Besinshi tarau

1

...Aldynghy ótken jaz edi. Belektay jaylauynan qaytqan eki jolaushy ataqty Qúmtik kezenine kýn enkeye kelip ilindi.

Jonghardyng asqar jotasynda jan-jaghy zanghyraghan qúzar say, kók shatqaldar bolyp ketetin Qarajaldyng jonyndaghy alys, úzaq arqa jolmen kele-kele ekeui bir tastaq kezenge shyghyp toqtady. Aq kerishti moynaqtyng dәl jelkesinde tastan týiilgen jalghyz beyit bar. «Qyz beyiti» dep atalatyn búl zirat qús úshpas, qúlan jortpas úlan taudyng shalghay shyghanynda, qanyraghan elsizde qapty. Manayynda tyrs etken tirshilik belgisi joq, japandaghy jetim mola qiyal-sanadan óship, birjola úmyt bolghanday. Shanda bir osylarday tosyn jolaushy, nemese әldeqalay jel aidaghan jihankez, maqsym kezbe basyp ótpese, esizde qalghan jalghyz mazarattyng manyn basushy jan balasy bolmaushy edi.

Bayansyz tirlikten bayaulap ótip kelip, endigi mekeni yng etken yzyny joq, mәngilik jym-jyrt qúlazyghan tynyshtyq bolghan. Múnda osynday haldegi tomsarghan aruaq ruhy túraq tapqanyna kuә bop, zaman, uaqyt kerueninde mezgil-mezgil bir jýrip ótetin mynalarday joly týsken saparshy dúgha etedi.

Búnda Sheruding Mәrukey degen qyzy jatyr...

Besinshi tarau

1

...Aldynghy ótken jaz edi. Belektay jaylauynan qaytqan eki jolaushy ataqty Qúmtik kezenine kýn enkeye kelip ilindi.

Jonghardyng asqar jotasynda jan-jaghy zanghyraghan qúzar say, kók shatqaldar bolyp ketetin Qarajaldyng jonyndaghy alys, úzaq arqa jolmen kele-kele ekeui bir tastaq kezenge shyghyp toqtady. Aq kerishti moynaqtyng dәl jelkesinde tastan týiilgen jalghyz beyit bar. «Qyz beyiti» dep atalatyn búl zirat qús úshpas, qúlan jortpas úlan taudyng shalghay shyghanynda, qanyraghan elsizde qapty. Manayynda tyrs etken tirshilik belgisi joq, japandaghy jetim mola qiyal-sanadan óship, birjola úmyt bolghanday. Shanda bir osylarday tosyn jolaushy, nemese әldeqalay jel aidaghan jihankez, maqsym kezbe basyp ótpese, esizde qalghan jalghyz mazarattyng manyn basushy jan balasy bolmaushy edi.

Bayansyz tirlikten bayaulap ótip kelip, endigi mekeni yng etken yzyny joq, mәngilik jym-jyrt qúlazyghan tynyshtyq bolghan. Múnda osynday haldegi tomsarghan aruaq ruhy túraq tapqanyna kuә bop, zaman, uaqyt kerueninde mezgil-mezgil bir jýrip ótetin mynalarday joly týsken saparshy dúgha etedi.

Búnda Sheruding Mәrukey degen qyzy jatyr...

Osydan qyryq-elu jyl ilgeri Mәreukey qyz Kýderi jyrshy degen jigitpen kónil qosady eken... Aqyry bir beysaghat kýni Kýderi ony alyp qashady. Aytary ne, dәl sol kýnderi Mәrukey qyzdyng jasynan atastyrghan kýieui qalyndyghyna úryn kelip jatypty. Auyldan tang ata sytylyp shyqqan sonday eki sorlynyng sәtsiz sapary sezilip qalady. Qyzdy elinen birge kelgen joldastarymen ojar kýieu ózi quady... Aytushy - Mәrukey qyzdy anyq aru edi desetin bolsa, ony almaqshy kýieu kóp malgha jyghyp aittyrghan, qatyny ólgen, bala-shaghaly, bay myrzasy bolady.

Qashqyndardyng baghdaryn anyq andaghan top qara ter bolghan attaryn basy-kózge sabalap sondarynan qarama-qarama týsip otyryp, dәl osy Qúmtikke kelgende kezenning bergi jaghyndaghy qazyqtay shanshylghan órden tyrmysyp, moynaqtan әne-mine asyp, qútylyp ketuge ainalghan qyz atynyng qúiryghyna kýieuding qoly ilinedi.

Kózsiz ashumen ólerdey tomyrylyp kele jatqan ospadar jannyng ayamastyqqa bel buyp shyqqanyn jýregi sezgen Mәrukey adamnan emes, әlde bir jyrtqysh maqúlyqtyng shengeline ilinetindey shoshyna shynghyryp, attan týse qashady. Sasqanda mynau qúzar astyrtqa qaraghan, keudesi ýnku, ojar jartasqa qaray shyrqyrap jýgiredi... Zanghar basynan tómen qarasang bas ainalghanday anau tik astyrtta kóbigin aspangha shashyp, әlde bir jyn-peri úyasynday, gýrildep buyrqanyp jatqan doly ózen bar. Baydyng namystan órtengen jas myrzasy Mәrukeydi qútqarmaydy. Attan o da ilinbey, týse quady. Zәulim úshpa jartasqa jete bere naq beysaghat minuty tosqan sorly boyjetken tóbege úrghanday toqtap qalghan.

Shyn ba, ótirik pe degendey, jete bere-aq ananyng qoly búrymnan ilinedi. Júlqa tartyp, súlata jyqqan sekuntinde ýstinen ýime-jýime ózi de qúlap, birden-aq essiz soqqygha alady. Sonyndaghylar jetkenshe ayaq-qolymen birdey týigishtep, tepkiley bastaydy. Soqqymen qatar, qarlyghashtay nәzik qyzdyng ishi-bauyryn týigishtegen tizesimen buraday ezgilep, bir jaq qúlaghyn da shaynap jiberedi. Qos býktep úrghan qamshynyng juantyq tobylghy saby samay tústan jýdemelete eki-ýsh qayta tiygende beybaq jas songhy ret әlsiz yshqyna ynyranyp baryp ýni mәngige óshken.

Qyz qolgha týserin týsken son, Kýderi endi bosqa óluden basyn qorghap, ózi qashyp qútylady.

Qabir basynda mynau túrghan jazuly tas sol Kýderi jyrshynyng keyin kelip qoyghan bir auyz bәiiti deytin. Malta tastan Qoyanjondap ýiilgen qorymnyng bergi aldyna beti qúbylagha qaray túrghyzylghan serek aqsúr qúlyptas túr. Arab әripimen jinishkelep syzylghan qoltanba eskishe oqyghan jyrshy ghazaly ekenin anghartady.

«Tasqa jazyp ghazal-nama,

Jazmyshqa oqyp zar-nala,

Ketti qanghyp bir paruana -

Botasy ólgen aruana».

Jym bop qatqan japanda qúlaqtyng shynyly estilgendey, tym-tyrys ólke. Osynday esiz taudy beytting bir ózi sóiletip túrghanday. Jolaushynyng ýlkeni jolshybay osy әngimeni aita kelip beyitke at basyn tiregende:

- Sýyding nalysynan ótken nalys, nazasynan ótken naza bolmaydy deydi, sol әste ras ta shyghar. Óitkeni jastyghyndaghy sýn kezeninde kózge odan basqa on segiz myng әlemde eshnәrse kórinbeydi ghoy.

Oghan diti jetip, senbeytinder úrmay-soqpay, ózining nәsilsizdik tapshylyghyn jayyp salyp, ólshep beretin paqyrlar toby ghoy, - dep Mәrukeyding aruaghyn shyn asyryp sóiledi. Eki jolaushy Maqsút pen Qarymsaq bolatyn. Búlar attan týsip shylbyrlaryn belge qystyra, tizege basa otyryp qúran oqydy. Qarymsaq bayau dúgha ghyp, betin sipap, azyraq búiyghyp otyrdy da:

- E-e-e, jigit asyqqanynan, qyz yntyqqanynan ólsin degen osy da, paqyr! - dep múng bayqatty. Maqsút kýrsindi. ...Qarymsaqtyng myna aitqanyna qarap oghan osy qyzdyng ólimi bir týrli ystyq, qymbat sezildi, «Bәlkim, әli talaylardyng ómirinen, itshilegen júbaylardyng kýninen osy qysqa sýiisuding ózi biyik bop mәngilikke qalar» dep oilady.

- Qaraghym Maqsútjan, túr, attanayyq, - degen múnly dauysqa eleng etti. Tap osy kezde ong qabaghy tartyp-tartyp ketken... Onyng óz joramalynda búl qalayda bir quanu ýmiti. Biraq búny mazaqtaghanday, endi sol kózi de qatty jybyrlap tartty...

Aynala mang enkeyip qalghan keshki kýnning shatqaldargha týsirgen kólenkesimen kókshil shúghyla múnargha bata bastaghan. Tyshqan izi týspegen say-saydyng qoynauy elbiregen bozghylt-kók perde jamylypty.

Mәrukeyge tiygen «beyish» ónir osy siyaqty. Az túryp eki jolaushy attanyp ketkende, Qyz beyitining ýstinde, sonau shyrqau biyikte sharyqtap úshyp, qalqyp ainalyp, ketpey jýrgen jalghyz qara qús bar edi.

Qúmtikting shanshylghan qyzylshaghyr, qiyrshyq kerishinen tik týsip alghan song úzaq jýristen qajyghan eki jýrginshi búlaq boyyn qualaghan yra enisti qúldilap, soqtyra jelip jýrip ketti.

Búlar teristiktegi Sayram kóli jaq shekelikte, sary tórdi jaylaytyn Taymas ruyna baryp qaytqan. Taymas-Qyzaydyng Sherumenen qanattas otyratyn bir taby. Ózge Qyzaydan jeke, qys - qystau, jaz - jaylauy Sherumenen shendes jatady. Qiyr jaylap, shet qonghan - jalpaq Qyzayda osy eki ru.

Qarymsaq syrt kózge ang aulap jýrgen adamday moynyna myltyq asynghan... Baryp qaytqandary Taymastyng - Ausynaqyn degen adamy. Qys pen jazda tynbay, jatpay jortatyn әigili sappas, Ausynaqyn osy... Oghan búl ekeuin jәy jýrgen, ang qaraghan adamday etip Taylaqbaymen Kerimbek jibergen... El ishinen ailar boyy shyghandap shyghyp ketip jýretin jeke jan Ausynaqynnyng óz ýiine jaqynda kelip bir soqqany bilingen. «El aman, júrt tynyshta osyny aidap, dedektetip jýretin qanday sor, qanday syr?» dep, ony qazaq sózge tanatyn. «Qashan kelip, qashan ketti» dese bir adam bilmeytin.

Búl adam aishylyq jol Altaydaghy Ospan batyrdan til alyp qaytyp túratyn, naghyz sary toqym habarshynyng ózi bola-túghyn. Eki jolaushy baghanaghy boyda sarjelip otyryp, ish pystyrghan tar saydyng auzyna shyghyp, endi Orta - Aqsudyng ýlken angharyna ilingen son, at basyn erkin jiberip, biraz jarasyp aldy. Aqsudyng ýlken ózeni kez kelgen tústan ótkel bermeydi. Qarymsaqtar arghy qarsydaghy óz auylynyng túsynan tómendep qiystau ótip baryp, attaryn ótkelden saldy. Maqsút ayaghyn artqa qayyryp alsa da, keng jayqyn bolyp jatqan ótkelde su etigining basyn shaldy. Qypsha bel qara at moynyn soza, jaldap ótip keledi. Qarymsaq mingen qyzyl at ta Maqsúttyng atymen qúiysqan tistese, asyqpay maltyghyp jyljyp barady. Temirdey qara-qyzyl at sugha juylyp, ótip shyqqanda asa bir әsem qúlpyrushy edi. Búlar su sarynymenen dabyrlasa әngimelesip, shymdauyttaghy shansyz jolmen az órlep, qabaqqa shygha kelgende aldynghy, kýnbatys qaptalda, qaz-qatar qonghan tórt-bes ýili kishkene auyl kórindi. Kishileu-kishileu qonyr ýili qarasha auyl mal әbigeri, u-shuy joq, syrtynan qaraghanda momaqan. Keng jazyq tepsendegi mol shalghyn, tútas shymdy kók qaulandy dýrsildete basqyzyp, tekshede otyrghan kishkene auylgha jetken Maqsúttar ortadaghy bir ýige týsip jatty. Osy kezde ýiden Qarymsaqtyng әieli men soghan ere shyqqan sypayy jýzdi, kórshi-qolannyng ýsh-tórt qyz-kelinderi kórindi. Momyn auyldyng bir ónkey iba saqtaghan kónili jayly, ashyq jastary siyaqty. Eki erkekti jatsynbay, qayta jaqyn tartqan shyraymen qarasyp túr. Kelinderding jýzinen Qarymsaqty syilaghan sәl iymenu de andalghanday. Qarymsaqtyng әieli Maqsútpen atalas auyldyng qyzy. Kýieuinen biraz jas kishi Qaziza aq tisteri tizile kórinip, Maqsútty kýlinkirey qarsy alyp, tuysqanymen ish tarta amandasty. Búlardyng keluine shyn quanghan shyraymen erekshe sýikimdi ýni estilip, әzil tastap:

- Eki anshy, qanjyghalarynda órelgi-joralghy kórinbeydi ghoy, - dep kýldi. Ýy iyesi myna tústa oinaqylanyp, Maqsútty qayynsyna til qatty:

- Oi, sening myna bauyryng «oqu-oqu» dep jýrip atqa minbey, qúimyshaghyn ósirip alghan ba, Kýrening sherigindey óbektep, ynghay qara jolmen shoqaqtap jortyp otyrsaq deydi, sonday anshygha da ang kezdesushi me edi! - dep, Qazizagha kózin qulana qysa bere betin tyrjyng etkizip qoydy. Qazizanyng arghy jaghynda janaghy qyz-kelinder túrghan-dy. Myna sózge qysylghandarynan olar ibamen jymiysyp jýzderin búrdy. Solardyng aldynda Maqsút ta búl sózge ne derin bilmey qaldy. Búl ýige siyrek keletin, syily auyldyng Maqsúttay sypayy balasyna búlay әzildegen kýieuine Qazizanyng ózi de ә degende ne aitaryn bilmey abyrjyghan. Biraq osynyng barlyghynda da shynayy bir jarastyq bar edi. Ózimen ózi bop otyrghan juas auyldyng eshkimmenen bәseke-kýndestigi joq, sóz quyp ýirenbegen jastary Maqsútty erekshe tartty. Ol óz auylynyng búlarday qyz-kelinsheginen bas-basyna óktemsinudi únatatyn, ózimshil órlikti kóbirek bayqaytyn. Auzyna jóndi sóz týspegen Qaziza janaghy kórinisti juyp-shayyp:

- E, bopty, bopty... Maqsút, jýr qalqam, ýige kir! - dedi de, jas qonaqty esikke qaray bastay berdi. Maqsút qyz-kelinshekter tobymen jalpy sәlemdesip ótip, ýige bettedi. Qaziza qarbalasyp tórge taza syrmaghyn salyp, esik aldynda bir kelinge tez quzap samauyryn qoyghyzghan. Keshtetip attanyp ketpek ekenin aldyn ala eskertken Maqsútty ýy iyeleri jibermedi. Ketemin degenin estigende, Qaziza renjiytindey bolyp:

- Maqsút qalqam-au! Ay-jylynda әreng bir kelip otyryp, әldekimshe qonbay qaytamyn degenine ókpeleymiz, shyraghym! - dep, tikteu aitty. Soghan oray Qarymsaq ta, ýlkendigimen búiyra:

- Erteng auyldaryna men de baratyn bolyp otyrmyn, tanerteng osynan birge attanamyz, - degen. Ýy ishining rettiliginen Qazizanyng tazalyghy bilingendey.

Azdan song Maqsút pen Qaziza onasha qaldy. Qarymsaq syrtta oshaq basynda, keshki inirde mol janghan ottyng jaryghymen bir ýlken qara kebeni jәrkemdep, soyyp jatty. Qaziza qazan basyna baghanaghy jas kelinning bireuin qoyyp, ózi Maqsútqa әldene jaydan bir әngime qozghamaq boldy.

Osydan eki jyl búryn qazir anau bas jaqtaghy shette otyrghan Múrynshaq ýiining jalghyz azamat balasy qaytys bolghan. Ákesimen birge Burabaydyng jylqysyn baghushy edi. Ol ózi jas ýilengen. Jastayynan tartqan ash-aryq, joqshylyqtyng zardaby ma, әlde qys-jazy mal shetinde jýrip, ókpesinen suyq ótti me, әiteuir sol Burabaydyng irgesinde otyrghanda zerteng degen nauqasqa úshyrap, auzynan biteu-biteu qan tastap ólgen. Sol baladan bir úl qalghan bolatyn. Jas kelinshegi erining jyly ótkenshe otyrdy da, sonan song tórkinine ketetin boldy.

Kelinning óz әke-sheshesi joq, bir eser nemere aghasy ghana bar eken. Ol Múrynshaqty «jarytyp qalyng mal bermedi» dep búrynnan ishi qalamay, qatynasy kemdeu bolyp kelgen kórinedi. Sol qúdasy shal-kempirdi jylatyp-eniretip otyryp, balasynyng endigi kózindey bolghan kelinin әketedi. Tósek orny men ýiding ishin bir kýnde biraq ýnireytip alyp qaytady. Ásirese shal-kempirding endigi jalghyz aldanyshy - kishkene nemerelerin de tartyp әketedi. Kelin bolsa jasynan bir basynyng biylik erki bolmaghan, osy aghasynyng ýiinde jenge qolynda ósken jetim bassha eken. Jenge qoyghan etting ishinde «jelke» jýretini belgili. Osylardan jasqanyp óskendikten búl kezde de yghynan shygha almaydy. Ol ózi Múrynshaqtyng qaryndasynan tughan jiyen qyz edi. Qazaqta jiyendi almaytyn salt bolsa da, ata-anadan birdey jetim qalghan son, óz qolymyzda jylamay jýrsin dep Múrynshaq balasyna әpergen. Ári kedeyshilikten qoly jetkeni de sol bolghan. Ras, búl ýide qaqpay kórmey, qayta boyjetken qyzynday bolyp jýrgeni anyq. Sondyqtan ata-enesin qiya almay ol sorly da omyrauyn jaspen juyp jylay-jylay attanady. Onyng «bala qalsyn» degen tilegine qansha degenmen bauyr emes pe, aghasy az qayysqanday bolghanymen birge kelgen erkek pishindi jengesi yryq bermeydi. Mýiizi juan búqanyng sýzegen keletini tәrizdi «Áyelding erkek pishindisi sypayy kelmeydi».

Múrynshaq shekpenmen basyn býrkep irge jaqqa teris týsip jatyp qalghanda әlgining kónilinde búl ýiden kie almaghan kóilegi túrghan. Qyzdy endi qayta bireuge satqangha deyin kýng ornyna júmsap, balanyng tabanyn tilip qozygha salyp qoysa, az olja emes. Ol tústa búl ýy Burabaydyng irgesinde bolatyn. Týu, eng basta da Múrynshaq osy jalghyz balasyna bir «búlghaushy basty» kelin әperu ýshin, taban aqy izdegen jalshylyqpen baryp Burabaygha kiriptar bolghan.

Burabay ózi úrlattyryp Múrynshaqtyng moynyna ýsh tu bie mingizetini sol balasy ólgen qarsang edi. Qayta óstip beli synyp otyrghan kezinde, mayyryldyryp kóndirudi tәsil kórgen.

Kerimbek Múrynshaqtyng Burabay qasynan basqa jaqqa auyp, kóship aluyn mәslihat etude osynday da mәn-jәy bar-dy. Sonymen Múrynshaq Burabaydan qútylghannan keyin byltyr jazda bolghan janaghy kelin jónindegi oqighany Qarymsaq Kerimbekke jetkizip aqyldasa kelgen. Shaldyng jay-kýiin shaqqan. Ketken kelin tórkini búl mangha, búl ýiezge qaramaytyn, órgi Qyzay ishi bolghandyqtan, ol is jóninde Kerimbek Maqsútqa mәslihat salyp, júmysty osyghan tapsyrghan-dy. Múrynshaqtyng bar tilegi - ózining endigi jan-bauyrynday bolghan kishkene nemeresin qaytyp alu. Sonymen byltyrghy jazda Maqsút Múrynshaq ýiine kelip, әueli isting egjey-tegjeyine jete qanyq bolghan. Sóitip jazghy demalysynda sol is ýshin arnayy qalagha týsip, Múrynshaq atynan Qúljadaghy bas sotqa aryz engizgen. Sonyng ayaghynda kempir-shal nemeresining qys basynda óz qoldaryna qaytuyna sebebi tiygen. Qazir Múrynshaqtyng qolynda sol nemereden basqa, Burabay kelindikke almaq bolyp shyrghalaghan qyzy bar-dy.

Qaziza Maqsútka әzir sol ýy jayynan sóz qozghap:

- Maqsút qalqam! Tanerteng osy ýiden shygha salyp attanam dep asyqpay-aq qoy... Anau bas jaqtaghy ataydyng ýiining qyzy seni ýiden dәm tatyp, bir shәugim shәiimizdi iship ketsin, kelse jiberip qoymay, ait! - dep ótinip jýrgen. Ánegýni ózdering bylay karay attanyp bara jatqan kýni-aq aityp edi, shyraghym! - dep bir oida joq jaydy bildirdi. Ýni birtýrli astarly, jan tartyp sóiledi.. Sózining arghy jaghynda taghy birdene bar sekildi. Júqaltandau kelgen, kórikti, aqqúba Qazizanyng kisige jaqyn dostay shynshyl syr úyalatyp qaraytyn qara kózi ýlkendeu ashylyp, Maqsútqa barlaghanday meyirim tógip qarady. Búghan tuysqandyq, jaqyndyqpen әlde bir qajetti, syr arnaghanday jәne az otyryp:

- E-e, shyraghym-ay, dosqa dostyng zalaly joq. «Boyjetken qyz múnlyq, tomaghaly qús múnlyq» dep nege aitqan deysin... Búrynghylar bilmese aita ma! - dep qoydy.

Jas jigit Maqsút Qazizaday jasy ýlken qyz tuys aldynda qysylynqyrap qaldy... Ortadaghy әinekti shamnyng móldirep janghan jaryghyna qarsy otyr edi. Jýregi bir nәrsege shym etkendey, alqyzyl jýzi bolar-bolmas qyzaryp ketken. Nelikten eken, Qaziza sózi asa әserli tiydi... Maqsúttyng shamalauynsha tegi, neghysa da, búl turaly syrtynan sóilengen әldebir sózding bolghany anyq. Maqsútqa býgin kóbirek kóz toqtatqanday bolghan Qaziza taghy birazda:

- Sol qyz baghana sen kelgende osynda túr edi, bayqadyng ba, Maqsút? - dep, әzirge tek osyny ghana bilgisi kelip súrady. Qazizanyng búl aityp otyrghan adamyn Maqsút angharmaghan-dy. Jolynda sәl shetteu túrghan qyz-kelinshekterge jalpy tobymen ghana sәlemdesip óte bergen Maqsút Qazizanyng búl sózdi nege shygharyp otyrghanyna tanyrqaghanday boldy. Ángime kópke sozylghan joq. Syrttan:

- Ydys - ydys! - dep dauystaghan Qarymsaqtyng jarqyn ýni estildi. Qaziza ornynan tez kóterilip, ishek-qaryngha astauyn alyp shygha jóneldi.

- Jeneshe, siz bas ýite beriniz, basqasyn men ózim jayghaymyn ghoy, - degen baghanaghy jas, momyn, aqsary kelinning dausy qarbalastau shyghady. Qyzmetine riza adamday, keshki túnyq auada ýni kónildi, meyirli estiledi. Birazdan song ýige Qarymsaq kelip kirdi. Qazanyn qamdastyryp qoyyp, Qaziza da keldi. Jayshylyqta minezge, syrgha berik Qarymsaq, jas qonaghyna әr sózimen anyq tartymdy shyrayyn tanytyp, әieline «aq Qaziza» dep sóilep ýy ishine әzil kónildilik shaqyrady.

- Kәne, aq Qaziza tәtti de, sәtti qolynmen qymyzyndy әkelshi! - deydi. Osyndaghy ýsh-tórt ýiding bes biyesin qúrastyryp Qaziza baylap otyr eken. Syrttaghy baghlan qozynyng pisuin kýtip, bapty qymyzdan jaqsy әngimemen otyryp biraz alghan kezde, kónildene týsken Qarymsaq:

- Maqsútjan, sening búl әpkendi qalay alghanymdy bilushi me en? Malmen emes, ólenmen alghanmyn. Ayt, toy, óleng bolsa, izdep baryp aitysushy ek... Shirkin, o da bir qolgha qayta týspes dәuren eken! - dedi. Ótken-ketken qyzyghyn qiya almay saghynatyn otty adamnyng kónili.

Qarymsaq jasynan әnshi, әri ólenshi. Aytqanynday, tipti ýilengennen keyin de, «ugәi-ugәi» degen bir eski әuenge salyp, sol әnning әlde bir mún, saghynshtay qayyrmasyn:

«Ugәi-ugәi, әy ugәi,

Aq Qaziza, darigha-ay!

Bir seni oilap men jýrmin.

Jatqa qimay, әi-ugәi» -

dep, Qazizagha shynayy ishki tolqyn, jýrek syryn arnap qosatyn. Keyde sol әndi beysaghat bir zamannyng elden, jerden aughan, әldebir múnly jigitterinshe:

«Qiyr qonyp, shet jaylap,

Keldik qalqa, dәm aidap!» -

degen qayyrmagha da salyp, óz qasyndaghy Qazizagha nazdy jalynmen arnaytyn.

Qarymsaq janaghy sózdi eske týsirgende, Qaziza: - Ol bir kelmeske ketken dәuren ghoy, ótkinshi eken ghoy! - degen. Óz ómirinde ótken tanghajayyp bir kezge tútanghanday, ózgege bildirmey kýrsinip qoydy. Jarastyq kónilmen otyryp, qayta kelmes ottay ystyq jastyghy esine týskende, Qarymsaq siyaqty onyng da ishi tolyp, alaulap ketken. Osynyng ózi bәlkim ózge dýniyening bәrinen qymbat ta bolar. Maqsút «dýniyening qamyn sóilep enjarlasqan talay-talay shirenshekten Qarymsaq pen Qazizanyng keshken kýni artyq eken-au» dep, ýy iyelerine qyzyghyp qarady.

Qarymsaq pen Qaziza ekeuining elde joq yrymmen bir-birin, ózderi sýiip qosylghandary ras edi. Boyjetken qyz kýninde óz ýi-ishimen auyl-aghayynyna erkin bolghan Qaziza «osyghan bermese ata-anama razy emespin» dep, әkesine ózi sóz salghyzady. Alghashynda búl isti súmdyqtay kórgenimen, ayaghynda esti qyzdaryn múratyna jetkizip tilegin bergen jaqsy ata-anagha yrzalyq kóz jasyn tógip, Qarymsaqtyng bar mәzir, joq mәzirin ghana әpergizip, jalpaq elge anyz bolyp úzatylghan.

Erterekte Kerimbekting babasy Aytpay zamanynda joryqta qolgha týsip, sol Aytpay asyrap-ósirip, qatyn әpergen eki bala qalmaqtyng býgingi әuleti búl auyl, Sheru ishinde, әriyne ózgeden Kerimbekke jaqyn bolady. Qazizanyng Qarymsaqqa baruyn sharighat qosqan. Osynday sebeptermen Maqsúttyng keluin búl ýy ózderine ólsheusiz jaqyndyq әkelgendey, qúraq úshyp bauyrmaldyqpen qarsy aldy.

Birazda as dayyn boldy. Tamaqqa Múrynshaq ta shaqyrylghan eken. Ýy ishinde az qarbalasqan qozghalys bop, astaumen buy búrqyraghan et týsirilip, qolgha su qúiylar aldynda kelgen Múrynshaq sәl ornyghyp bolghan song da, Maqsúttan qayta amandyq súrap:

- Qalay, balam, at-kólik aman, kónilinning qoshynda jýrsing be, qaraghym? - dep jatyr. Kýn qaqqan, shombal jýzi kýrenitip, ózining bayyrghy ýlken sabyrymen otyrghan, kónili júmsaq, aqsaqaldyng múndar kýiin úghyp, Maqsút ta qariyadan jәi-jaghday súrap otyrdy. Ózi auyldan kóp úzap shyqpaghan, әli osy mannan eshqayda barmaghan adam Maqsúttyng ýnemi shette ósip kele jatqanyn eske alady. Shette mert bolghan adamnyng auyzyna kim su tamyzady degendi oilasa, óz oiynan ózi tiksinip ýrkip qalatyn. Sonday meyirmen Maqsút qamyn eng jaqyn agha-bauyrday oilaytyn kisining biri - Múrynshaq ózi bolushy edi. Qazir as ýstinde, astan song da tileushil qariya yntasyn kóbirek Maqsútqa audara sóilep, oghan birer dýrkin óz qolymen et te asatty. Aqyry qaytarynda Maqsútqa:

- Al balam, jaylanyp jat ta, tanerteng ornynnan túrghan son, ýiden kelip dәm tat! Byltyr da bir-eki keldin, kelgeninmen kýi-syiyng bolmay ketip en, sýit shyraghym, maqúl ma? - dep, әr sózin taptay aityp, shaqyryp ketti. Meyirban qarttyng sonsha qadaghalaghan pighylyna ózining yrza ekendigin bildirip:

- Maqúl kәriya, baramyz. Beyilinizge ýlken raqmet! - dedi Maqsút ta, onyng kebisin ayaghyna qoyyp.

(Jalghasy bar)

Abai.kz