Qazaqstanda 19 nauryzda ótetin Mәjilis saylauy nauqanyna dayyndyq bastalyp ketti. Birqatar partiyalar sezder ótkizip jatyr. Keshe Halyq partiyasy saylaualdy baghdarlamasy men Mәjilis deputattyghyna kandidattardyng tizimi bekitilgenin habarlady. «Qyzyldar» Mәjilis saylauyna 52 kandidatty úsyndy. 15 kandidat ózin-ózi úsynyp, osy partiyanyng atynan saylaugha týspek. Býgin «Aq jol» partiyasy sezin ótkizip jatyr. 2 aqpanda Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyanyng kezekten tys sezi bolady. "2023 jylghy 2 aqpanda saghat 11:00-de Jalpyúlttyq sosial - demokratiyalyq partiyanyng (JSDP) XX kezekten tys sezi ótedi", - delingen partiya habarlamasynda. Al «Amanat» partiyasynyng kezekten tys sezi 7 aqpangha belgilengen.

Elimizde 20 qantardan bastap Mәjilis saylauyna kandidattardy tirkeu bastaldy. Al resmy ýgit-nasihat 18 aqpannan bastalady.

Qazir Mәjilisten ýmitti 7 sayasy partiya tirkeude bar. QR Ortalyq saylau komissiyasy atalghan 7 sayasy partiyagha nauryzdaghy dodagha qatysugha rúqsat bergen edi. Olar: «Amanat» partiyasy, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy, «Auyl» halyqtyq-demokratiyalyq patriottyq partiyasy, «Qazaqstan halyq partiyasy», «Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy», «Respublika» partiyasy men «Baytaq» jasyldar partiyasy. Sonymen birge, saylaugha “El taghdyry” jәne “Úrpaqtar jalghastyghy” atty taghy eki partiya týsui mýmkin. Eger partiyalar 8 aqpangha deyin Ádilet ministrliginen tirkeuinen, olar saylaugha qatysa alady.

Ayta keteyik, búl jolghy saylaudyng basty ereksheligi – bir mandatty okrugterden azamattardyng ózin-ózi úsynu tәrtibi boyynsha saylanu qúqynyng qaytaryluy (yaghny majoritarly jýie). Mәjilis deputattarynyng 70 payyzy partiyalyq tizim arqyly, al qalghan 30 payyzy – birmandatty okrugterden saylanady. Ýmitkerler saylaugha partiyalar men ýkimettik emes úiymdar atynan qatysa alady jәne ózin-ózi úsynugha mýmkindik aldy. Oblystardyn, respublikalyq manyzy bar qalalardyng jәne astananyng mәslihattaryna deputattardyng 50 payyzy majoritarly jýie boyynsha, al qalghan 50 payyzy – partiyalyq tizimder boyynsha saylanady. .

Ortalyq saylau komissiyasy bekitken Mәjilis deputattyghyna ýmitkerler tóleui tiyis jarna – 1 mln 50 myng tengeni qúraydy.

«Mәslihat deputattyghyna kandidattyng saylau jarnasy eng tómengi 5 jalaqyny (350 myng tenge) qúraydy. Engizilgen jarna eger saylau qorytyndylary boyynsha kandidat mәslihat deputaty bolyp saylanghan nemese dauys beru nәtiyjeleri boyynsha saylaushylar dausynyng keminde 5% jinasa, sonday-aq kandidat qaytys bolghan jaghdayda engizilgen jarna kandidatqa qaytarylady», - dedi A. Smaghúlov.

Osy uaqytqa deyin birqatar qogham qayratkerleri Mәjilis saylauyna týsu ýshin qújat ótkizgenderin habarlady. Al keybir búrynghy deputattar oryndaryna mýldem qaytyp kelmeytinderin jetkizdi.

Qazaqstan halyq partiyasy atynan Mәjiliste deputat bolghan Erlan Smayylov «Partiya basshylarymen endi júmys isteu mýmkin emes dep esepteymin» degen pikirmen nýktesin qoyyp,  partiyadan ketetinin jazdy. Onyng әriptesi Ghaziz Qúlahmetov te  «Resmy týrde býgin Qazaqstan Halyq partiyasynan shyghu turaly aryz týsirdim. Dosym, әriptesim Erlan Valeriyúly Smaylov ekeumiz birge kelip, birge ketudi qosh kórdik! Eki jyl boyy senim bildirgen әrbir qoldaushyma riyasyz alghysymdy bildiremin! Mezgilinde partiya qataryna shaqyrghan Ayqyn Oiratúlyna degen iltipatym erekshe. Partiyanyng qazirgi basshylyghyna qatysty óz pikirim bar,- dep jazdy ol әleumettik jelide.

Alashtanushy Súltan Han Aqqúly Mәjilis saylauyna týsu ýshin ótinim berdi. Ol búryn Aq jol partiyasynyng mýshesi bolghan. Sonymen qatar, qogham qayratkerleri Sanjar Boqaev, Múhtar Tayjan, Arman Shoraev, ekonomist Maqsat Halyq Mәjiliske ýmitker retinde qújattaryn tapsyrdy. Al, jurnalist Duman Múhametkәrimge Mәjiliske kandidat boluyna rúqsat berilmedi. Oghan jurnalisting songhy 10 jylda elde túrmaghany sebep bolghan eken. Kandidattyqqa ótinish bergen azamat búl sheshimmen kelispeydi, óitkeni «zang boyynsha saylaugha ýmitker 10 jyl boyy Qazaqstanda túrmaghan boluy kerek, men men elimizding әrtýrli ónirinde túrsam da, shetelge baryp túrmadym»,-dedi ol.

Tirkelmegen demokratiyalyq partiyanyng mýshesi Inga Imanbay da Mәjilis saylauyna týsetinin mәlimdedi. Ol aldaghy uaqytta kandidat retinde qújat tapsyryp, resmy týrde tirkeuden ótuge tyrysatynyn aitty.

Abai.kz