Abaydy tanyp-bildik pe? Osy saualdyng jany qazaq kez kelgen azamatty mazalaytyny ras. Býginde biz onyng som túlghasyn ghalym-jazushylardyng shygharmalary arqyly tanyp-biluge tyrysamyz. Kýni keshe Qazaqstan-Resey uniyversiytetining studentteri de Abaymen belgili ghalym Qayym Múhamedhanovtyng enbekteri arqyly jan-jaqty tanysty. «Alash jәne Qayym» taqyrybynda ótken әdeby keshte student jastargha Q.Múhamedhanovtyng 10 tomdyq shygharmalar jinaghytanystyryldy.

Alash pen Qayymnyng egiz úghym ekendigi aitpasa da týsinikti. Osy jerde ghalymnyn tuyp-ósken, bilim men bilik jinaghan, ýlgi-ónege alghan ortasy turaly aita ketken jón bolar. Q.Múhamedhanov 1916 jyly qantar dyng 5-i kýni qazirgi Janasemeyde, búrynghy «Zarechnaya slobodka» atalghan jerde dýniyege keldi. Uaqyt óte kele, Jana semeyding búl bóligi Alash qalasy atalghany belgili. Qayym Múhamedhanov bala kezinen qazaqtyng birtuar azamattarynyng tәrbiyesin kórip ósti. Oghan sebepker bolghan ghalymnyng әkesi Múhamedhan Seyitqúlúly bolatyn. Múhamedhan ata óz shanyraghyna Alash kósemderining basyn jii qosyp, olardyng at basyn tireytin ýlken ýileri retinde, kenes qúratyn ordalary retinde belgili bolghan. Osynday ýlken bas qosular tanymal aqyndar men әnshilerding de óz ónerlerin synaytyn, tanylatyn jeri bolghan. Qazaqtyng halyq auyz әdebiyetining mol múralary kýni-týni jyrlanyp, әni shyrqalyp jatqan qasiyetti ortadan jas Qayymnyng alar tәlim-tәrbiyesi de mol boldy. Múhamedhan Seyitqúlúlynyng shanyraghyna Alash kósemderi Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Ahmet Baytúrsynov, Jýsipbek Aymauytov, Súltanmahmút Torayghyrov, Múhtar Áuezov jii kelip, otyrystyng mәndiligin arttyratyn. Qayym Múhamedhanovtyng ómir jolyndaghy últjandylyq, naghyz últshyldyq baghyttyng qalyptasuyna osynday maghynaly basqosulardyng da sebebi bolghandyghyn ghalym estelikterinen bilemiz. «Áleken, Ahandardyng búl shaqta eldi erkindikke jetkizu maqsatymen ortalyqtan zandy týrde avtonomiya súrap jýrgen kezi, - deytin әkem. - Sol maqsatpen búlardyn Mәskeudegi myqtylarmen telegraf arqyly sóilesetini de, Stalinmen últ mәselesi jóninde sózge kelisip qalatyny da osy tús.

Sodan birde Ahang Mәskeuge arnayy sapar shegip, Leninmen ýsh saghat әngimelesetini de shyndyq. Sol shaqta bizder Ahang syndy ghúlamamen ýsh saghat boyy tildesuge jaraghan orystan da úl tughan eken dep kýpingenbiz». Búl endi bir jaghy әzil bolghanymen, ekinshi jaghynan shyndyghy da basym sóz. Aytty-aytpady, dәl sol shaqta elim dep eniregen, bilimi de, biligi de, jýregi de, tilegi de myqty Alash arystary jetkilikti bolatyn. Búlardy Shynghyshan túqymy dep qana biletin Stalin ózi ókimet basyna kelisimen, eng aldy men, bizding sol asyl jýrekti azamattarymyzgha qyrghiday tiygeni tarihy shyndyq. Tek sonymen shektelmey, otyzynshy jyldardyng basynda býkil halyqqa nәubet bolyp kelgen asharshylyqty qoldan úiymdastyrghanyn qaytersin! Key mәselelerde әli esimizdi jinay almay otyrsaq, múnyng bәri sol súrqiya sayasat saldary», - dep eske alady Q.Múhamedhanov ózinin bir súhbatynda. Qayym Múhamedhanov - qazaq әdebiyetindegi abaytanu mektebinin negizin qalaushylardyng biri, shәkәrimtanushy jәne Shәkәrim shygharmalaryn alghashqy nasihattaushylardyng biri әri jaryqqa shygharushy, múhtartanushy ghalym.

Sonday-aq Q.Múhamedhanovtyn әdebiyettanu salasyndaghy kóptegen maqalalary qazaq әdebiyetindegi jana belesti aiqyndap, qazaq әdebiyetining damu baghyttaryn belgiledi. Osy orayda ghalymnyng qazaq әdebiyettanu ghylymyndaghy irgeli mektep bolyp sanalatyn Abaydyng aqyndyq ainalasyna arnalghan «Abay ainalasyndaghy aqyndar» (1950 j.) atty monografiyasy, «Abay dyng aqyn shәkirtteri» (1993-1997) degen ghylymiy-zertteuleri әdebiyet tarihy ghylymynyng jana bir betteri bolyp ashyldy. Abay mektebining talantty ókilderi Aqylbay, Maghauiya, Túraghúl, Kәkitay, Kókbay, Uәiis, Árip, Áset jәne taghy basqa qazaq әde biyetining kórnekti ókilderinin shygharmalarynyng jinalyp, baspagha dayyndaluyna jәne irgeli ghylymiy-zertteulerding nysanyna ainaluyna Qayym Múhamedhanovtyng tikeley yqpal etkeni ras. Sonday-aq ghalym Shәkәrim Qúdayberdiúly da shygharma larynyng tekstologiyalyq jaghynan dúrys basyluyna, ólenderining hronologiyalyq dúrys ornalasuyna arnap birneshe maqala jazdy.

Sol maqalalarynyng ózi býgingi shәkәrimtanu ghylymynyng jana belesining tyn paraqtary bolyp ashyldy.

Erbol IRGEBAY, Q.Múhamedhanovtyn 10 tomdyq shygharmalar jinaghyn qúrastyrushy, №40 mekteptin diyrektory:

- Qayym Múhamedhanovtyng azamattyq túlghasy bәrimizge ýlgi bolyp qalaberedi. Sebebi ol kisi kirshiksiz tazalyqty sýiip, ómirden tek shyndyq pen adamgershilikti ghana tu etip ótti. Ghalym 40 jyldan astam uaqyt ústazdyq qyzmet atqaryp, biraz әngimeler de jazdy. Múhtar Áuezovten keyin abaytanu ilimine eren enbek sinirdi. Tipti osy Abay taqyrybyna qalam tartqany ýshin sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, 25 jylgha sottalghany, Karlagta otyryp «Babalaryma» degen keremet óleng jazghany mәlim. «Biz qazaq ejelden erkindik ansaghan» dep bastalatyn Qazaq KSR-inin Memlekettik Ánúranynyng avtory ekenin bireu bilse, bireuding jadynda bolmauy bek mýmkin.

Almahan MÚHAMETQALIQYZY, «Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyghynyng diyrektory:

- Shyny kerek, Qayym Múhamedhanov siyaqty últjandy azamattardyn arqasynda biz Abaydy tanyp jatyrmyz. Sondyqtan býginde biz «Alash jәne Qayym» degen keshti jeleu etip, ghylymy alqa qúrdyq. Osy alqany qúrudyng negizgi maqsaty -abaytanushy ghalymdardyng enbekterin zerttep-zerdeleu. Aldaghy uaqytta qayymtanushy mamandar da qalyptasatyn shyghar. Óitkeni Qayymnyng shygharmashylyghy men bizge jetkizgen enbekteri - bir ýlken zerteui qajet etetin dýniye.

Avtor: Arman ASQAR, Astana

"Alash ainasy" gazeti