Últtyq arnagha - 55 jyl!
1951 jyldyng 22 nauryzy kýni KSRO Ministrler Kenesining Qaulysymen Býkilodaqtyq radioaqparat komiytetining qúramynda KSRO-nyng Ortalyq teledidary qúryldy.
1957 jyldyng basynda basynda Ýkimet radio jәne teledidardy Mәdeniyet ministrligi qúramynan bólek shygharu turaly sheshim shyghardy. Sóitip, 1957 jyldyng 29 mausymynda Qazaq SSR Ministrler Kenesi Televiziya jәne radiohabarlary jónindegi komiytet qúru turaly Qauly qabyldady.
1958 jyly Qazaqstanda túnghysh ret televiziya payda boldy. Sol kezdegi respublika astanasy Almatynyng túrghyndary 8 nauryz kýni túnghysh ret óz ekrandarynda Qazaq teledidarynyng alghashqy diktorlary: Zúlhiya Júmatova men Neylya Omarovanyng didaryn kórdi. Olar kópshilikti Almatyda teledidar habarlarynyng bastaluymen, al, әielder qauymyn merekelermen qúttyqtap, jyly lebiz bildirdi. «Ýkimet mýshesi» atty kórkem filim kórsetildi. Osylay, qazaq topyraghynda «kógildir ekran» degen atpen, ónerding jana týri «teledidar» ómirge keldi. Búl kezde Almaty qalasynda bar-joghy 4000, Almaty oblysynda 100-ge tarta teledidar bar edi.
Qazaq teledidary resmy týrde 16 nauryzda ashyldy. Respublikamyzdaghy alghashqy telehabarlardy dayarlap, efirge beruge Almaty telestudiyasynyng túnghysh diyrektory H.Abylghaziyn, Bas redaktorlar S.Núrghalymov, IY.Savviyn, Bas rejisser L.Ghalymjanova, teleoperatorlar IY.Smirnov, IY.Sagitov, suretshi E.Nemirskiy t.b. qatysty.
1951 jyldyng 22 nauryzy kýni KSRO Ministrler Kenesining Qaulysymen Býkilodaqtyq radioaqparat komiytetining qúramynda KSRO-nyng Ortalyq teledidary qúryldy.
1957 jyldyng basynda basynda Ýkimet radio jәne teledidardy Mәdeniyet ministrligi qúramynan bólek shygharu turaly sheshim shyghardy. Sóitip, 1957 jyldyng 29 mausymynda Qazaq SSR Ministrler Kenesi Televiziya jәne radiohabarlary jónindegi komiytet qúru turaly Qauly qabyldady.
1958 jyly Qazaqstanda túnghysh ret televiziya payda boldy. Sol kezdegi respublika astanasy Almatynyng túrghyndary 8 nauryz kýni túnghysh ret óz ekrandarynda Qazaq teledidarynyng alghashqy diktorlary: Zúlhiya Júmatova men Neylya Omarovanyng didaryn kórdi. Olar kópshilikti Almatyda teledidar habarlarynyng bastaluymen, al, әielder qauymyn merekelermen qúttyqtap, jyly lebiz bildirdi. «Ýkimet mýshesi» atty kórkem filim kórsetildi. Osylay, qazaq topyraghynda «kógildir ekran» degen atpen, ónerding jana týri «teledidar» ómirge keldi. Búl kezde Almaty qalasynda bar-joghy 4000, Almaty oblysynda 100-ge tarta teledidar bar edi.
Qazaq teledidary resmy týrde 16 nauryzda ashyldy. Respublikamyzdaghy alghashqy telehabarlardy dayarlap, efirge beruge Almaty telestudiyasynyng túnghysh diyrektory H.Abylghaziyn, Bas redaktorlar S.Núrghalymov, IY.Savviyn, Bas rejisser L.Ghalymjanova, teleoperatorlar IY.Smirnov, IY.Sagitov, suretshi E.Nemirskiy t.b. qatysty.
60-jyldary futbol matchtarynan, konsertterden, merekelik is-sharalardan tikeley efirdegi reportajdar jýrgizile bastady. KT-6 dep atalatyn kameralardyng salmaghy 60 kilogrammgha deyin jetetin.
1958 jyldyng jeltoqsanynda Almaty studiyasy Býkilodaqtyq ekrangha bes saghattyq baghdarlamamen shyqty. Búl tústa qazaq әdebiyeti men ónerining on kýndigi jýrip jatqan bolatyn. Sol jyldardaghy qiyndyqtargha qaramastan 1959 jyldyng sәuirine deyin Qazaq teledidary 333 baghdarlama dayyndap, 497 kinofilim men kinojurnal dayydap ýlgerdi.
Ótken ghasyrdyng 70-80-shi jyldary Qaz TV týrli-týsti beynege kóshti. Translyasiyanyng úzaqtyghy 7 saghatqa, qyzmetkerler sany 412-ge jetti. 11 bas redaksiya, 4 shygharmashylyq birlestik júmys istedi. Búl kezderi Almatydaghy týrli týsti «kók sandyqtyn» sany 71 myngha, aq-qara «kók sandyqtyn» sany 294,1 myngha jetken-di.
1994 jyly 4 sәuirde Qazaqstan Preziydentining Jarlyghymen «Qazaqstan teledidary men radiosy» respublikalyq korporasiyasy bolyp qúryldy. 2002 jyldan «Qazaqstan» Últtyq telearnasy dep ataldy.
Býginde Últtyq arna 2011 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap, jýz payyz qazaq tilinde jýrgizilse, 2012 jyldyng 24 jeltoqsanynda Astana qalasyndaghy «Qazmedia» ortalyghynan habar tarata bastady. HD formatqa tolyqtay kóshken telearna media kenistiktegi әleuetin jyl sayyn úlghaytuda.
Abai.kz
