Júma, 22 Qarasha 2024
Jeltoqsan janghyryghy 9995 61 pikir 17 Jeltoqsan, 2022 saghat 15:55

Hatty oqyghan Shahanov. Al shyndyqty jazghan kim?

Ortalyq biylikting 1986 jyly D.A.Qonaevty zeynetke jiberip, ornyna G.V.Kolbindi birinshi hatshy etip taghayyndauy, tútas qazaq halqynyng qarsylyghyn tudyrdy. Mәskeuding búl ozbyr sayasatyna әsirese jastar kóngisi kelgen joq. Olardyng qarsylyghy Almaty qalasynda 16-17 jeltoqsanda kóteriliske úlasyp, onyng sony qandy qyrghynmen ayaqtaldy. Jeltoqsan kóterilisin kim úiymdastyrdy degen saualgha әli eshkim tolyq jauap bere almay keledi. Dese de, «jeltoqsan shyndyghyna» shiyrek ghasyr ótken song kóz jetkize bastadyq.

Mәskeuding últ ókilderimen sanaspastan, ózim bilemdikke salyp, qazaqqa týk qatysy joq aidaladaghy G.V.Kolbindi әkelip birinshi hatshy etip taghayyndauy júrttyng aza boyyn qaza qyldy. Osy kezde jastardy alangha úiymdastyryp alyp shyqqan Teatr jәne óner insitutynyng studenti Amanbay Kanetov edi. Ol eki kýn boyy Almaty jataqhanalaryn aralap, Mәskeuding sheshimine kónbeu kerektigin aityp, jastardy alangha shyghugha ýndeydi. Keudesinde namysy atoylaghan jastar Amanbaydyng ýndeuine ýn qosyp, alangha lek-legimen kelip, biylikke óz talaptaryn qoyyp, qarsylyq bildiredi. Eki kýnge sozylghan qarsylyqtyng sony qandy-qyrghyngha úlasyp, kóterilis kýshpen basylady.

Taghy bir mәsele – jeltoqsan oqighasyna qatysty Mәskeuding birjaqty bergen baghasyn ózgertuge kim atsalysty degende bәrimiz aqyn M.Shahanovtyng atyn ataymyz. Ásili, 1989 jyly M.Shahanovtyng Mәskeude Joghary Kenes sessiyasynda Jeltoqsan oqighasynyng әdil baghasyn beru jóninde oqyghan hatyn Aron Atabek jazghan edi. Al, Aron Atabek jazghan hatqa qazaqtyng jeti ziyalysynyng qolyn qoydyryp, ony Mәskeuge alyp barghan Rashid Nútyshev pen Almas Estekov bolatyn. Ol ekeui alghashqyda hatty Oljas Sýleymenovke oqytamyz dep oilaghan. Alayda, Oljastyng hatty oqugha jýregi daualamapty. Tipti, M.Shahanovtyng ózi de hatty birinshi kórgende, qolday qoymaghan kórinedi. Rәkeng (Rashid Nútyshev) marqúm: «Kabiynetinde otyryp, M.Shahanovty әbden qayradyq. Sonyng ózinde: «Jaraydy, oqimyn», - dep uәde bere almady. Mәskeuden Almatygha kónilsiz oralyp, әuejaydan taksiymen ýige kele jatqanymyzda radiodan M.Shahanovtyng hatty oqyp túrghanyn estip, shat-shadyman bop quandyq», - degen edi.

M.Shahanovtyng 2010 jyly «Jeltoqsan epopeyasy» atty kitaby shyqqanda, Aron Atabek, Rashid Nútyshev, Almas Estekovtyng atyn izdedim. Biraq, aqyn aghamyz óz sózimen aitqanda «shyndyghyn joghaltyp alypty». Kitaptyng jeltoqsan oqighasyn aqtaugha qatysty eshbir jerinde Aron Atabek, Rashid Nútyshev, Almas Estekovtyng aty atalmaydy. Tek, Aron Atabekting esimi bir-eki jerde 80-shy jyldardyng ayaghyndaghy sayasatqa qatysy bar adam retinde kórsetilgen. Bәlkim, Rashid Nútyshev qate aitqan bolar dep hatqa qol qoyghan ziyalylardyng birsypyrasymen sóilesip kórdim. Barlyghy hatty Aron Atabek jazghanyn, al hatty Mәskeuge alyp barghan Rashid Nútyshev pen Almas Estekov ekenin eskertti.

Búl jazbany Múhtar Shahanovty kýstәnalau ýshin jariyalap otyrghan joqpyn. Esil erler jan tәsilim bolarynan búryn maghan amanat etkennen keyin jazyp otyrmyn. Búl derekti Rәkenning (Rashid Nútyshev) óz auzynan estigenime 15 jyldan asty. Atalghan derekting rastyghyna kóz jetkizuimiz ýshin biraz uaqyt júmsadym. Dereu jariyalaugha jalqaulyghym da sep boldy. Ataghynan at ýrketin aqynymyzdyng aq-adal beynesine kólenke týsirip alarmyn dep te ýrkektedim. Áytkenmen, amanatqa qiyanat jasau keshirilmes kýnә. Biz sol aqiqat - amanatty halyqqa jetkizip, taghdyr jazghan uәzipamyzdan qútyludy ghana oilap otyrmyz.

Surette: Amanbay Kanetov, Aron Atabek, Rashid Nútyshev

Múhan Isahan

Abai.kz

61 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5291