyp, eski qystaudy satyp alyp, ornymen qoparyp kýretip tastapty degen habar shaghyn auyldy eleng etkizgen. Erbolat bar sharuasyn jiyp, naghashy júrtynyng izi qalghan jerdi kóruge asyqty. Jolda ol qazaq saltymen ru súrasqanda Sayannyng atalary osy elden ekenin, naghashysymen qyz alyspaytyn rudan ekenin eske týsirdi.

Aygýl Kemelbaeva

Abai.kz