Nauryzdyng patshalar shejiresine qatysty tarihynyng jazyluy da qayran qaldyrarlyq jayt әri týrkilik dәiektermen tang qaldyrady. Sonyng biri - «Shahnama». Firdausy ózining «Shahname» dastanyna ejelgi anyzdy arqau etken. Búl anyzdar ejelgi jazbalarda saqtalghan. Ol boyynsha Djemshid (Djamshiyd) - ejelgi pishdadid әuletining 4 - patshasy, Tahmures (Taqmúra?) patshanyng úly. Avest boyynsha onyng esimi - Yima. Ol búl tuyndy boyynsha ejelgi indo-irandyq baqtashylyq zamanyna qarasty basty keyipkerlerding biri.

«Shahnamanyn» bir ýzigin keltireyik:

S sarskim velichiyem sozdal tron

Y dragosennostyamy ego on ukrasiyl,

Y kogda on zahotel,div podnyal etot tron

Iz stepy do vershiny.

Podobno siyaishemu solnsu v nebe,

Siydel na nem sari, - praviyteli.

Mir sobralsya vokrug ego trona.

Y byly udivleny ego oreolom y tronom,

Osypaly Djamsheda jemchugamiy,

Y etot deni nazvaly novym dnem

V nachale novogo goda - Hurmuzda Farvardiyn...

Nauryzdyng patshalar shejiresine qatysty tarihynyng jazyluy da qayran qaldyrarlyq jayt әri týrkilik dәiektermen tang qaldyrady. Sonyng biri - «Shahnama». Firdausy ózining «Shahname» dastanyna ejelgi anyzdy arqau etken. Búl anyzdar ejelgi jazbalarda saqtalghan. Ol boyynsha Djemshid (Djamshiyd) - ejelgi pishdadid әuletining 4 - patshasy, Tahmures (Taqmúra?) patshanyng úly. Avest boyynsha onyng esimi - Yima. Ol búl tuyndy boyynsha ejelgi indo-irandyq baqtashylyq zamanyna qarasty basty keyipkerlerding biri.

«Shahnamanyn» bir ýzigin keltireyik:

S sarskim velichiyem sozdal tron

Y dragosennostyamy ego on ukrasiyl,

Y kogda on zahotel,div podnyal etot tron

Iz stepy do vershiny.

Podobno siyaishemu solnsu v nebe,

Siydel na nem sari, - praviyteli.

Mir sobralsya vokrug ego trona.

Y byly udivleny ego oreolom y tronom,

Osypaly Djamsheda jemchugamiy,

Y etot deni nazvaly novym dnem

V nachale novogo goda - Hurmuzda Farvardiyn...

Dastannyng qysqasha mazmúny bylay órbiydi. Jәmshitting aiuandar men jyndardy (A divov na rabstvo vlastiyteli obrek.) baghyndyryp, adamzatqa qúl etkeni, barlyq ónerding bastau alyp, órkendegeni, tipti, onyng zamanynda adamdardyng taptyq toptargha bólingendigi, әrkim óz qabyletine qaray enbek etip, kýn kórgeni, qarauyndaghy elding bar bolyp, barsha múratyna jetkendigi; sóitip, ýsh ghasyr taqta otyrghan Jәmshitke qút daryp, onyng taghy kókke jetip (Prestol nebyvalyy voznes do nebes), patshagha almas jauyn (núr) jaughany aitylady. «Nazvaly tot radostnyy deni Novym dnem». Búl kýn - «Jana kýn» atalghan Hormoz kýni bolatyn. Al, әlgi almas jauyndy ay farvardin edi.

Alayda, uaqyt óte kele menmensigen Jәmshit óz eline ózi tajal bolady. Halyq sendey soghylady, tek bir patshany pir tútu kerek bolady. Aqyry oghan shydamaghan tóreler men әskeri ony ýsh jyl jiyrma kýn ishinde tastap (handy talaq etip, qazaq shyghyp ketetin týrkilik dәstýr eske týsedi) ketedi: «Rasseyalasi, tron perestav ohranyati». Sóitip, adamzattyng aituly patshasynan daryghan qúty qashypty. «Ego razluchil blagodatiu IYzed, Y sari sodragalsya v predchuvstviy bed».

Endi bir qyzyghy, asa baghaly tarihy osy dastanda aitylghan uәjder men úghymdar týrkilik tanym men úghymgha barynsha juyqtyghyna qayran qala otyryp kóz jetkizuge bolady.

1. Jәmshitting o bastaghy esimi Djam (Djem) ekeni aitylady. Onyng taghynyng núrlanuyna oray «sәule», «núr» úghymdaryn bildiretin  parsylyq «shed» (búghan qazaqtyng shy sózi juyq) sózi qosylghan-mys. Osy tarihy esimge barynsha juyq asa ejelgi atau retinde Aqtóbe, Atyrau oblystarynyng aumaghyn basyp aghatyn ózenning «Jem» ataluy eriksiz eske týsedi. Jәne búl gidronim әli kýnge lingvistikalyq jaghynan tektelgen joq. Búl ózen atauy qazaqtar arasynda moyyndalsa da, búghan qosa osy ózenning ekinshi atauy resmy kartagha «Emba» bolyp týsken. Búl ataudy patshalyq Resey kezindegi kartograftar jergilikti qazaqtardan jazyp alghanda qate jibergen delinip jýr. Alayda, Jәmshitting avestalyq esimi Yima bolyp, qazaq ózenining atauy onymen baylanystylyghy ras bolsa, әlgi tarihy qatege basqasha qarauymyzgha tura keledi. Týrkilik «m» jәne «b» dybystarynyng bir birin auystyru qasiyeti jii ekenin eskersek, ejelgi «Yimma» týrindegi sózding ejelgi týrkilik «Ymba» núsqasy boluy tipti de ghajap emes. Al ol qazaqylana kele Embi atalghan bolar da, ony tilmashtardyng orys kartograftaryna  «emba» týrinde jazyp bergendigine kýmәn az. Shynynda da, Jem ózenine «Emba» sózining qatystylyghy qanshalyqty ekenin týpteu - býginde túiyqqa tirelgen etnoonomastikalyq mәselening biri bolyp otyr.

Nazar audaratyn taghy bir jayt - dastan boyynsha Jәmshitting ejelgi indo-irandyq baqtashylyq zamanyna qarasty basty keyipker ekendigi. Kim biledi, baqsy babalarymyz sekildi jyn-perilerdi baghyndyru sol Jem babadan bastalsa, onyng taghy «Y kogda on zahotel, div podnyal etot tron Iz stepy do vershiny» delingen taghy ornatylghan oryn Jem ózeni bastalatyn kәzirgi Múnal-Jary («Múghaljar» qatege úrynghan atau) atalatyn Oral tauynyng silemi boluy ghajap emes. Qazaq elining әr aimaghynan molalaryn altyngha aptaghan «altyn adamdar» tabylyp jatqanda, qazaqtyng songhy hany Kenesary týsken jerge kilem jayyp,  әli kýnge «Kilemjayghan» atap otyrghan qazaqtyng arghy babalaryna búl ghúryptyng tәn boluy әbden mýmkin emes pe?! Búghan qosa núrlanu kórinisin tileytin Nuyrla esimi әli kýnge deyin Jem boyynda tuylghan balalargha qoyylyp keledi. Búl esim kәzirgi «Núrlannyn» alghy núsqasy boluy kerek. Jalpy, qazaqta Núrlan esimi HH ghasyrdyng ortasynda ghana payda bola bastady.

Taghy bir nazar audararlyq jayt, elding osy bir ónirine tәn qauynnyng bir súrpynyng «Jәmshi» ataluy. Jәmshi qauyn kishigirim bolyp keledi de, uyljyp pisedi, ony júrt kenes sharuashylyghy kezinde «Kolhozqauyn» ataytyn bolghan. Demek, jәmshiqauyn anyzgha negiz bolghan Jәmshige degen myndaghan jyldar boyghy qúrmet bolsa she?! Búghan qosa, atalmysh ónirde Shәmshi esimi kóp taraghan, sirә, búl esim kәdimgi «sham jaghushy» degendi bildiretin Shamshy sózi boluy da yqtimal ghoy. Adamzat balasyna órkeniyetting negizin qalap, barlyq ónerding oshaghyn mazdatqan bas babagha búlaysha qúrmet etpegende, baba әruaghyna bas iiden tanbaytyn úrpaghy ne istemek?! Eger búl sóz Jәmshitting týrkilik núsqasy bolsa, ol tәnir - tang atyrushy degenmen parapar tanymal mifologiyalyq túlgha bolghany. Ony araptar da mifologiyalyq túlgha retinde Manushalh ataydy.

2. Avesta boyynsha әrbir kýnning atauy bolghan, demek, әr kýnning óz syipaty bolghany. Grek tarihshysy Kvint Ruf (b.z.d. I gh.) ózining «Eskendir joryghy» Ortanghy aziyalyq kóshegenderding Nauryzda qotangha shymqay qyzyl mauytydan kiyingen 365 bozbalanyng shyghuyn olardyng ózderine say syipaty bolghandyghynan habardar etedi. Demek, әrbir tәulik-balanyng esimi de bolghany. Olardyng qyzyltýsti kiyinui ottyng bólshegi, Kýnning shapaghy ekendikterin bildirgeni. Ol kezde әr ay týgili әr kýnning atauy bolyp qoymay, әrbir tәulik Kýnning qasiyetti mezeti sanalghan. Osyghan oray, Manghystaudaghy «360 әuliye» úghymy o bastaghy әr kýndi dәripteu nanymynyng júrnaghy boluy ghajap emes. Jalpy, Manghystau týbegi ejelgi tәnirlik tanymgha negiz bolghan Zoroastr dinining besigi ispetti. Áriyne, búghan arnayy zerttemelik qauqar men dәrmen qajet.

3. Óz isine órekpigen, órkókirektenip, menmensigen Jәmshit babamyz óz eline ózi dúshpan bolghasyn, onyng әuselesine shydamaghan tóreler men әskeri ony ýsh jyl jiyrma kýn ishinde tastap ketedi: «Rasseyalasi, tron perestav ohranyati». Al, qay kezde de patshanyng gvardiyasy әri kóshegen, әri batyr júrttan jasaqtalghan joq pa?! Óz hanyna qarsy shyghatyn da, qajet bolsa, «qazaq shyghyp» tastap ketetin kóshpeli týrki taypalary emes pe? Demek, bezbýirek Jemdi han kótergen de, «hantalapay» etken de barys túrpatyn eltanba etken ejelgi túrandyqtar emes pe eken?!

4. Y byly udivleny ego oreolom y tronom,

Osypaly Djamsheda jemchugamiy,

Y etot deni nazvaly novym dnem... - degen joldardy qazaq әli kýnge mifologiyalyq «núr jaughan» degen tirkespen berip keledi. Al, núr - erekshe batanyng berilgendigi men yrystyng búiyrghandyghynyng nyshany. Demek, ejelgi týrkiler «jana kýn» degenning ornyna «nuyrly, núrjaughan, yrysty kýn» atar edi. Tipti, «nau yrys» tirkesi sol yrystyng jauyn sәtin bildirui ghajap emes.

Jogharydaghy tútasqan úghymdar jónindegi uәjderimizdi myna bir keltirindimen bekite týsuge bolady. «Ustanovlenie prazdnika pripisyvaetsya odnomu iz sentralinyh geroev mifologicheskoy y epicheskoy istoriy Irana sariu Djamshidu. V Aveste - svyashennoy kniyge zoroastriysev - on figuririruet pod iymenem  Yima. Rasskazyvaetsya, chto nastoyashyaya imya Djamshida bylo Djam, no odnajdy, puteshestvuya po Iranu, on okazalsya v odnoy iz iranskih provinsiy pod nazvaniyem Azerbaydjan.Tam on povelel ustanoviti ukrashennyy dragosennymy kamnyamy tron na vozvyshennosty (gora), obratiti ego v storonu voshodyashego Solnsa i, uvenchav sebya koronoy dragosennyh kamney, vossel na tron. Voshodyashee Solnse ozarilo svoim svetom tron y koronu, uviydev eto, vozradovalisi y reshili, chto deni etot otnyne budet nazyvatisya Novym (Nav Ruz), a poskoliku slovo solnse y blesk po persidsky zvuchat kak «shiyd», to sarya Djama s etih por staly nazyvati Djamshidom, to esti blistatelinym, solnsepodobnym Djamom.Tak voznik prazdniyk...» Sharif Shukurov, «Navruz». «...Blistatelinym, solnsepodobnym Djamom» demekshi, búl sózder esimizge Almaty manyndaghy Tanbaly tasqa qashalghan kýndidarly Tәnir beynesin týsiretinin qaytersin?!

«Shiyd» sózine barynsha maghynalyq jәne aitymdyq jaghynan sәikes keletin qazaqtyng «shi» sózi, bir týpten shyghatyn jinishke de týzu dalalyq ósimdik úghymyn berip qoymaydy, Kýnge eliktep shygharylghan kóshegenderding qan-arbalarynyng donghalaghynyng shabaghy (shapaq?) da týsiniledi. Sonda Djamshidtting ejelgi týrkilik núsqasy «Shamshi» boluy da yqtimal, sodan baryp býgingi Shәmshi, Shәmshiyden esimderi bastaluy ghajap emes-au. Degenmen, Jәmshitting qanshalyqty tarihy túlgha ekendigi әzirge beymәlim.

«Nau men yrys» kitabynan ýzindi.

Nau men yrys:payymdama. /Serik Erghali. - Almaty: «Qazyghúrt» baspasy, 2011. - 2011. - 184 bet.

Abai.kz