7.

Kóndi de. Sebebi ol beti suyq zamannyng yzgharynan seskendi. Seskendi de pikirinen qaytuyna tura keldi.

Kenes ýkimetinen keshirim tilegen «Ashyq hat» jazdy. Nege? Qanday kýsh әser etti. Búghan eki týrli ilikke sebep boluy mýmkin. Birinshi, 1932 jyly sәuir aiynda BK(b)P Ortalyq komiytetining «Ádebiy-kórkem úiymdardy qayta qúru turaly» qauly qabyldady. Osyghan baylanysty «Alqa» әdeby ýiirmesi turaly aiyptyng túzdyghy júmsarghanday kórindi. Ádebiyetke degen kózqaras ta jana arnagha auysatynday synay tanytty. Sonymen qatar onyng týpki saldaryn ashatyn eki estelik saqtalghan. Birinshisi M.Áuezovting senimdi shәkirti Q.Múhamedhanovtyng bizge aitqan:

«Siz qalay týrmeden aman shyqtynyz?»,- dep súradym. Sonda Múhan: «Ýgitteu jýre bastaghanda Aqan: «Sender jassyndar. Keleshektering bar. Últ tәrbiyesi bar. Kereksinder. Jýsipbek pen Maghjandy bosata qoymas. Al biz endi halyqty «jazdym-janyldym dep tura joldan janyldyra almaymyz»,- dep kenes berdi»,- degen sózi.

Ekinshisi, Álimhan Ermekovting ómirining sonynda syrlasy, taghdyrlasy bolghan Jayyq Bektúrovtyn:

7.

Kóndi de. Sebebi ol beti suyq zamannyng yzgharynan seskendi. Seskendi de pikirinen qaytuyna tura keldi.

Kenes ýkimetinen keshirim tilegen «Ashyq hat» jazdy. Nege? Qanday kýsh әser etti. Búghan eki týrli ilikke sebep boluy mýmkin. Birinshi, 1932 jyly sәuir aiynda BK(b)P Ortalyq komiytetining «Ádebiy-kórkem úiymdardy qayta qúru turaly» qauly qabyldady. Osyghan baylanysty «Alqa» әdeby ýiirmesi turaly aiyptyng túzdyghy júmsarghanday kórindi. Ádebiyetke degen kózqaras ta jana arnagha auysatynday synay tanytty. Sonymen qatar onyng týpki saldaryn ashatyn eki estelik saqtalghan. Birinshisi M.Áuezovting senimdi shәkirti Q.Múhamedhanovtyng bizge aitqan:

«Siz qalay týrmeden aman shyqtynyz?»,- dep súradym. Sonda Múhan: «Ýgitteu jýre bastaghanda Aqan: «Sender jassyndar. Keleshektering bar. Últ tәrbiyesi bar. Kereksinder. Jýsipbek pen Maghjandy bosata qoymas. Al biz endi halyqty «jazdym-janyldym dep tura joldan janyldyra almaymyz»,- dep kenes berdi»,- degen sózi.

Ekinshisi, Álimhan Ermekovting ómirining sonynda syrlasy, taghdyrlasy bolghan Jayyq Bektúrovtyn:

«Búl jayttyng syryn (Álimhan Ermekov - T.J.) Qaraghandyda túrghan kezinde maghan bylaysha týsindirdi: Qazaqstan basshylary bizge qatemizdi moyyndasaq, kenes qúrylysyna berile qyzmet etsek, jol ashyq, kenshilik bolady. Bizben birge tútqynda qalghan ózge ini-aghalarymyz da osy jolgha týsedi - degendey emeuirin bildirip, kәdimgidey qolqa saldy. Biz búghan ilandyq. Keyin osynday jolmen Aqan, Maghjan, Jýsipbek bәri de bosap shyghady ghoy dep oiladyq. Osy retpen aldymen men aldaugha týstim. Obaly neshik, Múhtar inim ózderiniz biletin belgili hatqa qol qoyghysy kelmedi. «Áleke, týbi búl ýshin tarih aldynda siz óziniz jauap beresiz»,- dep kópke deyin kónbedi. Men oghan: «Qaraghym, ne qylsa da qúryq ekeumizge týsip túr ghoy. Sening ornyna Jýsipbek Aymauytovty da, Maghjan Júmabaevti de alularyna bolatyn edi. Búl da taghdyrdyng bir jazghany shyghar, týbi jaqsylyghy bolar, bas tartpa»,- dep Múhtardy zorlaghanday kóndirdim. Biraq artynsha qatty ókindim. Nege deysiz ghoy? Týrmeden dәl shyghar aldynda OGPU bastyghy meni kabiynetine shaqyryp alyp: «Al endi sizderdi bosatamyz, tek el ishinde әli de qiynshylyq bar, asharshylyq әli toqtay qoyghan joq, abaqtydan shygha salyp ýrkip, shoshyp jýrmenizder»,- dep eskertti. Men búl sózdi estip, oghan oiyndy-shyndy: «Onda biz әuelden-aq, sirә, qatelespegen ekenbiz ghoy»,- dedim. Sonda OGPU bastyghy qanyn ishine tartyp, súrlanyp: «Biz qatelesippiz ghoy. «Qasqyrdy qansha asyrasang da ormangha qarap úlidy»,- deushi edi, sol ras eken demesi bar ma? Men jarylyp kete jazdadym. Ne kerek. Bolar is bolyp, hatqa qol qoyylyp ketti»,- degen esteligi.

Tura osy sózdi búl eki degdar bizge de aityp berip edi. Qaysysyniki naqty shyndyq? Tipti osy pikirde týbegeyli qayshylyq bar ma? Qaydam. Ekeui de syiymdy, ekeui de tәlimdi. Aqang týrmeden jazghan hatynda:

«Qujaq eki joldasymen ornynan týsken. Joldastary kim ekenin jazbaydy. Qazaq jayy soqyrgha kóringen, sanyraugha estilgen bolsa kerek. Álimhan, Áuezúly ekeui «tәuba qylyp» shyqqan»,- dep «ilip» ketedi.

Qysqa qayyrymnan emeuirinning astaryn angharu qiyn. Biz de kezinde jogharydaghy estelikterge sýienip, «Talqy» atty enbegimizde:

«Týrmede jatqan Múhtar Áuezov pen Álimhan Ermekovke «niyetimnen qayttym» dep ashyq hat jazugha úsynys bergen de Álihan men Ahmet degdarlar edi. Sonyng nәtiyjesinde, qazaqtyng eki ghúlamasy tirshilikting dәmin taghy da qyryq jyl tatyp, últyna qyzmet etti. Búl - Múhtar Áuezovting ózi moyyndaghan, Qayym Múhamedhanov siyaqty sengen bauyryna aityp bergen shyn sóz»,- dep jazyppyz.

Bizding oiymyzsha ýsh sóz de - bir sóz.

Ol tura sol sәtte ekining birin, iyә, ekining birin tandaugha mәjbýr boldy. Sondyqtan da ózining búl qadamyna kesiler ýkimdi uaqyttyng enshisine qaldyryp, «Sosialdy Qazaqstan» gazeti arqyly ashyq hat jazyp, ózining barlyq kinәsyn moynyna aldy. Ashyq hat 1932 jyly, 10-mausymda «Qazahstanskaya pravda» men «Sosialdy Qazaqstan» gazetinde eki tilde jariyalandy. Onda Múhtarmen birge Álimhan Ermekúlynyng da óz kózqarasynan ainyghandyghy turaly hat basyldy.

Ashyq hatty jazudyng astarynda kýrdeli tanym tartysy men taghdyr tanbasynyn, zaman talabynyng taby jatyr edi.

Biz tarihy kezendegi jegi men talqynyng qorytyndysy siyaqty kóringen sol «Ashyq hatty»tolyq jariyalaudy maqúl kórdik.

ALAShORDANYNG BASTY EKI ADAMY

Ózderining de, búrynghy pikirlesterining de tónkeriske qarsy bolghandyghyn әshkerelep, óz kinәlaryn juugha uәde berip otyr.

BASQARMADAN: Tómende tónkeriske jau «Alashordanyn» búrynghy kórnekti basshylarynan bolghan Ermek úly men Áuez úlynyng hattary basylyp otyr, búl hattardyng tarihy manyzy ýlken. Búl hattar «Alashordanyn» búrynghy iri adamdary Múhtar men Álimhannyng kenes ýkimeti jaqqa qaray betin týzegendigin kórsetedi. Búlar hattarynda salt-sana jónindegi qúraldaryn bir jola, tegis tastaghandyghyn, ótkendegi tónkeriske jau isterining bәrin de sógetindigin aityp otyr; búlardyng sózderi auyldaghy baylardyng joghyn joqtap, soyylyn soghatyn tónkeriske jau, últshyl Alashorda oqyghandarynyng salt-sanasy da, isi de mýldem kýirep, irip otyrghandyghyn kórsetedi.

Kenester odaghyndaghy sosialdy qúrylystyng adam aitqysyz zor tabystary bar, bes jyldyq jospar tórt jylda oidaghyday oryndalghaly otyr; ekinshi bes jyldyqta tapsyz sosialdy qogham ornatu bes jyldyghynda algha qoyylyp otyrghan mindetter jer jýzindik tarihy manyzy bar zor mindetter; pomeshiyk-burjuaziya ýkimetin endi qayta ornatu talaptarynyng qay-qaysysy bolsa da bos ýmitsiz talap ekendigine janaghy aitylghan tabystar tolyq aighaq bola alady.

Partiya men kenes ýkimetining Qazaqstandaghy tabystary da adam aitqysyz zor. Leninshil últ sayasatynyng dúrystap jýrgizilui arqasynda Odaq proletariatynyng kómegimen Qazaqstan artta qalghan mesheu ólkeden auyl sharushylyghy basymyraq industriyaly, sosializm ornatushy ólkege ainal-dy. Osy tabystar burjuaziyashyl últshyl oqyghandardyng ishindegi asa adal niyet, beyili týzulerine búrynghy iydeya-sayasy baghyttarynyng teris ekendikterin, olary múratqa jetkizbeytinin sezdirip otyr; eski últshyl, tónkeriske jau jana intervensiya qoldarynan qayta bastaularyna sebepshi bolyp otyr. Ermek úly men Áuez úly hattarynda salt-sana jónindegi qarularyn tastaghandyghyn aityp otyr; proletariat tónkerisi men qazaq enbekshileri aldynda istegen auyr qylmystaryn juugha dayyn ekendikterin aityp otyr; búl ýshin «tónkeris isine adal qyzmet etemin» (Áuez úly) dep otyr.

Shoqaevshylardyn, intervensiyashyldardyn, últshyldardyng Qazaqstan «keri ketip barady», «Qazaqstan syqyldy búryn patsha otary bolghan elderding aldynghy qatarly sosialdy respublika boluy mýmkin emes»,- degen shatpaqtarynyng bәri de tónkeriske qarsy ekenin, meylinshe ótirik, eshbir negizi joq, shirik, sasyq ósek ekenin Ermek úly men Áuez úlynyng janaghy sózderi taghy da dәleldep otyr.

Ermek úly men Áuez úlynyng mәlimdemelerinde úshyraytyn qaybir ashyq aitylghan jerlerin kәzir taldap, tekserudi bylay qoya túrghanda basqarmanyng aitatyny: búlardyn, mәlimdemeleri, olardyng adal niyetti, beyili týzuligin Qazaqstandaghy sosialdy qúrylysqa belsene qatysularymen kórsetuleri kerektigin aitady.

ÁUEZÚLY MÚHTARDYNG HATY

Mening әdebiyet pen sayasat jolynda búryn qanday adam bolghandyghym turaly Qazaqstan partiyalyq kenestik júrtshylyghy ózining qoghamdyq synyn aitqan bolatyn. Ol syn ashyq, nyq aitylghan dúrys syn edi. Ondaghy berilgen bagha boyynsha men: «bayshyl, alashordashy odaghyndaghylardyng salt-sanasyn әdebiyet jýzinde iske asyrushy kisi» bolgham.

Osy jay barlyq júrtshylyqqa da, mening ózime de mәlim. Búl siyaqty tarihy dúrys jәne qajet boludan, mening óz isimnen tughan dәl syndy jazushylar kimder boldy? Ol Qazaqstannyng partiyalyq kenestik baspasózi, sonyng ishinde birneshe jyldar boyynda syn retimen, aitys retimen tekseru jýrgizgen KazAPP tobynyng tónkerisshil, marksshil, synshylary, jazushylary. Gazet qyzmetkerlerining syndary boldy. Sondaylyq betpen kele jatqan júrtshylyq soty - ózining tolyq sózin KazAPP-tyng songhy konferensiyasynda týgel jetkize aitty. Men qazir osy sózdi jazyp otyrghanda, sol sotta ózimning endigi kózqarasym qanday - sony júrtqa salmaqpyn. Qazir men ózimning sol búryn basyp ótken izinen qaytyp, sony qatty aiyptaytynymdy bildirmekpin.

Songhy birneshe jyldar boyynda mening ishimde jay sozylsa da ilgeri basyp kele jatqan ózgeris bar edi. Búl ózgeris jolynda men markstik-lenindik jýiesin jәne onyng tarihy sosialdyq qisyny men tanymyn - dýnie tanudyng ghylymy joly esebinde bir qabyldap alyp em. Keyinirek, qazirde, sol negizdi ózimning dýnie kózqarasymnyn, boyyma singen nanymnyng irgesi dep ústadym. Bir jaghynan osyndaylyq mening qazirgi mazmúnym men baghytymdy aiqyndaytyn pikirlik jana negizdi ghylymdyq kózqarasy bolsa; ekinshi jaghynan jana jaqsy túrmys ýshin alysqan proletariattyng jenui, degenine jetui, tarih jýzinde aqtalghan, ornaghan tabysy bolyp otyr. Osy halmen qatar proletariatqa jaulyq niyetinde bolghan ýlkendi-kishili toptardyng barlyghynyng jat, jau qimylynyng bәri de qúlap, kýirep bitkeli otyr. Sol synaghan jaylardyng barlyghyn eske alyp kelip, men barlyq kenes júrtshylyghynyng aldynda, mening ótken jolymdy synap shyqqan KazAPP dausyna ózimning de kinәlarymdy ózim aiyptaghan jana synym men pikir jolyndaghy jaulyq qúralymdy anyq tastaghan - dauysymdy qospaqpyn.

Eng aldymen mening keyingi barlyq sayasi, әdeby teristikterimning sebepshisi bolghan nәrse ne? Ol mening kóp zamandar boyynda últshyl alashordashy negizinde tónkeristing jauy bolghan toptyng salt-sanalyq baghytymen baylanysty bolyp edi. Osy halmen tarihy nyq baylanysqan nәrse - mening sayasat pen әdebiyettegi isimning mazmúny men qalpy songhylardyng sayasy baghytyn bastady. Bastaghanda, anyqtaghanda proletar tónkerisining tilegine jau bolghan, barynsha qarsy betke bastady.

Ózge alashorda basyndaghy jazushylar siyaqty men de búrynghy auyl men proletariat qojalyghynyng túsyndaghy auyldyng bayy men ru basylarynyng tilegin, múnyn joqtaytyn salt-sanasy boldym.

Osy jaymen qatar men kóp uaqyt qoghamdyq joldar men salt-sanalyq ýstemshilikting mazmúnyn týsindiru, tanu mәselesine kelgende әri zalaldy-sanashyldyq týsinigin ústap qaldym. Teriske kóshken, qatalasqan betimnen bolyp, әdebiyetti ózge qoghamdyq sharuashylyq jaghdaylardyng barlyghynan jaryp alyp, jekelep qarap, onyng arnalghan múratyn, rolin, bitimin jeke-dara qyp ústau qajet dedim. Marks-Leninning dausyz aqiqat esebinde aiyryp aitqan dúrys joly boyynsha әdebiyet barlyq memleket qúrylysy men sonyng sayasatyna ejelden baghynatyn nәrse ekenin eskermedim, qabyldamadym.

Búl siyaqty, ghylym jaghynan negizsiz, tarihy jaghynan qate bolghan salt-sanalyq baghytymdy - qazirde tarih ta jәne úlghayyp órlep dәuirlep kele jatqan sosialdyq qúrylystyng ósui de týgel teriske shygharyp, qaghyp tastap otyr.

Sonday teriske shygharudyng biri - últ mәselesin dausyz, әdil Lenin jolymen sheshude boldy. Búl jolmen býginde barlyq búrynghy patsha otarynyn, sonyng ishinde bizding Qazaqstannyng elining taghdyry sheshilip otyr.

Biraq mening búl dәuirdegi, sosializm qúryp jatqan dәuirdegi tarihy uaqighalardy birjaqty bolyp teris, tar audanda týsinuim sebepti Qazaqstanda partiya men ýkimetting jýrgizip jatqan iri tónkeristik sharalaryna kóbine kózqarasym teris boldy. Ol sharalar ótken zamanda ezgide bolghan Qazaqstan enbekshilerining paydasy, iygiligi ýshin eng qajet sharalar ekenin týsinbedim.

Bizding aimaqtyng barlyq qoghamdyq sharuashylyq qalpyn kapitalshyldyq jolynan sosializm jolyna audaryp, búryp salu ýshin ol sharalar qajet ekenin eseptemedim. Jekelep aitqanda baylar men ru basylaryn konfiskeleuding qajettiligin ishtey qabyldamadym.

Ýkimetting kolhoz, sovhoz qúrylysynyng túsynda istegen berik úly sharalaryna da basynda senimsizdikpen qarap, qarsy boldym. Al ol qúrylystyng ornaghan jeri keshegi jabayylyq kýiindegi kóshpeli, jarym kóshpeli auyl men sol jaylaghan jabayy, sansyz ghasyrlar boyynda ózimen-ózi ghana bolyp, ylghy artta qaluyn, qalghuyn saqtap kelgen dala edi.

Sol siyaqty Qazaqstanda óndiris qúrylysynyng keninen óris aluyna da senbep edim. Býginde ol jýzege asqan úly is bolyp, Qazaqstannyng barlyq qalpyn qayta tughyzghanday bop otyr.

Qazir ómirde qayta barlyq Odaq pen Qazaqstannyng úly qúrylysynyng tәjiriybesi men jәne sosializm ýshin alysqan halyq búqarasynyng janghyrghan sanaly tirshiligining tәjiriybesimen mening janaghyday týsinikterimning barlyghy әri teris, әri zalaldy ekendigin aiqyndady.

Endi Qazaqstan enbekshilerine jaulyq niyet oilaytyn ishki-tysqy taptar men jeke adamdardyng jat niyeti men ýmitterine qarsy naq senip aita alatynym - olardyng joly tarihtan qaghylyp shyqqan kózsiz jol - qaza joly. Búl taptardyng ótken uaqyttaghy sayasy baghyty - endi tarihtyng audaryp ketken, jabylyp qalghan beti bolady. Jәne, búny ashyq moyyngha alu kerek, ol tarihtyng maqtausyz, bәigesiz, ajarsyz beti bolyp sanalugha tiyis.

Olardyng búrynghy ózin әldenege baghalaghandyghy bolsa, Qazaqstan enbekshilerining túrmysyndaghy janalap ósken dәuirde onyng bәrin kereksiz qylyp, jolynan alyp tastap otyr.

Onday baqyttar búryn qanday zalaldy bolsa da, qazir onan da әri zalaldyraq. Odaq enbekshilerining endigi túrmysynyng ósu, gýldenuine bóget bolar kedergining bәrin qanday kereksiz desek, búny da sol siyaqty kereksiz, ziyandy dep bilemin.

Ózimning sonday toptarmen baylanysqan artqy kýnimdi osylaysha nyq tekserip, qayta baghalap kelgendegi endigi baylamym: sol eskiliginen óz aramdy búdan bylay bir jola ýzip jaryp alu jәne sol eskilikpen meni baylanystyryp, jaqyndastyrghan jaylardyng barlyghynan ýzildi-kesildi arylyp shyghu.

Osy siyaqty jana týsinik, jana baghyt túrghysynan endi mening jýrip ótken әdeby jәne (qazaq әdebiyetining tarihyn qarastyrghandaghy) zertteushilik qyzmetimdi sholyp ótkende aitatynym: ol qyzmetterim Qazaqstandaghy mәdeny tónkeristing jol-baghytymen ýilesken joq. Qayta soghan qayshy kelip otyr.

Mening ótkendegi jazushylyq qyzmetimning aiqyn belgileri «Enlik-Kebek», «Qarakóz» siyaqtylary edi. Búlar býgingi tónkeris dәuirinen alystaghy qazaq saltyn kórsetumen qatar, ózderining ekshelip alynghan taqyryptary boyynsha tónkeris tematikasynan әdeyi aulaqqa jayylyp ketkendikti jәne últshyl jazushylardyng tobyna ketkendikti bildiretin nәrseler. Men sol jazushylardyng qataryna kirip, 1920 jyl men 1928 jyl, azdap 1929 jyldyng ayaghynda Qazaqstandaghy jәne Tashkendegi baspasózge әser etip, baurap almaq bop әreket ettim. Sol jylda oqushy tobyna tar últshyldyq baghytynda әser etip, әdeby shygharmalar, syndar, aitystar arqyly úiymda qanday is jýrgizsek, jastar arasyna sonday últshyldyq kýiin tarattyq. Búl әreketting barlyghy ortaqshyl partiyasy men kenes ýkimetining sol jastardy internasionaldyq ruhynda baulimyn degen mindet baghytyna negizsiz qarsy jýrip otyr. Men qazirde janaghy siyaqty shygharmalarymnyng býgingi kýnnen aulaq ketip, birbetkey taqyryptardy ghana ekshep alghandyghyn aiyp dep, kinә dep qoymaymyn. Sol taqyryptardy surettegen, taratqan әdisin salt-sanashyldyq - suretteulik retindegi qalyptasuyn da teris dep bilemin.

Mening shygharmamnyng kópshiligi sarnamashyldyq betimen boluymen birge, ótken dәuirdi tónkerisshil sarynshyldyq jolymen sipattaudan qashyq boldy. Qayta eskilikting keybir zalaldy salttaryn jaryqqa shygharyp óstumen, ol saltty jaqtaushylardy az-azdap pikiri jolyndaghy qúralsyzdandyrumen qatar, bәribir men óz shygharmalarymnyng kópshiligimen anyghynda beti ashyq últshyldyq kýiindegi jazushy bop shyqtym.

Al búl jol - bizding aimaqtyng kenesi tarihy ósuining qorytyndysynda tónkeriske jaulyq joly bop shyqty. Sebebi, janaghyday shygharmalardyng pikir, sezim jolyndaghy teris әseri, bizding uaqytymyzdaghy qazaq jastarynyng oiyna da, ruhyna da tiyetin boldy. Óitkeni bizding jastar ótken kýnin jana tanyp kele jatqan, jana oyanghan artta qalghan elding jastary bolatyn. Qorytyndysyn aitqanda, mening әdeby qyzmetim, sol jastardyng kónilindegi, salt-sanasyndaghy últshyldyq kýiin jenildetip, seyildetuge arnalmay, qayta sony nyghayta týsuge arnalyp ketti. Qazirgi kýnde men ózimning búrynghy jazushylyq jolymdaghy baghytyma ghana emes, qazaq әdebiyetin teksergen tarihshy, zertteushi esebindegi qyzmetime de teris dep qaraymyn.

Týgeldep aitqanda, tónkeris, joldarynyng qoghamdyq zakazy men tónkerisshil júrtshylyqtyng tilegine birjolata ýilespeytin sózderim bolghan. Búl retke qosylatyn tónkeris jolyndaghy jyldar ishinde qazaq әdebiyetining joly qanday bolu turaly «Sholpan» jurnalynyng betinde erterekte aitqan pikir. Búl salt-sana jolynda zalaldy pikir edi.

Sol qatarlarym keybir keyingi tekserulerimnen de arylghan joq. Mysaly, soghan úqsaghan qatalar Abay shygharmalaryn tekseruimde de bar.

Onan song «Alqanyn» baghytyn әdebiyettegi jana tónkerisshil baghyt dep qabyldauym da teris edi. Anyghynda ol marksshyldyqqa qúr ghana iyek sýiep otyryp, negizinde búrynghy tar últshyldyqty qayta terendetip, qayta qalyptap, qayta nyghaytamyn degen jol bolatyn. Men onyng negizgi baghytyn qatalasyp baryp, kótere baghalappyn. Qazirde qazaq jazushylarynyng aldynda túrghan tónkeristik mindetterdi týsinu jolynda, men ol «Alqanyn» teris últshyldyq baghytynan boylap astym. Sondyqtan búdan bylay onymen eshbir baylanysym joq dep sanaymyn.

Taghy bir sóz, auyr qatam dep sanaytynym qazaq baspasózining jýzindegi tónkerisshil marksshildik synyna qúlaq salmauymda.

Dәlelsiz synarjaqtyqpen qarap, barlyq syndy týgelimen úiymsyz jazushylargha arnalghan jaulyqtyng ghana syny dep sanap jýrdim. Óz isimnen ol synnyng roli de, múraty da, ortaqshyl emes, jazushyny әdebiyet jýzinde soqqygha jyghudan basqa emes dep birjaqty teris bagha berip jýrdim, sonymen synnyng negizdi - ghylymy negizdi tónkerisshil basshy ekenin eskermedim. Syngha osylaysha teris qaraghan kózqarasymmen songhy jyldargha sheyin keldim de, әdeyi ústanghan kónil qúrylysy esebinde, júrtshylyq aldynda ózimning qatarlarym turaly da ýndemey sóz kótermey keldim. Búl da qatamnyng biri edi.

Endi «Qazaqstan pravdasy» men «Sosialdy Qazaqstan» arqyly barlyq Kazaqstan júrtshylyghynyng aldynda ózimning búrynghy әdebiy-sayasy isterimdi osylaysha aiqyn kýiinde aiyptaytynymdy ashyq jariyalamaq bolamyn. Sonymen birge, endi búrynghy qatalarymdy tónkeris isine barynsha boy salyp údayy, adal qyzmetpen týzetuge bekingenimdi bildirmekpin. Endi mәdeniyet, salt-sana maydanynyng eng jauapty, eng qyzu tartysynyng kezenderinde is isteuge ózimdi-ózim mindetteymin dep sanaymyn.

«Sosialdy Qazaqstan», 1932 jyl, 10 mausym».

Dar aghashyna baspaqtap bara jatqan adamnyng jantalasy men janjýiesin týsinu qiyn. Qansha batyr, erjýrek bolsa da tónip kele jatqan ajaldan seskenbeui, titirkenbeui, týrshikpeui mýmkin emes. Degenmen de «Alash isindegi» eki-ýsh eleusiz aiypkerlerden basqasy eshkimdi satpaghan. Tek әr týrli aila-amal qoldanghan. Al Múhtar Áuezov týgin syrtyna salyp:

«Bizding aimaqtyng barlyq qoghamdyq sharuashylyq qalpyn kapitalshyldyng jolynan sosializm jolyna audaryp, búryp salu ýshin ol sharalardyng qajet ekenin eseptemedim. Jekelep aitqanda baylar men ru basylaryn konfiskeleuding qajettiligin ishtey qabyldamadym, ýkimetting kolhoz, sovhoz qúrylysynyng túsynda istegen berik úly sharalaryna da basynda senimsizdikpen qarap, qarsy boldym»,- dep «kinәsin» moyynyna aldy.

Kemtar men keshe, ayar men aqymaq, mesheu men meshan, qyzghanshaq pen qorqaq, sarang men sauatsyzdar kekshil keledi. Kenes ókimetining ýkimet mýshelerining bәrining boyynda osynday bir kinәrattar men kiltipandar bar bolatyn. Tipti býkil memlekettik qúrylymnyng ózi sol kek pen kekshildikke qúrylyp, ózderining qastanshyqpaghyr pighylyn býrkemeleu ýshin «ezilgen taptyng kýresi» degen syltaudy oilap tapty. Áueli ómirge ketken esesi men ókpesin Reseyden qayyryp, endi tórtkýl dýniyening astan-kestenin shyghardy. Ash adamnyng ashkózdiginen obyr eshtene joq. Biylik pen baylyq qolyna kóshken kezde olar últtyng iygiligin bir-birinen qyzghanyp, ózara qyryq pyshaq bolyp, birin-biri arandatty.

«Alash isi» de sonday «qandy nauqannyn» qarsanyndaghy songhy dayyndyq bolatyn. Al, olardyng eng osal túsy - jalghan iydeologiya edi. Ózderin de, ózgelerdi de sol jasandy dauryqpagha sendirip baqty. Sonday sәtte «alashordanyng eki kósemi ózining últshyl-burjuaziyashyl kózqarasynan bas tartyp, ótkendegi qatelikterin kenes ókimeti men enbekshilerining aldynda ashyq moyyndauy» olargha taptyrmaytyn sayasi-iydeologiyalyq qúral edi. Sony jeleu ete otyryp tobyrdyng sanasyn túmandandyrdy, ekinshiden, túlghalardy ýnemi ýreymen ómir sýruge mәjbýr etti.

(Jalghasy bar)

Abai.kz