Ukraina soghysynda nauryzgha deyin úrys barysyn kóp jaghdayda aua rayy sheshedi. Qys. Sebebi búghan deyin ukraiyn-resey sarbazdary naqty qysta auqymdy shayqas ótkizip kórmedi. 2014 jyldan beri tiyip-qashyp qaqtyghystar jasaghany bolmasa, eki jaqty qosqanda milliongha juyqtaytyn әsker әli qysta iri shayqasqa týspedi. Resey byltyr Ukrainagha basyp kirgende aua rayy jylyp, kóktem esikten syghalap túrghan edi. Ol aqpannyng sony bolatyn.

Qaqaghan ayaz qantarda jәne aqpannyng basynda bolatyny belgili. Ukrainanyng klimaty Qazaqstanmen salystyrghanda әldeqayda jyly, ortasha temperatura +2 men -15 arasynda bolady deydi mamandar. Key tústa ol +5+7, al key tústa -15-25 boluy da mýmkin. Qanday bolsa da qysta úrys jýrgizu onay emes.

Resey tarihy jәne qoghamynda "qys Reseyge odaqtas" degen sóz bar. Ony Napoleon әskerining sәtsizdigi, Gitler әskerining Mәskeu, Stalingrad manynda qysta qiyndyq kóruimen týsindiredi. Alayda qys eshkimge jaqtas ta, odaqtas ta emes. Qys Reseyge odaqtas bolsa, Resey әskeri birinshi dýniyejýzilik soghysta qatyp, Fin soghysynda ýsip qalmas edi. Sondyqtan "General ayaz bizge jaqtas" degen ózin aldau ghana. Qay tarap suyq aua rayyna dayyn, qys sol tarapqa qolaylyraq bolady. Bar bolghany osy.

Qysta soghysu qiyn. Mashaqaty kóp, shyghyny orasan. Birneshe sebebin qarayyq.

1. Qysta sarbazdargha beriletin tamaq jazben salystyrghanda qúnarly boluy kerek. Suyq aua rayy kóbirek energiyany qajet etedi. Kóbirek kaloriya kerek. Ony eki jolmen sheshuge tura keledi. Ne kýnine búrynghyday ýsh emes, bes uaqyt tamaq beresin, nemese tamaqtyng qúnarlylyghyn arttyrasyn. Qay núsqa bolsa da tamaqqa bólinetin shyghyndy arttyrugha tura keledi. Al ol bir adam emes, birneshe jýz myng sarbaz ekenin eskersek, shyghyn da kóp ekenin týsinemiz.

2. Qysta tiri qaludyng eng manyzdy faktorynyng biri ol әskery forma. Qystyq әskery forma jazdyq formamen salystyrghanda әldeqayda qymbat túrady. Ol jyly, qozghalugha jayly boluy kerek. Kemi әr sarbazda eki formadan (jyrtylu, su bolu faktoryn eskerip) bolghany abzal. Sarbazdardyng auyryp qalmauyna formanyng yqpaly kóp. Jer bauyrlap soghysu, saghattap qara jerge jabysyp atysu sózsiz suyq ótkizedi. Ol sarbazdar arasyndaghy aurudy arttyrady. Sondyqtan forma jyly boluy tiyis. Soghysta tikeley úrystan qaraghanda keyde aurudan kóz júmushylar sany kóp bolatyn jayttar kezdesedi. Ol tropikalyq jәne qarly aimaqta kóp kezdesedi. Ukrainany sol qarly aimaqqa jatqyzugha bolatyn shyghar. Áskery forma túrghysynan Ukrainada basymdyq bar. NATO elderi ukrәskerine 6 ay búryn qystyq formalardy jetkizudi bastady, bir ghana Kanadanyng ózi jýzdegen myng arktikalyq forma berdi. Al Reseyde búl túrghydan qiyndyq bar. Qyrkýiekte mobilizasiya jariyalaghanda 1.5 mln jazdyq forma joghalghany aitylyp, shu shyqqan edi.

3. Úrys okoptarda ótip jatyr. Jer qar. Syz. Balshyq. Okoptardy jylytu manyzdy. Ol tek jyljymaly generatorlar arqyly iske asady. Sonymen birge janar-jagharmaydy kóp qajet etedi. Búl da taraptargha shyghyn.

4. Qysta úrys dalasynda jaralanghandardy tez evakuasiyalau kerek. Jazda jaraqaty jenil bolsa, úrys dalasynan birneshe saghatta evakuasiyalaugha bolady. Al qysta olay ete almaysyz. Jaraly jauynger tez arada ólip ketui yqtimal. Oghan aua rayy әser etedi. Sondyqtan úrys dalasyndaghy jaralanghandardy evakuasiyalau ýshin arnayy әskery medisinalyq kólikter sanyn arttyru kerek. Ol da shyghyn.

5. Qysta kýnning qysqalyghyna baylanysty barlau jýrgizu uaqyty da qysqara týsedi. Sebebi barlyq dronda týnde barlau qúrylghylary bar dey almaymyz. Kishi drondardyng kóbisi zaryadty batareyamen úshady, al ol suyq kýnde energiyany tez tauysady. Búl da úshu saghaty men shaqyrymyn qysqarta týsedi. Sonymen qatar aviasiyany jazdaghyday kóp úshyru mýmkindigi de bolmaydy. Qarly aua rayy, kýnning qysqalyghy, boran men jeldi kýnning kóptigi ózining keri әserin beredi.

Qysqasy qysta soghysu onay emes. Reseyge de, Ukrainagha da. Ýsip qalatyndar sany eki jaqtan da bolady. Búl әsirese qiyan-keski shayqas bolghan sәtte jaralylardy der kezinde evakuasiyalamasa bolatyn jayt.

Qazir taraptar qystaghy ayazdy bir ghana maqsatta kýtip otyr. Olar jer tong bolyp qatyp qalsa deydi. Sol sәtte ondaghan tonna shynjyr tabandy әskery tehnikany jýrgizip, shabuylgha shygha alady. Ázirge aua rayy bir jerde minus, bir jerde plus.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz