Býgin Preziydentting qatysuymen Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótti. Oghan ónir әkimderi men Ýkimet mýsheleri qatysty. Ýkimet basshysy Álihan Smayylov esep berdi. Jiynda sóz bolghan basty mәseleler qanday? Biz sholyp shyqtyq.

Memleket basshysy Qazaqstannyng songhy 14 jylda bolmaghan inflyasiyagha úshyraghanyn aitty.

«Býgin elimizding biylghy әleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishterine toqtalamyz. Alda túrghan basty mindetterdi aiqyndaymyz. Qordalanghan mәseleler az emes. 11 aida ekonomikanyng ósimi 4,6 payyzdan 2,7 payyzgha deyin tómendedi. Inflyasiya songhy 14 jylda bolmaghan dengeyge jetti. Qazir búl kórsetkish – 19,6 payyz. Múnday ahual júrttyng tabysyna jәne әl-auqatyna keri әserin tiygizip otyr», - dedi Toqaev.

Preziydent endi әr lauazymdy qyzmette otyrghandardyng is-әreketi esep-qisappen emes, naqty nәtiyjemen ólshenetinin atap ótti.

Esep – qaghazben emes, ispen ólshenedi!

«Juyrda ótken Preziydent saylauy – búl halyqtyng bizge artqan zor senimi jәne qoldauy. Azamattarymyz naqty ong ózgerister býgin jәne qazir bolady dep ýmittenip otyr. Osy ýmit pen senimdi aqtau – aldymyzda túrghan eng basty mindet әri qasterli paryz. Sondyqtan, saylau aldyndaghy baghdarlamany jýzege asyru ýshin arnayy jospar qabyldandy. Barlyq is-shara uaqtyly jәne tolyq oryndaluy kerek. Árbir ministrdin, әkimning júmysy statistikamen, esep-qisappen emes, naqty nәtiyjemen ólshenetin bolady», - dedi ol.

Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Toqaev Ekibastúzdaghy apattyng sebebi anyqtalyp, jauaptylardyng jazasyz qalmaytynyn eskertti. Preziydent Elimizdegi keyingi uaqytta jylu elektr ortalyqtarynda apattyng jiyilep ketuine qatysty әkimder men energetika ministrligin syngha aldy.

Ekibastúzdaghyday apat endi qaytalanbasyn!

«Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy salasyndaghy mәselelerdi sheshu qajet. Negizi, búl – auyl men qalanyng auqymynda sheshile beretin túrmystyq mәsele. Biraq biz ony Ýkimetting dengeyinde qaraugha mәjbýrmiz. Óitkeni osy saladaghy tótenshe oqighalar tym kóp bolyp ketti. Petropavlda, Temirtauda, Stepnogorskide, Balqashta, Qaraghandyda, Aqtóbede jәne Ridderde apattar boldy. Biraq sonyng eshqaysysynan әkimder men ministrler, eng bastysy, menshik iyeleri tiyisti qorytyndy jasaghan joq. Al jaqynda Ekibastúzda bolghan tótenshe jaghday búl saladaghy ahualdyng qanshalyqty kýrdeli ekenin aiqyn kórsetti.

Jauapty qyzmetkerler qysty qalypty rejimde, aman-esen ótkizemiz dep esep bergen. Biraq is jýzinde jaghdaydyng qalay bolyp jatqanyn kórip otyrsyzdar. Pavlodar oblysynyng әkimi óz ótinishimen qyzmetinen bosatyldy. Al qúzyrly memlekettik organ – Energetika ministrligining eshqanday әreketin kórgen joqpyz, búl mekeme apatqa selqos qarap, beytaraptyq tanytty. Sonday-aq tótenshe jaghday qyzmetterining júmysy dúrys jolgha qoyylmaghan. Olar bayau qimyldap, salghyrttyq tanytty», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy tozyghy jetken Ekibastúz jylu elektr ortalyghynyng 50 payyzyn memleket menshigine alyp, kәsiporyn iyesi JEO-ny kýrdeli jóndeuden ótkizetinin aitty. Al memleket menshigindegi energiya nysandary budjet qarajaty esebinen jóndelui tiyis.

«Jylu-elektr ortalyghy men jelilerding menshik iyesine jeke toqtalyghym keledi. Tozu kórsetkishi 90 payyzdan asatyn Ekibastúz jylu-elektr ortalyghyn 1 tenge satu úsynysy saraptamany qajet etedi. Búl nysangha tәuelsiz audit jýrgizu kerek. Ábden tozghan ortalyqty memleket tiyimdi basqara ala ma, eng aldymen, osyny zertteu kerek. Kәsiporynnyng 50 payyzyn alyp, menshik iyesine Jylu elektr ortalyghyn kýrdeli jóndeuden ótkizudi tapsyrghan jón», - dedi Memleket basshysy.

Apattan bolghan shyghynnyng jartysyn Klebanov tóleydi

Preziydentting sózinshe, apattan zardap shekken Ekibastúz túrghyndarynyn shyghynyn memleket pen kәsiporyn iyesi bólip tóleytin boldy.

«Ekibastúz túrghyndarynyng shyghyndaryn óteuge ketetin shyghyndar menshik iyesi men respublikalyq budjet arasynda bólinui kerek. Ýkimetke keyingi jyldary iyesi eshqanday әreket jasamaghan, jaghdayy shetin әrbir nysannyng jaghdayyn keshendi qarap, әrqaysysy boyynsha jeke sheshim qabyldau kerek. Dәl osynday júmysty jergilikti dengeyde ónir әkimderi atqarsyn», - dedi Preziydent.

Sonday-aq memleket basshysy Ýkimetke jaghdayy syn kótermeytin jylu jelilerining mәselesin 3 jylda sheshudi tapsyrdy. Oghan 528 mlrd tenge qarjy bólinbek.

«Býginde 1,5 myng shaqyrymnan astam jylu jelisi shúghyl arada auystyrudy jәne jóndeudi qajet etedi. Olardyng ortasha tozuy 75 payyzdan asyp týsedi. Al Arqalyq, Ridder jәne Shemonaiha qalalaryndaghy jeliler tolyqtay tozghan. Ýkimetke 3 jyldyng ishinde atalghan mәseleni sheshu kerek. Komissiya bayandamasyna sәikes, sóz 528 mlrd tenge jayynda bolyp otyr. Búl qarajatty budjettik kreditteu jәne tariftik sayasat arqyly qarastyru qajet», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Preziydent jeke menshikke ótip ketken aktivterdi qaytarugha basa nazar audarylyp otyrghanyn aitty.

«Qazir jeke menshikke zansyz ótip ketken aktivterdi qaytarugha basa mәn berilip otyr. Biraq keybir mәseleler nazardan tys qalyp barady. Ekonomikagha memleketting qatysuyn azaytu, monopolisterdi ózine janama qatysy bar naryqtyng qyzmetine aralastyrmau – óte manyzdy júmys. Ákimshilik kedergilerdi azaytyp, naryqqa bagha belgileu arqyly qysym jasaudy toqtatu kerek», - dedi Preziydent.

Ýkimetke Bas prokuraturamen birlesip, zansyz berilgen ken oryndaryn memleket menshigine qaytaru ýshin tiyisti sharalar qabyldaudy tapsyrdy.

«Sosyn búl jerler adal júmys isteytin investorlargha úsynylady. Olargha tiyisti mindettemeler jýkteledi. Songhy kezde geologiya salasyndaghy reformalardy sozbalangha salugha әreket jasalyp jatqanyn kórip otyrmyz. Bayaghy kenestik jýiege qayta oralyp, jer qoynauyn «shaghyn toptyng ghana iygiligine» ainaldyrghysy keletinder bar. Qazaqstannyng jer qoynauy investorlar ýshin ashyq boluy kerek. Sondyqtan Ýkimet búl salada tәrtip ornatugha tiyis», - dedi Memleket basshysy.

Sonday-aq Bas prokuraturanyng janynan qúrylghan arnayy komissiya zansyz jolmen alynghan jәne syrtqa shygharylghan aktivterdi memleketke qaytarumen shúghyldanyp jatqanyn eske sala ketti.

Toqaev kelesi jyly kadrlyq sayasatta ýlken ózgerister bolatynyn aitty. Viyse-ministr jәne әkim orynbasary lauazymdaryna «әke-kókemen emes» naghyz kәsiby mamandar taghayyndaluy tiyis ekenin basa aitty.

«Kelesi jyly biz ortalyqta jәne jergilikti jerde auqymdy kadrlyq ózgeris jasaymyz. Bastyqtardyng ýnemi býiregi búryp túratyn adamdarymen qoshtasuyna tura keledi. Olardyng ornyn jana kadrlar basady. Qazaqstangha tiyimdi júmys isteytin tehnokrattar qajet.

Ministrler jәne әkimder ózine qolayly adamdardy ghana qyzmetke taghayyndaytyn әdetti dogharugha tiyis. Ministrlikterding ózinde «kerek adamyn» taghayyndau ýshin zang talaptaryn attap ótetin nemese qalauynsha ózgertip alatyn jaghdaylar bar. Búl әreketter barlyq jerde kezdesedi. Jer inspeksiyasy, qúqyq qorghau salasy, reviziyalyq komissiya jәne basqa da baqylau organdary jergilikti biylikting yqpalynda bolmauy kerek. Ádil bәseke bolmasa, kәsiby mamandar memlekettik qyzmetke qyzyqpaydy», - dedi preziydent.

Ýkimet tiyimdi júmys istey almady!

Qasym-Jomart Toqaev biyl Ýkimetting tiyimdi júmys jýrgize almaghanyn aitty.

«Sózimning sonynda taghy bir manyzdy mәselege toqtalghym keledi. Ashyghyn aituymyz kerek, Ýkimet biyl elimiz tap bolghan syn-qaterlerge qarsy tiyimdi júmys istey almady. Qoyylghan mindetter tolyqqandy oryndalghan joq. Al keybir baghyttar boyynsha mýlde júmys jasalghan joq.

Mysaly, әbden eskirgen, qajeti joq normativtik aktilerdi joi kerek ekeni osyghan deyin de birneshe ret aityldy, Ýkimetke tiyisti tapsyrmalar da berildi. Sonyng kesirinen ministrler jәne mekeme basshylary ózdiginen әreket etip, jedel sheshim qabylday almaydy. Bitpeytin jinalystargha, qújatty kelisu júmysyna óte kóp uaqyt ketedi. Ministrlik jәne últtyq kompaniya basshylary naqty sheshim qabyldaugha kelgende, ózderine jauapkershilik aludan bastaryn alyp qashady.

Al tútas eldin, halyqtyng taghdyry sol manyzdy sheshimge baylanysty bolyp jatatyny, ókinishke qaray, eskerilmeydi. Ýkimet pen Preziydent Ákimshiligi arasyndaghy ózara is-qimyl dúrys jolgha qoyylmaghan.

Júrtshylyq Ýkimetting de, barlyq dengeydegi әkimderding de júmysyna qatysty aryz-shaghym aituda. Halyqtyng sózining jany bar. Óitkeni shyn mәninde, kýn kóru qiyndap barady, bagha sharyqtap ósude.

Qaladaghy jәne auyldaghy túrghyndardyng ómiri ýshin asa manyzdy infraqúrylymnyng tozyghy jetken, tipti, mýshkil halde desek te artyq emes. Múnday kezde qol qusyryp, jaybaraqat otyrugha bolmaydy. Osynday jaghday bәrimizge qauip tóndiretini anyq. Onyng ýstine, kelesi jyl qazirgiden de kýrdeli, qiyn boluy әbden mýmkin», - dedi meleket basshysy.

Preziydent Toqaev Ýkimet basshysy Álihan Smaiylovqa Ýkimet qúramyn qayta qarau turaly tapsyrma qoydy.

«Men premier-ministr Álihan Smaiylovtan shynshyl jauap estigim keledi: Dәl osynday Ýkimet qúramymen Jna Jylgha qadam basu qanshalyqty dúrys? Ýkimet Preziydentting saylaualdy baghdarlamasyn jýzege asyrugha qauqarly ma? Ýkimet ishki jәne syrtqy ekonomikalyq qauipterdi enseruge qabiletti me? Meninshe, búl súraqty Preziydent, Parlament deputattarymen aqyldasyp, sheshu kerek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Abai.kz