«Qazposhta» kompaniyasyng qyzmetkeri  memlekettik tilde súrau salghan tútynushyny men suahily tilinde sóileytin Afrikanyng halqyn tildik, nәsildik túrghydan qorlady. Mazaq etti. Búnday jýgensizdik elimizding zandarynda qarastyrylghan ba? BQO advokattar alqasynyng alqa mýshesi Abzal Qúspannyng anyqtamasyna sýiensek, «Qazpochta» AQ-nyng atyshuly qyzmetkerining jeke basy anyqtalghan jaghdayda, onyng ýstinen QR Qylmystyq Kodeksining әleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik nemese diny arazdyqty qozdyru belgileri boyynsha 164 babymen jauapqa tartyluy mýmkin eken. Jauapqa tartylyp ýstinen qylmystyq is qozghalghan jaghdayda 7 jyldan 12 jylgha deyin bas bostandyghynan airylady. Sonymen birge, «Qazpochta» AQ-nyng basshylyghy da búl mәsele boyynsha  jauaptylyqtan jaltara almaydy. Demek biz әleumettik jelilerde, dәstýrli baspasózde shulap-shúrqyrap isti bittige sanamay, mәseleni zang jýzine qoya otyryp talap etuimiz kerek.

«Qazposhta» kompaniyasyng qyzmetkeri  memlekettik tilde súrau salghan tútynushyny men suahily tilinde sóileytin Afrikanyng halqyn tildik, nәsildik túrghydan qorlady. Mazaq etti. Búnday jýgensizdik elimizding zandarynda qarastyrylghan ba? BQO advokattar alqasynyng alqa mýshesi Abzal Qúspannyng anyqtamasyna sýiensek, «Qazpochta» AQ-nyng atyshuly qyzmetkerining jeke basy anyqtalghan jaghdayda, onyng ýstinen QR Qylmystyq Kodeksining әleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik nemese diny arazdyqty qozdyru belgileri boyynsha 164 babymen jauapqa tartyluy mýmkin eken. Jauapqa tartylyp ýstinen qylmystyq is qozghalghan jaghdayda 7 jyldan 12 jylgha deyin bas bostandyghynan airylady. Sonymen birge, «Qazpochta» AQ-nyng basshylyghy da búl mәsele boyynsha  jauaptylyqtan jaltara almaydy. Demek biz әleumettik jelilerde, dәstýrli baspasózde shulap-shúrqyrap isti bittige sanamay, mәseleni zang jýzine qoya otyryp talap etuimiz kerek.

Suahily tilinde sóileytin júrty da Qúday-taghala adam balasynyng qatarynan jaratqan. Adamy parasat biyiginen qarasaq, ol eldi «Qazposhtanyn» qaltarysynda otyrghan qyzmetker mazaq etip, kelekeleuge qaqyly emes. Búl neni bildiredi? Búl - monopolist kompaniya - «Qazposhtanyn» ishki әleminde osynday minezding qalyptasqanyn, memelekettik tilde sóileytin tútynushynyng qúqyn ayaq asty etip jýre beretin menmendiktin, dórekilikting әbden shegine jetip, shekelep bitkenin bildiredi. Suahily tilin menzegen bolyp «Qazposhta» qazaqty taypa, aboriygen retinde kóretinin ashyq jariya etti. «Qazposhtanyn» qyzmet týrine qarap osylay baylam jasamasqa   amal kem. Sondyqtan taypa emes, el ekendigimizdi әigilep qúzyrly oryndar әdiletti sheshim shygharghansha, Abai.kz aqparattyq portaly men barlyq qazaq sayttarynyng betinde,  әleumettik jelilerde «Qazposhta» ýshin qazaq tili taypanyng tili bolyp qala bere me? - degen saualdy kýn tәrtibinen týsirmeuge keliseyik.  Osy aksiyany qoldaymyz deytin qazaqtyng namysty úl-qyzy Abai.kz aqparattyq portalyna әdettegidey hat joldap, pikir bildiruine әbden bolady. Endi zanger Abzal Qúspannyng anyqtamasyna kóz jýgirteyik.

«Qazpochta» AQ tarapynan memlekettik tilde qyzmet kórsetuge qatysty jariya týrde bergen habarlamasyna baylanysty anyqtama-qorytyndy:

«Qazpochta» aksionerlik qoghamy elimizdegi pochta (08.02.2003 jylghy «Pochta turaly» Zangha sәikes, «poshta» emes, «pochta» - dep jazylghan) salasyndaghy monopolist qyzmet kórsetushi kompaniya bolyp tabylady.

Talqylanyp otyrghan jaghdaygha baylanysty, «Qazpochta» AQ Qazaqstan Respublikasynyng kelesi zang aktilerin búzdy dep sanaymyn:

1. QR Konstitusiyasyn,

2. «Tilder turaly» QR Zanyn,

3. «Tútynushylar qúqyghyn qorghau turaly» QR Zanyn.

Endi osylargha ret-retimen toqtalyp ketetin bolsam,

1. Jogharyda atap ótkenimdey, «Qazpochta» AQ qyzmet kórsetushi

monopolist úiym bolghandyqtan, onyng qyzmetin tútynatyn kez-kelgen azamat sәikesinshe tútynushy bolyp tabylady. Qyzmet kórsetushi men tútynushy arasyndaghy kez-kelgen qyzmettik qarym-qatynas «Tútynushylar qúqyghyn qorghau turaly» QR Zanymen retteledi.

Atalghan Zannyng 24-babynda satushynyng (dayyndaushynyn, oryndaushynyn) mindetteri belgilengen. «Qazpochta» AQ bizding jaghdayda oryndaushy, yaghny qyzmet kórsetushi bolyp tabylady.

Osy baptyng 1 tarmaghyna sәikes, «Qazpochta» AQ tauar (júmys, kórsetiletin qyzmet) turaly, sonday-aq satushy (dayyndaushy, oryndaushy) turaly qazaq jәne orys tilderinde aqparat beruge mindetti.
Odan basqa, atalghan Zannyng 25 babynyng 1, 2 tarmaqtarynda, jalpy tauargha, kórsetiletin qyzmetine qatysty boluy tiyis aqparattar tizbegi bekitilgen. Sol baptyng 3 tarmaghynda, «Osy baptyng 1 jәne 2-tarmaqtarynda kózdelgen aqparat tauargha (júmysqa, kórsetiletin qyzmetke) qosa beriletin qújattamada, tútynu ydysynda, japsyrmalarda nemese tauarlardyng (júmystardyn, kórsetiletin qyzmetterdin) jekelegen týrleri ýshin qabyldanghan ózge de tәsilmen tútynushynyng nazaryna qazaq jәne orys tilderinde jetkiziledi» - dep taghy naqtylanghan.

Zannyng 43 babynda, Qazaqstan Respublikasynyng tútynushylar qúqyqtaryn qorghau turaly zannamasyn búzu Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda belgilengen jauapkershilikke әkep soghatyndyghy eskertilgen.

2. Qazaqstan Respublikasynyng «Til turaly» Zanynyng kóptegen

baptary arnayy týsindirip jatudy qajet etpeydi. Mysaly, Zannyng 6 babynda, «Qazaqstan Respublikasynyng azamatynyng ana tilin qoldanuyna, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandauyna qúqyghy bar» - delinse, 7 babynda, «Qazaqstan Respublikasynda tildik belgisi boyynsha azamattardyng qúqyqtaryn kemsituge jol berilmeydi. Qazaqstanda memlekettik tilding jәne basqa da tilderding qoldanyluyna jәne olardy ýirenuge kedergi keltiretin lauazymdy adamdardyng is-әreketteri Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes jauaptylyqqa әkep soqtyrady» - dep kórsetilgen.

Atalghan Zannyng 22-baby, Pochta-telegraf jóneltilimderining tili -

dep atalady, oghan sәikes, «Pochta-telegraf jóneltilimderi Qazaqstan Respublikasynyng sheginde memlekettik tilde nemese orys tilinde, al respublikadan tys jerlerge belgilengen halyqaralyq erejelerge sәikes jiberilui tiyis».

Mening oiymsha, búl Zannyng bizge tikeley qatysy bar túsy til turaly zandardy búzghany ýshin jauaptylyq kózdelgen 24 bap bolyp tabylady.

Oghan sәikes, «Qazaqstan Respublikasynyng til turaly zandarynyng búzyluyna kinәli memlekettik organdardyng birinshi basshylary ne jauapty hatshylary nemese Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti aiqyndaytyn ózge de lauazymdy adamdary, kez kelgen menshik nysanyndaghy úiymdardyng birinshi basshylary, sonday-aq zandy jәne jeke túlghalar Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes jauapty bolady».

«Lauazymdy adamnyng memlekettik tildi bilmeu jeleuimen azamattardyng ótinishterin qabyldaudan bas tartuy, sonday-aq memlekettik tilde jәne basqa tilderde qyzmet atqarylatyn salada olardyng qoldanyluyna kez kelgen kedergi keltiru Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen jauaptylyqqa әkelip soghady» - delingen.

Eger aldynghy Zannyng men kórsetken aldynghy baptary (6-7 bap) azamattyng (bizding jaghdayda Arystan Patsha laqap esimdi internet qoldanushy) óz qúqyghyn qorghauyna baylanysty bolsa (búl qúqyqtaryn qoldanu qoldanbauy onyng óz erki), songhy 24 bap, jalpygha jariya bolghan fakt boyynsha «Qazpochta» AQ-nyng jauaptylyghyn kózdeydi. Búl jerde bizge Arystan Patshanyng shaghym beru qúqyghyn paydalanu nemese paydalanbauy manyzdy emes.

3. QR Konstitusiyasynyng  39 babynyng 3 bóliminde, «Sayasy sebepter boyynsha azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qanday da bir týrde shekteuge jol berilmeydi. Konstitusiyanyng 10; 11; 13-15-baptarynda; 16-babynyng 1-tarmaghynda; 17-babynda; 19-babynda; 22-babynda; 26-babynyng 2-tarmaghynda kózdelgen qúqyqtar men bostandyqtar eshbir jaghdayda da shektelmeuge tiyis» - dep taygha tanba basqanday anyq kórsetilgen.

Endi osy songhy abzastaghy bizge qatysty eki bólimine naqtyraq toqtalar bolsam,   14 baptyng 2 tarmaghynda, «Tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese kez kelgen ózge jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy» - delinse, al, 19 babynyng 2 tarmaghynda «Árkimning ana tili men tól mәdeniyetin paydalanugha, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qúqyghy bar» - dep anyq kórsetilgen.

Sonymen qatar, Konstitusiyamyzdyng 39 baby, 2 tarmaghynda, «Últaralyq tatulyqty búzatyn kez kelgen әreket konstitusiyalyq emes dep tanylady».

Mening jeke pikirim, eldegi belgili BAQ jәne әleumettik jelilerdegi birneshe kýnnen bergi tolastamay jatqan qyzu pikirtalas - «Qazpochta» AQ-y qyzmetkerining әreketinen, qazaq últyn tildik túrghydan kemsitu, azamattardyng qarym-qatynas tili retinde memlekettik tildi tandauyna shekteu, últaralyq arazdyq tughyzu belgilerining bar ekenin dәleldeydi.

Eger, «Qazpochta» AQ-nyng atyshuly qyzmetkerining jeke basy anyqtalghan jaghdayda, onyng ýstinen QR Qylmystyq Kodeksining әleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik nemese diny arazdyqty qozdyru belgileri boyynsha 164 babymen jauaptylyqqa tartyluy mýmkin.

Áleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik, diny arazdyqty nemese alauyzdyqty qozdyrugha, azamattardyng últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetin ne diny sezimderin qorlaugha baghyttalghan qasaqana is-әreketter, sol siyaqty azamattardyng dinge kózqarasyna, tektik-toptyq, últtyq, rulyq nemese nәsildik qatystylyghy belgileri boyynsha olardyng airyqshalyghyn, artyqshylyghyn nemese kemdigin nasihattau, eger osy әreketter kópshilik aldynda nemese búqaralyq aqparat qúraldaryn paydalana otyryp jasalsa - 164 baptyng belgilerin qúraydy.

Ol bap auyr qylmystar qataryna jatqyzylghan, atap aitqanda, birinshi bólimi boyynsha 7 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalansa, ekinshi bólimi boyynsha 3 jyldan 7 jylgha deyingi merzimge, al, 3 bólimine sәikes, 7 jyldan 12 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

Sonymen birge, «Qazpochta» AQ-nyng basshylyghy da búl mәsele boyynsha qanday jaghdayda da jauaptylyqtan jaltara almaydy, sebebi, Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyq Kodeksi jәne Enbek Kodeksterining talaptaryna sәikes, ol óz qyzmetkerining qyzmet babyndaghy әreketteri ýshin jauapty bolyp tabylady.

Anyqtama jasaghan:

qorghaushy, BQO advokattar

alqasynyng alqa mýshesi

A.T.Qúspan

Abai.kz