Bolat Mýrsәlim. Alashorda. «Oyan, qazaq!» (jalghasy)
71. Qajymúqan Múnaytpasúly.
Əlemning 28 memleketinde kýresten 56 medali
iyelengen qazaq paluany.
72. Qajymúqan (Yamagata Muhunura).
Japoniya jəne Koreya chempiony. 1910 jyl.
73. Sanjar Asfendiyarov.
74. B.Qarataev el ishinde.
75. Týbek Esenghúlov.
Alghashqy qazaq mal dərigerlerining biri. Vernyi. 1917 jyl.
71. Qajymúqan Múnaytpasúly.
Əlemning 28 memleketinde kýresten 56 medali
iyelengen qazaq paluany.
72. Qajymúqan (Yamagata Muhunura).
Japoniya jəne Koreya chempiony. 1910 jyl.
73. Sanjar Asfendiyarov.
74. B.Qarataev el ishinde.
75. Týbek Esenghúlov.
Alghashqy qazaq mal dərigerlerining biri. Vernyi. 1917 jyl.
76. Abdolla Temirov.
77. Jaghypar Aymanov jalghyz qyzy Ləyləmen.
78. Ahmet, Əlihan jəne Mirjaqyp.
Orynbor. 1913 jyl.
Tanystyru
(poemadan ýzindi)
Eshkimning Əlihangha bar ma sózi,
Demeydi qanday qazaq ony ong kózi.
Semey túrsyn, jeti oblys bar qazaqtan,
Talassyz jeke dara túr ghoy ózi.
Eli ýshin qúrbandyqqa janyn bergen,
Biyt, býrge, qandalagha qanyn bergen.
Úryday sasyq aua, temirli ýide,
Zaryghyp Alash ýshin beynet kórgen.
Týimege jarqyldaghan aldanbaghan,
Basqaday bir bas ýshin jaldanbaghan.
«Kórkeyer qaytkende Alash» degen oidan,
Basqa oidy ómirinde maldanbaghan.
Basynda ol qaraghym túr ghoy dəyim,
Tek úzaq ómir bersin bir Qúdayym.
Dulatov, Baytúrsynov, Bókeyhanov,
Bilemin búl ýsh erding aitpay jayyn.
Keshegi qara kýnde bolmap pa edi,
Biri Kýn, biri Sholpan, biri Ayym.
Solardan basqa keshe kim bar edi?
Qazaq ýshin sham qylghan jýrek mayyn.
S.Torayghyrov.
79. Ahmet Baytúrsynov.
80. Esenqúl Mamanov.
Qazaq romanyna túnghysh bəyge jariyalaushy
mesenat.
(jalghasy bar)
Abai.kz
