1. ELDE

1. ELDE

Oblys ortalyghyndaghy pedinstituttyng mektepke deyingi tәrbie júmystarymen ainalysatyn fakulitetine qinalmastan oqugha týsip kettim. Ertengi kýni kim bolarym kóz aldymda sayrap túr. Alys auyldaghy bastauysh mektep, ne sol auyldaghy balabaqsha. Osy túsqa kelgende qabaghym eriksiz kirbing ete týsetin-di. Sirә, tandap alghan mamandyqty sýimegendikting әseri me, әlde auyldyng qara batpaghyna qayta maltyghamyn-au deytin qauip pe, býiirimdi týsiniksiz bir nәrseler týrtkiledi. Institut qabyrghasynda jýrgende gitaramen eptep әn aitatynmyn. Biraq men sekildi «әnshilerden» ol kóz sýrinetin uaqyt qoy. Kurstastarym әn aitqanda  meni aqy-púlsyz aspan әlemine bir-aq shygharyp tastaydy, «aqsha búlttarmen aralastyryp, aq qanat perishte» keypine ainaldyryp jiberedi. Dese de óz jaghdayym ózime belgili. Jastyq maksimalizmdi qoysanshy, keyde shynymen «aqqugha ýn qosqan» әnshige ainalyp ketkennen saumyn ba dep, aina aldyna baryp, keudeni asqaq ústap, tamaghyndy kenep, «sheberligindi» odan әri shynday týsesin. Jaman emes, artyq ketken de týging joq, әzirge «osyghan shýkirshilik  jasa». Áni bar bolsyn, jan-dýniyendi qoyargha jer taptyrmay ýzip-júlyp bara jatqan qaybir әn. Sirә, júrttyng qúrmet kórsetetini tek óz sózime jazylghan әnderdi ghana oryndaytyndyghymnan bolar. Jataqhanadaghy toy-tomalaqtyng tóri meniki, «repertuarym» kópting kóz aldynda. Qol shapalaqtaudan qúlaq túnady. Úyat, shek-shekara qayda?! Keyde jan-jaqtan duyldaghan dauystargha shydamastan túra qashqyng keledi. Asyra siltegendi de ishing sezedi. «Mynalar tegin әnshini tapty ghoy». Bәlsinip, endigi joly barmayynshy, men sahnagha shyghyp jýrgen kәnigi әnshi emespin, auyldaghy әke-sheshem «әn salyp jýrgenimdi» estise shashymdy taldap júlar, bәrine tormyz bereyin dep ózimdi qayraghan bolamyn. Biraq auyzgha salghan qant qiyghynday salghannan erip jýre beretin iyilgish, kónbis, júmsaq minezdi adam ghyp jaratqan son, ol «ókinishindi» kimge aitarsyn. Búrtighanym úzaqqa barmaydy, sylq týskendigimdi ózim de sezbey qalamyn.

«Ánshiligim» dikanatqa, rektoratqa da әigili bop qalsa qaytersin. Fakulitetaralyq kórkemónerpazdar bәsekesinde de mening júldyzym joghary. Sonyng arqasynda keybir pәnderden synaqty «avtomatty» týrde alyp jýrdim. Ústazdar sózge kelmesten «synaq kitapshanyzdy әkele ghoy» deydi de, «bestik» baghany shiyryp kep jiberedi. Ómir óstip jalghasa berse... Ishimnen taghy bir týitkil eriksiz bas kóteredi: «Uaqytsha, bәri uaqytsha, odan góri bilimine múqiyat bol, erteng elding ortasyna týskende syr berip alsan,  «әnshiliktin» kókesi sonda bolar». Tis jarmasam da tabaqtay diplommen alys auylgha jolaghym joq. Jolyng bolayyn dese osy ghoy, mynaday sәttilikting tóbeden top ete qalghandyghyn qaranyz. O kezde «Biz talanttylardy izdeymiz» degen habar teledidardy ashyp qalsang búrq ete qalatyn. Oblystyq teledidar «jútynyp túrghan» men sekildi «talantty» kórmey, janymnan qalaysha ýn-týnsiz óte shyqsyn. Alghashynda auyldaghy әke-sheshemnen ynghaysyz bolar dep qysylyp ta jýrdim, olar meni әnshilik oqugha emes, ústazdyq oqugha jibergen. Dese de oblystyq teledidardyng meni habargha shaqyrghan tildey qaghazy rektordyng aldyna barady da, kóp ayaldamastan «shúghyl tapsyrma» «optimistik notasyn» japsyryp qayta shyghady. Meni shabarmandar jer-kókten izdeydi. «Sen qyz bizge pәle boldyng ghoy» dep jenil әzildeydi keybireuler, mening de bergi jaghymnan tilep túrghanym sol: «pәle bolsam qatyspay-aq qoyayyn, mening ornyma basqa bireudi qolayly kóretin shygharsyzdar, ash qúlaqtan-tynysh qúlaq».  Sonan song әlgilerding qalay әbirge týskenin kórseniz, jata kep jalynady, ólerdegi sózderin aitady. Rektordan «tayaq» jeu kimge onay.

Kez-kelgen adam rúqsatsyz bas súgha almaytyn oblystyq teledidardyng men ýshin qashan da esigi ashyq. Qyzmet isteytinderding kópshiligi tanidy. Ásirese, ózim qúralpy habar jýrgizetin qyzdarmen de tanys-bilis bop qalgham. Týn úiqymdy tórt bólip jýrgen mendegi arman belgili: «oblystyq teledidarda qyzmet isteytin myna qyzdar qanday baqytty!» Bayqatpay syr tartyp kóremin. «Sening diktor bolugha barlyq imidjing kelip túr, tek osy mýmkindikti qoldan shygharyp alma». «Ne isteuim kerek?» «Ne isteytindigindi ózing bilesin, bizdiki saghan bolysu, azdap aqyl qosu». «Sol aqyldaryndy ayama, men de qaryz bop qalmaspyn». «Osynda bastyqtargha sózi ótetin eki-ýsh kisi bar, solardyng tilin tap. Qor bolmaysyn». «Olar kimder?» «Jan-jaghyna tiktelip qara, qanday adamdar ekendigin ózderi-aq kórsetedi».

Ol júmbaqtyng týiinin tabu asa qiyngha sogha qoymady. Qadyrghalidyng týpki oiymdy qalay sezip qoyghandyghyna  qayranmyn. Qadyrghalidy aitam, Qadyrghalidyng aty Qadyrghali. Teledidardyng tabaldyryghynan atasymen-aq maghan degen jyly qabaghyn anghartyp ýlgeredi. Terezeden qarap túra ma, әlde institut jaqta sybyrlap jiberetin jansyzy bar ma, әiteuir osylay qaray búrylsam-aq bitti, arsalandap aldymnan shygha keledi. Kezekshi-qarauylgha iyek qaqsa bitti, qújat súramastan jibere salady. Ýshinshi qabatta jeke bólmesi bar. Bólmening tórt qabyrghasy ylghy «sen túr, men atayyn» óner júldyzdarynyng suretterine toly. Jәne Qadyrghaly kópshiligimen tanys, birazynan  súhbat alghan. Mening kózimshe qalta telefonymen anau  Almatydaghy,  anau Mәskeudegi ónsheng dókeylermen әmpәi-jәmpәi, tap birge tughanday bauyrmaldyq sezimmen baryn aqtaryp,  emen-jarqyn sóilesip jatady. «Ol әlgi pәlenshe ghoy» deydi maghan esep bergendey. Pәlenshenizge bereke bersin. Tanymasam da tanyghanday bas iyzeymin.

Qoly qolyna júqpaydy, eki adam erkin siyatynday shaghyn ýstelding ýstin әp-sәtte jaynatyp kep jiberedi. Qústyng sýtinen basqasynyng bәri osynda. Ózi de ótkir, quaqy, әzilding de týbin týsiredi. Kuәger tartudyng qajeti shamaly. Soqyr emespiz, bәrin kórip, kónil sýzgisinen ótkizip jýremiz. Onyng ýstine teledidarda qyzmet isteging keledi eken, aldymen angharympaz bolugha, adamnyng ishindegisin biluge, qysqasy psihologtyng róline kóshuge tiyistisin. Alystan oraghytqanda Qadyrghaly da anau-mynaudyng qolyna su qúyatyn adamgha úqsamaydy. Jýris-túrysy nyq, pysyq, ishi-bauyryna kirip, aqyndardyng ólen-jyrlaryn aralastyryp sóilegende túla boyyndy shymyrlatady, jan-dýniyendi balqytady. Búl mekemede de bedeldi. Asa qiyn, biraq abyroyly nýktelerge ylghy asay-mýseylerin arqalap Qadyrghaly ketip bara jatady, alys sapardan oljaly oralghan jolaushyday artynyp-tartynyp, taltandap  Qadyrghaly kele jatady. Qadyrghaly jýrgizgen reportajdardyng qoldaushylary da, qolpashtaushylary da jetip artylady. Qúrmet taqtasynan Qadyrghalidyng sureti týspeydi. Ynghayy kelse kýlip jýretin kórkem jigit. Kózinde de kisi jatyrqamaytyn jylylyq bar. Al bәrinen búryn mening asty-ýstime týsetin qamqorlyghyn aitsanshy. Sausaghymdy syghymdaydy, bayqamaghan bop qúshaghyna qysady. Betimnen sýiedi. Jarasymdy, anau aitqanday eshbir oghashtyghy bilinbeydi. «Osy jigitting oiynda ne bar, a? Meni únatyp qalghannan sau ma? Eger ghayyptan tayyp, ertengi kýni sóz salsa qaytemin, ne aitamyn? Erkek kórmegendey túra qashayyn ba, әlde qaydaghy-jaydaghyny  kókip, ótirik qylymsyghanym jón be?»

Kómekke keletin kim bar. Qadyrghalidyng maghan qyryndap jýrgendigin sezip, әldekimning tas-talqan bolmasyna kim kepil. Sylynghyrday jigitti qarmaghyna týsirgisi kelip, yndyny qúryp jýrgen arular osy tústan da tabylmay qalmas. Bәli, mynau ne súmdyq, aidyn-kýnning amanynda aqyl-esim aljasqannan sau ma?! Maghan ne kóringen? Ana joly ol orbitagha jedel úshyrylatyn halyqaralyq gharysh kemesining «keremetin» aighaqtaytyn operativti reportaj týsiru ýshin apay-topay jinalyp, Bayqonyrgha atanyp ketken-di. Bir kýn, nemese tolyq bir apta boluy mýmkin, ol jaghy Qadyrghaly sheshetin mәsele emes. Masqara bolghanda myna qyzyqty qaranyz, bir týrli oblys ortalyghynda arqa tireytin janashyry joq jalghyz qalghan adamday sezineyin, kónildi ortamnyng qyzyghyn bireu dórekileu minezimen otap ketkendey, tipti  talay týndi dónbekshumen ótkizip, әzer-әzer kóz ileyin. Ólip-óship Qadyrghalidy izdeytindey aramyzda anau aitqan mahabbat iyirimi de saltanat qúra qoymaghan edi ghoy. Onyki de, meniki de bos nemeurin. Ym, kirpikke ilingen jyly kózqaras. Múnyng sony jaqsylyqpen tynghay!

Qoy, qoyynyz, mahabbat, әli syryn bilmegen jigitke qúlap týsetindey ol qanghyryp jýrgen qaydaghy mahabbat?! Eles, eles bolar. «Tanghy eles», búl lirikalyq әuendi  men de ishimnen ynyldap aityp jýremin. Jenil, jyly, túla boyyng tazaryp-aq qalady. Biraq... ne «biraghy» bar, bir týrli, jýregimning bir búryshynan Qadyrghaligha degen ystyq-yqylas ózdiginen, mening erkimnen tys «býrshik» jaryp kele jatqannan sau ma. Bәrinen búryn týske enetindigin aitam-au! «Jaqsy kóru»... onday sezimnen qalay qashyp qútylarsyn, bolady ghoy onday sezimder. An-au auyldaghy mektep bitiru keshinde diyrektordyng segizinshi synypta oqityn engezerdey top-tolyq balasy erinimnen eriksiz sýiip alghan. Ói, onbaghan jýgirmek dese!.. Qyzdyng erninen sýimek týgili shalbarynyng yshqyryn dúrys baylap alsyn. Anang qara, sózi de tóbeden týskendey: «Men sizdi ómir boyy sýiip ótem!» Sýiip ótti ghoy, aldymen mektepti dúrystap bitirip almay ma, qyzgha sosyn-aq qyryndamay ma. Nemene, ólip bara ma, ýlgeredi ghoy әli de. Mektep bitirushi, jasy ýlken apasynday qyzgha jabysady. «Jabysatyndar» institutta da synsyp jýr. Betterine kýle qarasanyz bitti, birden qala syrtyndaghy jaldamaly pәterine sýireleydi. Bar mәseleni birden, bir týnde «sheship» tastaghylary keledi. Bizding bayaghy agha-apalarymyzdyng bir-birine degen ystyq kónilderin qalay jetkizerin bilmey, syrttarynan bir kórgenderine mәz bolyp, mazasyz kýy keshetin «móldir mahabbattary» qayda qalghan?! Bir-birine hat jazyp jәne ony qalay jetkizerin bilmey, kishkentaylargha jalynyp-jalpayyp, olardan da «jәrdem» taba almay,  aqyry «adam ayaghanday» kýy keshetin  keshegi zaman-ay! «Keshegi zaman» men biz bastan keshken býgingi zamannyng arasynda adam óte almaytyn «tozaq ótkeli» jatsa jaqsa-au! Kózdi ashyp-júmghansha óte shyqqan jiyrmashaqty jyl. Al býgingi sylqym jigitterinizding tirligi әlgi, sózge kelmeydi-birden tósekke!. Tósekke sýirelegende «tósek qatynasynyn» qúpiya-syrlaryna qanyqsa, kәne. Olardyki «bydy-bydy» birdeme, basy bar da ayaghy joq, ayaghy bolsa basy joq. Tipti «jútyp» alghandar men «shegip» alghandar bireuding alaqangha salyp ayalap ósirgen býldirshinine kýsh kórsetedi eken, júdyryq kórsetedi eken degendi de auyq-auyq qúlaghymyz shalyp qalady. Onyng beti arman, ózderimen ketsin.

Qadyrghaly bir issapardan kelgende aldynan jýgire shyghyp, jýgire shyqqanymmen týk bitire almay, eki betim duyldap, qalt túryp qalghandyghymdy  ózim de kesh angharmadym. Meniki anghyrttyq, әriyne. Sol anghyrttyghymnan ol biraz jaydy úghynsa kerek, teledidarda qyzmet isteytin qu ghoy. Onysyn syrtqa shygharmady. Kelesi kýni kinogha shaqyrdy. Shetel kinosynyng ne jayynda ekeni esimde qalmapty. Songhy oryngha jayghastyq. Aldymen sausaqtarymdy qysty, qúlaghymnyng týbine tanauyn taqap iyiskedi, tizemning arasyna qol jýgirtti. Órikpip óre týregeletindey oghashtyq bayqamadym, kerisinshe búryn-sondy bolmaghan bir ystyq aghys túla boyymdy osyp ótti. Artynsha ol qalypty jaghdaygha ainaldy. Ekeumizding ashyq, jasyryn kezdesulerimiz jiyiley týsti. Diplom aluyma eki-ýsh ay qaldy ghoy, ol mening basy býtin auylgha baratyn saparyna shlagbaum qoyyp tastady, bitirgen boyda  oblystyq teledidargha qabyldatady. Qabyldatugha qúdireti jetedi Qadyrghalidyn, nemese «mening Qadyrghaliymnyn». Arman-maqsattar aqtaryldy kól-dariya bolyp, artyq aitylghan da, kem týsip jatqan da «Barbaros josparlarynyn» esebin kim  týgendedi deysiz. Al mening kónil kýiim aqsha búlttardyng arasyna baryp әldeqashan «jayghasqan», ayaghym jerge tiymey úshyp jýremin. Tóniregim ónsheng jasyl boyaular. Jasyl týsti bala kýnimnen jaqsy kóremin. Jasyl týs jigerlendiredi, әldenege asyqtyrady. Qos ókpemdi qolyma alyp, algha qaray jýgire bergim keledi. Shirkin, teniz jaghalauyndaghy aq qayrannyng ýstimen jýgirse ghoy. Sharshamas edim, entikpes edim. So kýii bir jerge jetip qúlasam, qúlaghan boyda aspangha qarap, shalqamnan jatsam. Aspan әlemi túnyq jәne túnghiyq. Sonysymen qyzyq әm qymbat. Jaqsylyqty tazalyqtan kýtiniz qoldan kelse!..

Birde Qadyrghaly maghan ýlken «ótinishpen» shyqty. Mәskeuge shaqyryp túr. Mәskeuge baratyn  jýrdek poyyzdar bizding auyldyng ýstimen ótetin. Mәskeuding Ortalyq TV-sy Qadyrghalidyng Bayqonyrdan týsirgen 5-6 minuttik habaryn sózge kelmesten qabyldapty. Soghan kelip ket deytin synayly. Gonorary da qomaqty. Ol jaghyn týsinip jatqan kim bar. «Sen kereksing Mәskeuge. Meni biyikterge talpyndyrghan Bayqonyr, sening atyn- Balqonyr. Qanday úqsas, Bayqonyr men Balqonyr. Ne oilanatyny bar, kettik!» Kelisim berdim be, bermedim be, este joq. Erteninde ekeumiz jýrdek poyyzdyng eki adamdyq júmsaq oryndyghyna jayghastyq. Raqat. Ekeuden-ekeumiz, tiri adamnan qysylyp-qymtyrylmaysyn. Jol boyyndaghy shaghyn beketting túrghyndary bizge qol búlghap, sәt sapar tileydi. Raqmet olaryna. Joldyng úzaqtyghy sebep boldy ma, Qadyrghaly ishim-jemdi de molynan qarpypty. «Boy jylytatyndary» da jetip-artylady. Qúshaqtasamyz, sýiisemiz. Birimizding keudemizge birimiz basymyzdy qoyyp, bolashaghymyzgha barlau jasaymyz. Sholaq kisidey birimizding auzymyzgha birimiz qasyqpen tamaq salamyz. Men gitaramen әn aitamyn, tapsyrys beretin Qadyrghali. Al jýrdek poyyz jýrisinen tanbaydy, úly dalanyng apshysyn quyryp,  jýirik attay algha jýitkiydi. Keyde ýlken qalalardyng vokzalyna týsip, az-kem taza auamen tynystaymyz. Sonyng ózi biraz uaqytymyzdy jep qoyghanday, nemese úzaq joldan ýzdigip jana kelip tabysqanday, sýiisti qayta bastaymyz. Mәskeuge týsken bette qayda baratyndyghymyz jazuly hattay belgili. Mәskeuinizdi búryn-sondy kim kóripti, jol bastaushym Qadyrghali. Men múryny tesilgen taylaqtay sonyng sonynan ere beremin. Mening tarapymnan «týzetu» engizilmeydi.

Úiqynyng da kestesi kelisken. Eki tәulik qoldary bos, isteytin sharualary joq, eki pendenizge uaqyt molynan jetkilikti-tin. Terezege qarap telmiru de kisini jalyqtyrady bilem, sosyn esinep úiqyng keledi. Kelesi týni ghoy «aspannan qara búlt tónip,  nayzaghay shatyrlaghany». Qadyrghalidy ne týlen týrtkenin qaydam,  «ashy sudan» da biraz siltenkirep jiberdi. Búghan deyin tyrmysyp, «úyatymdy» anau-mynau «kommunizm» ornatyp tastaytyn  qúrghaq uәdelerge aiyrbastamay, aiyrbastamaq týgili «suyq qol» qay jaghymnan kirip ketedi dep, ózime-ózim kýsh berip, myqty «qarauyl» qoyyp jatqam. «Qaruly kýzet» emes, әriyne. Meniki qyz «úyatyna» degen sheksiz adaldyq. Búl «jeti jarghyny» jeti jasymyzdan bastap jattap óskenbiz. Asyghatyn ne bar, ýlgiredi ghoy bәrine. Qadyrghalidyng qútty tabaldyryghynan da kirshiksiz pәk kýiimmen attaghym keledi. Sәtin salsa oghan da kóp uaqyt qalghan joq, osy Mәskeu saparynan aman-esen elge jetsek, túrmysqa shyghu mәselesine de týpkilikti nýkte qoyamyz. Qadyrghalidyng oi-maqsaty soghan qaray auyp barady. Meyli. Búiyryq solay bolsa, tәube deymin-daghy bәrine. Qyz balanyng mandayyna o bastan  basqa shanyraqtyng týtinin týtetu taghdyry jazylghan. Meniki de oryndy, diplom qaltada, endi bir basym ekeu bolsa ata-anamnyng da quanyshtarynda shek bolmas. Tәuekel.

Qadyrghaly bayqaymyn birazgha deyin taghy da «at shaldyrdy», osy toyghanymen demalsa kәni. Vagonnyng terbelis ynghayymen kózim ilinip ketken eken, ýstime tau qúlap ketkendey túnshyghyp qala jazdadym. «Mynau qaytedi-ey!» Qaruly qoldar aldymen tóstartqyshty júlyp aldy, aqjaymamen qymtanghan bolamyn, tilim jetkenshe Qadyrghalidyng kózin de bir nәrsege jetkizuge tyrysamyn: «Meni ynghaysyz jaghdaygha qaldyrma Qadyrghali, shyda, boyymdaghy tazalyqtyng bәri seniki. Búghan deyin shydap kelding ghoy, eki-ýsh aigha múrsat bersenshi». «Sening tazalyghyndy qalay bilemin, qazirgi zamanda onyng qajeti shamaly. Eger mendik bolsan, býginnen bastap júbaylyq ómirge kóshemiz». «Shanyraqty qadirleu degen she?..» «Arhaykalyq úghym-týsinikten  qashan arylasyndar?! Sender de osy...» Ishimdik adamdy azdyrady degen ras-au, kýni keshege deyin  menimen mәdeniyetti, yzylyp sóilesetin Qadyrghalidy  osy tústa mýldem joghaltyp aldym, tanymay qaldym. Basqa, bóten adammen arpalysyp jatqanday kýy keshtim. Abaysyzda kózinnen jas shyghyp ketse,  birden útylasyn. Sondyqtan «kýzetti» kýsheyttim. Búl kýreste men jeniske jetuge tiyistimin, sebebi tazalyqty qorghau ýshin qarsylyq kórsettim. IYә, bir danyshpan aitatynday, ómirding ózi kýres. Jyghylsang moyyma, jigerlen, qabyrghandy qayta tikte. Dúrys-aq, biraq  búl kýres ol kýresten әldeqayda manyzdy, әldeqayda qúndy.

Jýrdek poyyz jýrisinen janylmaydy. Tershigen terezeden anda-sanda ay syghalaydy: «Úly joldyng boyynda úyatsyzdyqqa barmandar, barmandar!» Qansha ishtige sanaghanmen, er adamnyng kýshi basym. Mening jalynghan, jalbarynghan, shyn niyetimmen armansyz aqtarylghan aqtyq sózderim aidalagha laqty. Ol týpki maqsatyna jetip tynbay qoymaytyn tәrizdi. Auyr salmaq qabyrghamdy kýtirletip әketip barady. Úzaqqa sozylghan teketiresten silem qatty, kimnen kómek súraryndy jәne bilmeysin. Adamnyng bitim-bolmysy qalay ózgeredi-ay, a?! Dәl osy aragha deyin tazalyghy men aqtyghyn saqtaghan  arman «aynasy» byt-shyt syndy, dәlirek aitqanda dýnie qarang qaldy. Keleshek kómeski tartty. Kýsh-jigerim tausyldy. Berildik. Biraq búl opasyzdyqty eshqashan keshire almaytyndyghym anyq, erteng ghayyptan tayyp «bay bolyp, baqsha múratymyzgha jetkende» de...

Sharuasyn tyndyryp alghan son, ol aqyry meni kinәlaugha kóshti: «Torgha týsken torghayday shyryldap, ólerdegi sózindi aituyng jaman edi, pәktigindi bayqay almadyq». Ne deyin, bir nәrse aitsam aqtalghan bolyp shyghady ekem. Qyzyl qangha bylghanghan aq jaymany әkep aldyna tastaymyn ba. Odan qanday nәtiyjege qol jetkizbekpin. «Mastyqpen angharmaghan shygharsyn». Netken jiyirkenishti edi. Búl «meni qorlady, aiuandyqqa bardy, arymdy taptady» dep sotqa aryz bergennen de soraqy edi. Odan ýndemegenim myng artyq. Ertengi shay ýstinde de ol keshegi «әlәulayyn» qaytalady. Aytyp otyrmyn ghoy, dýnie shynymen qarang qalghanday. Kelesi ayaldamadan týsip qalyp, artqa qaytsam ba eken, a? Ony-múnymdy jinastyra bastadym. Ol shynymen mastyqpen jasady ma, әlde meni qorlaghysy keldi me, o jaghyn baghamdaugha shama qayda. Mening bir sheshimge tirelgenimdi bilgen son, al kelip jalynsyn: «Sening aqylyng bar edi ghoy, Balqonyr, ishimdik aljastyrdy tura joldan. Aqymaqtyqpen arghy jaghyna terendep bara almadym. Sen meni mazaq etip, ýnemi miyghynnan kýletin sekildi elestedin. «Osynday mýmkindikti tekke jibere me eken jigit degen...» Osy pәlege tútqyndaldym da qaldym. Býkil bolmysymdy osy aramdyq biylep aldy. Al, jón-josyghyna kóshkende búghan tulaytyn ne bar, maghan tiyesili «nesibe» eken, ony býgin jeymin be, erteng jeymin be, bәribir emes pe?! Onyn... iyesi men. Bәri jóndeledi. Biz oilaghanday bәri dúrys bolady».

Ol jol boyy óstip aqtalumen, jalynyp-jalbarynumen boldy. Men rayymnan qayttym. Qaytpaghanda ne istemekpin. Mәskeude de, qaytar jolda da «júbaylyq ómir» jalghasyn tapty. Elge kelgen song bir-eki aidyng o jaq-bú jaghynda ýilenemiz dep uәde baylastyq. Eki-ýsh ay degen kózdi ashyp-júmghansha óte shyghady. Oghan deyin men diplomymdy qorghap ýlgeremin. Sóitip bәrining ynghayy keler. Men biletin Qadyrghaly jaman jigit emes-ti. Sol-ay, aitqanym aitqan, maghan jasaghan so jolghy «ittigin» ómir boyy úmytpaymyn. Ara-túra esine týsirip, tәubesine keltirip otyratyn bolamyn. Boygha bala bitkende әiel organizmi týbirli ózgeriske úshyraydy. «Ómirsheng bala shartaqtyng syrtynda payda bolady» degen orystyng maqaly bar. Apyr-ay, ә?! Tamaq batyrmaydy, qúsqym keledi, basym ainalady. Kóp jýrgendi  kótere almaymyn. Sharshay beremin. Jasyrynyp baryp dәrigerlerge kóringem, dýdәmalym rasqa shyqty.

Eki-ýsh aidy qalay ótkizemin. Uaqyt óter ghoy, uaqytty ústap túrugha eshkimning qúdireti jetpeydi. Tek sol uaqyty týskirding oqshantayyn maghan qaratyp, oq atatyndyghy jaman da. Ay týgil, kýn týgil, saghattardy sanaugha tura keler. Nәrestening jetilu prosesi sening diplom qorghaghanyna qarap túrmaydy. Bylayghyda ótpeytin uaqyt endi jalyna qol tiygizbeydi. Diplom alghan kýni ol men jataqhanadan alyp qashatyn boldy. «Alyp qashu» bizding elding dәstýri. Búl men ýshin qajet-aq, kýnәmdi jenildetuge taptyrmaytyn tәsil. Rúqsatsyz úzatylghan qyzday «jylap-syqtaymyn, ata-anamnyng aldynan ótinder, keshirim súrandar» dep «mindetsiymin».

Jataqhanadan «sәn-saltanatymen» attanatyn boldym, «qútty orynyma qondyru ýshin» qasyma bir qúrbym ilesti. Jastyq dәurenim ótken jataqhanany qimaytynday yqylas angharttym, biraq arghy jaghym bos, danghyr-dýngir, keuek, ne qayghyrmaymyn, ne jylamaymyn. Jýregim de dýrsildemeydi. Osynyng bәri mening erkimnen tys ótip jatqan tirlikter tәrizdi. Kesh bata Qadyrghaly keldi bir dosyn eritip. Qúshaghynda gýl. Auzynan araq iyisi shygha ma qalay, «múnday quanyshty sәtterde... iyә, jora-joldastaryna «juyp» ta jibergen bolar. Mening esil-dertim kiyeli shanyraqtan ong ayaghymmen attau. Qazir basyma aq oramal salghysy keletin jengeleri meni kórisimen túra úmtylar. Otqa may tamyzar. Jan-jaqtaghy aghayyn-tuystary jinalar. Qalay degende de kelin týsiru ýlken oqigha, ómirde siyrek kezdesetin eleuli oqigha. Aq týiening qarny jarylatyn osy tús.

Jenil mәshiyne aryq jiyegindegi taqtay shartaghy bar júpynylau ýiding janyna kelip toqtady. Etekterine shalynysyp, shashu ala jýgirgenderding  qarasy kórine qoymady. Qadyrghaly maghan kóp aghayyndymyz dep aitqan-dy. Álde júmysbastylyqpen jýgirip jýrgende kelin keletindigin aldyn-ala eskertpegen de shyghar. Oghan ókpeleytin týgi joq, tek artynyng qayyryn bergey. Bizding jaqta «kelin týsirudin» jazylmaghan zandary kóp. Qyzdyng әke-sheshesining rúqsaty kelgenshe, abyr-sabyr basylghansha bir tanysynyng ýiine uaqytsha kirgize salady. Birer kýn sonda ayaldap, keyin barsa da týgi ketpeydi.

Týs qayta «toy jyry» dýrildep bastaldy deysiz kelip. Keng bólmege dastarqan da jayyldy, jasau-jabdyghyn da ýiip tastady, týrli-týsti qylmoyyndardan kóz sýrinedi. Jas jigitter men jas kelinshekter zyr jýgirip jýr. Jýzderinen shattyq núry shalqidy. Alghashqy otyrys úzaqqa sozyldy. Bәrining aitatyny jauyr bolghan bir tilek: «Jas júbaylar baqytty bolsyn, toy toygha úlassyn, al kәne, alyp jibereyik!» «Alyp jibereyiktin» ayaghy týn jarymyna jalghasty. Otyrysqa jinalghandardyng deni qyljiya bastaghan, bir-ekeui baryldap әn aitqanday ynghay tanytyp edi, ózgeler olardy qúptamady Án әuelemedi. Meni qayran aldyrghany, mynalar kópti kórgen, mәdeny oryndarda ysylghan, sózding jýiesin týsinetin ziyaly qauym ókilderine úqsamaydy. Oblystyq teledidardyng qyzmetkerleri sirә, búl «toydy» býitip bastamasa kerek edi ghoy. Al mynalar juynbay-qyrynbay, bir nәrseden qúr qalatyn kisishe osy jerge asyghyp-aptyghyp jetken maldy auyldyng ishkish bozymdaryna kóbirek kelinkireydi. Búlardy kemsiteyin degen kim bar, tek kónili qúryghyr bógde oilargha basyn alyp qasha beredi. Kýdik te kókirekte taban tirep jatyp aldy. Qadyrghali  birer mәrte kórindi de, sodan song zym-ghayym joghaldy.

Tósek salyndy. Suyq qabyrghagha taqalyp jattym. Jas júbaylargha bólek bólme dayyndalghan eken. «Lәzzat týnin» este qalatynday qúmarlyqpen ótkizsin degenderi ghoy. Týnning bir uaghynda bólmening topsasy synghan taqtay esigi syqyrlap ashyldy. Qadyrghaly emes, jýregim tas tóbemnen shyqty. Álde mastyqpen adasyp jýrgen bireu me. Joq, janyma kelip ysyldap-pysyldap sheshindi, alasa ýstólge qúiryghyn qoyyp shylym shekti. Qaqyryndy-týkirindi. Qozy qaryny qozghalghan sayyn býlk-býlk. «Siz kimsiz, ýstimizge nege kiresiz?» «Men, men. Sening bayynmyn, shyraghym, tulama, aiqay shygharma, dem alyp jatqan el-júrttan úyat bolmasyn! Elding mazasyn almayyq. Búl araq kimge opa bergen, mastyqtyng әserimen Qadyrghaly mәn-jaydy týsindirmegen boldy-au saghan. Oqasy joq, men de osy ónirde tiri jangha jaltaqtamay, jalynbay óz nesibesin terip-jep jýrgen aghanmyn. Jaghdayym, túrmys-tirshiligim eshkimnen kem emes. Mal da bar, jan da bar. Áyelim ótken jyly qyltamaqtan qaytys boldy. Jatqan jeri jayly bolghyr,  kódiy-sódy sózi joq, jaqsy adam edi. Ishimnen dúgha baghyshtap, osy sharuagha kiriserde rizashylyghyn súradym. Ólmekting artynan ólmek qayda, ekeumizding jaqsy túrmys qúryp ketetindigimizge sen, ainalayyn, senimmen qara! Al Qadyrghaly mening tughan naghashym, «jiyen, tiri túrsam seni óz qolymmen ýilendiremin» dep jýr edi. Bergen sertinde túrdy. Búdan artyq endi ne isteydi maghan. Órkeni óssin, men de onyng bir qyzmetine jararmyn...»

Kórpening bir shetin kóterip, jyp-jyly qoyyngha jylanday jyljyp kele jatty. Sondaghy qúdiretti kýshting neden payda bolghandyghyna әli qayranmyn. Beyne bir jer dýmpui laqtyryp jibergendey әser etti. Úshyp týregeldim. Ol ústap qalmaqqa úmtyldy. Bar ekpinimmen keudeden iyterip qalghanymdy bilemin. Ap-auyr denesimen jargha soghyldy. Sodan qolyma ilingen kiyim-keshegimdi qoltyghyma qysyp, tysqa atyldym. Jeti qaranghy týnde qayda baramyn? Qaladan shygha bere laysang jol bastaldy. Dariyanyng sol jaghalauynda jamaaghayyn bir apayym túratyndyghyn bilemin. Baghytym dúrys. Biraq my batpaq ókshendi keri tartyp, ilgeri jýrgizbeydi. Jar jaghalap jýgirgen sondaghy tartqan aqyret azabymdy tiri pendening basyna bermesin. Keudemde shyqpaghan janym bar, bәlkim aldaghy kórer jaryghymnyng týgesilmegendigi shyghar, ólip baryp, әupirimmen tiri qaldym.

Apayym «qaydan jýrsin, qúldyghym-au» dep jeti qaranghy týnde qúshaq jaya qarsy aldy. Aghyl-tegil jyladym. Ári basymdy sýieytin bir adamnyng kezikkenine quandym. Tyndaytyn qúlaq tabylghan song ishki sherimdi armansyz aqtardym. Kýzge qaray, eshkimge kórinbey sol alys auyldaghy bәkene tamda bosandym. Túnghysh úlym dýniyege keldi.

(jalghasy bar)

Abai.kz