«Qazpochta» AQ Tvitterdegi akkauntynda jariyalanghan jazba ýshin keshirim súrapty. Aqparat qazaq jәne orys tilderinde jazylghan. «Qazpochta» AQ Tvitterdegi paraqshasynda jariyalanghan keshirim hatynda qazaq tilinde jay ghana keshirim ótinipti de, «tanymal» tilde resmy týrde keshirim ótinipti.

Tómende eki tildegi núsqasyn jәne zanger Abzal Qúspanovtyn  «Qazpochta» AQ basshylyghy men  qyzmetkerining zang aldynda qanday baptar boyynsha jauap berui tiyis ekeni turaly qortyndysyn qaytadan  úsynyp otyrmyz!

Redaksiya

«Qazpochta» AQ Tvitterdegi «Qazpochta» AQ akkauntynda jariyalanghan orynsyz týsindirme ýshin keshirim súraydy.

«Qazpochta» AQ akkauntty jýrgizushining tújyrymdamasynyng әdepke jatpaytynyn jәne orynsyzdyghyn moyyndaydy. Býginge deyin «Qazpochta» AQ әleumettik jelilerindegi akkauntardy birneshe adam jýrgizip keldi, olar loginder men paroliderdi birge paydalandy. Osy qyzmetkerler búl júmyspen kompaniyadaghy ózderining negizgi júmystarynan bólek, erikti týrde ainalysady. Qazir habarlamagha kimning jauap bergeni anyqtaluda, óitkeni qyzmetkerler brauzerlerdi emes, tvitter-kliyentterdi nemese ózderining úyaly telefondaryn paydalanady. Qazirgi sәtte paroli men login auystyrylyp, akkauntqa qyzmetkerlerding kiruine rúqsat etilmeydi.

«Qazpochta» AQ Tvitterdegi akkauntynda jariyalanghan jazba ýshin keshirim súrapty. Aqparat qazaq jәne orys tilderinde jazylghan. «Qazpochta» AQ Tvitterdegi paraqshasynda jariyalanghan keshirim hatynda qazaq tilinde jay ghana keshirim ótinipti de, «tanymal» tilde resmy týrde keshirim ótinipti.

Tómende eki tildegi núsqasyn jәne zanger Abzal Qúspanovtyn  «Qazpochta» AQ basshylyghy men  qyzmetkerining zang aldynda qanday baptar boyynsha jauap berui tiyis ekeni turaly qortyndysyn qaytadan  úsynyp otyrmyz!

Redaksiya

«Qazpochta» AQ Tvitterdegi «Qazpochta» AQ akkauntynda jariyalanghan orynsyz týsindirme ýshin keshirim súraydy.

«Qazpochta» AQ akkauntty jýrgizushining tújyrymdamasynyng әdepke jatpaytynyn jәne orynsyzdyghyn moyyndaydy. Býginge deyin «Qazpochta» AQ әleumettik jelilerindegi akkauntardy birneshe adam jýrgizip keldi, olar loginder men paroliderdi birge paydalandy. Osy qyzmetkerler búl júmyspen kompaniyadaghy ózderining negizgi júmystarynan bólek, erikti týrde ainalysady. Qazir habarlamagha kimning jauap bergeni anyqtaluda, óitkeni qyzmetkerler brauzerlerdi emes, tvitter-kliyentterdi nemese ózderining úyaly telefondaryn paydalanady. Qazirgi sәtte paroli men login auystyrylyp, akkauntqa qyzmetkerlerding kiruine rúqsat etilmeydi.

Keshirim súray otyryp, barlyq paydalanushylar men kliyentterimizding qalaularyn eskerip, әleumettik jelilerdegi qarym-qatynas tili boyynsha júmys jaghdayyn týzetemiz dep uәde beremiz.

AO «Kazpochta prinosit svoy ofisialinye izviyneniya za nekorrektnyy kommentariy, razmeshennyy na akkaunte AO «Kazpochta» v Tvittere. My polnostiu priznaem y ponimaem, chto formulirovka, ispolizovannaya vedushim akkaunta, byla neetichnoy y nekorrektnoy. Do segodnyashnego dnya akkaunty v sosialinyh setyah AO «Kazpochta» vely neskoliko chelovek, kotorye iymeiyt login y paroli. Dannye sotrudniky zanimaitsya etim na dobrovolinoy osnove, pomimo svoey osnovnoy raboty v departamentah kompanii. Seychas vyyasnyaetsya, kto iymenno opublikoval soobsheniya, tak kak sotrudnikamy ispolizuitsya ne toliko brauzery, no y tvitter-kliyenty y sobstvennye mobilinye telefony. V nastoyashee vremya paroli izmenen, dostupa k akkauntu u sotrudnikov net. Prinosim svoy izviyneniya y obeshaem ispraviti situasii po rabote y yazyku obsheniya v sosialinyh setyah s uchetom pojelaniy vseh polizovateley y kliyentov.

Mening jeke pikirim, eldegi belgili BAQ jәne әleumettik jelilerdegi birneshe kýnnen bergi tolastamay jatqan qyzu pikirtalas - «Qazpochta» AQ-y qyzmetkerining әreketinen, qazaq últyn tildik túrghydan kemsitu, azamattardyng qarym-qatynas tili retinde memlekettik tildi tandauyna shekteu, últaralyq arazdyq tughyzu belgilerining bar ekenin dәleldeydi.

Eger, «Qazpochta» AQ-nyng atyshuly qyzmetkerining jeke basy anyqtalghan jaghdayda, onyng ýstinen QR Qylmystyq Kodeksining әleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik nemese diny arazdyqty qozdyru belgileri boyynsha 164 babymen jauaptylyqqa tartyluy mýmkin.

Áleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik, diny arazdyqty nemese alauyzdyqty qozdyrugha, azamattardyng últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetin ne diny sezimderin qorlaugha baghyttalghan qasaqana is-әreketter, sol siyaqty azamattardyng dinge kózqarasyna, tektik-toptyq, últtyq, rulyq nemese nәsildik qatystylyghy belgileri boyynsha olardyng airyqshalyghyn, artyqshylyghyn nemese kemdigin nasihattau, eger osy әreketter kópshilik aldynda nemese búqaralyq aqparat qúraldaryn paydalana otyryp jasalsa - 164 baptyng belgilerin qúraydy.

Ol bap auyr qylmystar qataryna jatqyzylghan, atap aitqanda, birinshi bólimi boyynsha 7 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalansa, ekinshi bólimi boyynsha 3 jyldan 7 jylgha deyingi merzimge, al, 3 bólimine sәikes, 7 jyldan 12 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

Sonymen birge, «Qazpochta» AQ-nyng basshylyghy da búl mәsele boyynsha qanday jaghdayda da jauaptylyqtan jaltara almaydy, sebebi, Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyq Kodeksi jәne Enbek Kodeksterining talaptaryna sәikes, ol óz qyzmetkerining qyzmet babyndaghy әreketteri ýshin jauapty bolyp tabylady.

Anyqtama jasaghan:

qorghaushy, BQO advokattar

alqasynyng alqa mýshesi

A.T.Qúspan

Anyqtamanyng tolyq núsqasyn myna siltemeden  http://old.abai.kz/node/21662 tauyp oqisyzdar.

Abai.kz