Estetikalyq kelbeti  "Qazan jarys". "Kəpir toq bolsa,  músylman tynysh"  filosofiyasynyng zardaby.  Joydasyz jomarttyq. Qaysar qasiyet. Qúdiret pen qasiret. Újmaq - anannyng tabanynda. Qazaq əyeli qazaq erkegining kómegine zəru.  Qazaq əyeli tek qazaq otbasynyng ghana asyraushysy,  anasy, baghbany emes, qazaq əyeli - býkil últtyq tərbiyeshisi, ústazy. Óz basym Anany sonday túlgha dep tanimyn. Aplaton danadan qalghan mynaday sóz bar: "Vospityvaya malichikov, my vospityvaem gosudarstvennyh mujey, vospityvaya devochek, my vospityvaem nasii". Sol aitqanday, biz úldy tərbiyelegende elge aqyl aitar əleumettik qayratker, memlekettik qayratker,  deputat,  bastyq,  ministr retinde tərbiyeleymiz, al qyzymyzdy tərbiyeley otyryp,  biz últty tərbiyeleymiz.

Ómiring sol ananyng alaqanynda - mayyn jalaysyn, yryzdyghyn kýtirletip jeysin,  tərbie alasyn,  ananyng alaqanynan mamyq tósekke jatasyn. Qazaqta osyghan kereghar aitylatyn taghy bir sóz bar: "Újmaq ananyng alaqanynda emes, újmaq - ananyng tabanynda". Tərbie ylghy júmsaq bola berse, bala keri tərbie aluy mýmkin. Al ana neghúrlym qatqyl ústaghanmen ananyng qoly batpaydy. Ana balagha ózining filosofiyalyq-estetikalyq talghamy, kisilik parasaty arqyly iri túlghalyq qasiyetter darytady.

Estetikalyq kelbeti  "Qazan jarys". "Kəpir toq bolsa,  músylman tynysh"  filosofiyasynyng zardaby.  Joydasyz jomarttyq. Qaysar qasiyet. Qúdiret pen qasiret. Újmaq - anannyng tabanynda. Qazaq əyeli qazaq erkegining kómegine zəru.  Qazaq əyeli tek qazaq otbasynyng ghana asyraushysy,  anasy, baghbany emes, qazaq əyeli - býkil últtyq tərbiyeshisi, ústazy. Óz basym Anany sonday túlgha dep tanimyn. Aplaton danadan qalghan mynaday sóz bar: "Vospityvaya malichikov, my vospityvaem gosudarstvennyh mujey, vospityvaya devochek, my vospityvaem nasii". Sol aitqanday, biz úldy tərbiyelegende elge aqyl aitar əleumettik qayratker, memlekettik qayratker,  deputat,  bastyq,  ministr retinde tərbiyeleymiz, al qyzymyzdy tərbiyeley otyryp,  biz últty tərbiyeleymiz.

Ómiring sol ananyng alaqanynda - mayyn jalaysyn, yryzdyghyn kýtirletip jeysin,  tərbie alasyn,  ananyng alaqanynan mamyq tósekke jatasyn. Qazaqta osyghan kereghar aitylatyn taghy bir sóz bar: "Újmaq ananyng alaqanynda emes, újmaq - ananyng tabanynda". Tərbie ylghy júmsaq bola berse, bala keri tərbie aluy mýmkin. Al ana neghúrlym qatqyl ústaghanmen ananyng qoly batpaydy. Ana balagha ózining filosofiyalyq-estetikalyq talghamy, kisilik parasaty arqyly iri túlghalyq qasiyetter darytady.

Qazaq əyeli búryn irgeli filosofiyalyq kategoriya edi, endi   - auyr túrmystyng jýgin tartqan arbakeshine ainaldy. Ertedegi Qypshaq qyzdary, "Túrandot hanshayymdar"  ózderining súlu symbatymen,  tabighy tartymdylyghymen,  shyghys qyzdaryna tən erekshe sən-saltanatymen Europanyng rysarlaryn qúmar etken.  Turan -  Túran  (memleketting aty),  dota,  dotha latynsha qyz degen sóz.  Sonda Túrandot - "Túrannyng qyzdary" degendi bildiredi. Dese degendey-aq, olar rasynda da óte súlu, kózge týserliktey bolghan.  Osy kýni avtobus pen trolleybusta birimen-biri oryssha shýldirlesip,  qazaq tilin mensinbey túratyn qyzdardyng apa-əpkeleri,  tegi -  sol Túrandottar degenge kimdi sendiremiz? Adam balasy azamyn dese op-onay eken.  Kóbining esimderi de Janna,  Janka. "Janna" degen  "Ivan" degennen shyqqanyn bile me eken solar? Qazaq qyzy, qazaq əyeli búnday dərejege qalay týsti,  ne ózgeriske úshyrady -  qazaq əyelining býgingi ruhany filosofiyalyq portreti jayly aitsam dep kópten tolghanghan edim.

Qazirgi qazaq əyeli kóshede shemishke satyp,  əyteuir janyn saqtap otyr. Sóitse de qúdiretin tómendeter emes, óitkeni ol ózining ghana janyn saqtap otyrghan joq, dəl qazir bala-shaghasyn tabatyn da, baghatyn da solar, eng abzaly sol - araq iship jýrgen kýieuin qosa asyraydy.  Alakól audanynda  "Qamysqala"  degen jer bar eken.  Teledidardan sondaghy balyqshylardyng ómirin kórsetti...  Əumeser kýieui balyq aulaymyn dep ketip, aq qar, kók múzdyng ýstinde iship qaytatyn kórinedi.  Ishken song tóbelesetin ədetimiz taghy bar,  solardyng bireuining əyeli bolsa kerek, qolyna aibalta ústap kýieuin basqa bireuden ajyratyp jýr. Mine, azghanda osynday dərejege deyin jetippiz. Biz erkekter, eng aqyry kýieu bolugha da jaramay qaldyq, azyq tauyp bere almaymyz, Abay aitqanday, "Jalgha da, jat elge de kete almay, mal taba almay", - jatyrmyz. Óitkeni araq ishemiz,  ótirik aitamyz, qolymyzdan eshtene kelmeydi. Keletin nərse - ədemilep túryp araq ishu, "razborka", sosyn tóbelesu.

Qazir basymyzdan últtyq apat ótude.  Apat,  ólim-jitim barlyq jerde qazaqqa əues.  Kópirding astynda qynsylaghan qanshyq sekildi qazaqtyng balalarynyng jaryq dýniyege kele almay shyrqyraghan,  qúlyndaghan ashy dausy estiledi.  Tastandy balalar sany statistikada - 50000, al ghalym M. Tətim 80000 dep kózine jas alady. Bəri - qazaq. Qazaqtyng bolashaqtaghy has jauy solar bolmaq. 120000 "kəri qyz" ornyn taba almay jýr.

Biz osynday qasiretke úshyradyq jəne ol qasiret etnikalyq, últtyq sipat alyp keledi. "Qazaq boldy búl kýnde elding qúly"  deydi aduyn Janaq aqyn. Qúl ekenimizdi bilemiz,  biraq kimning qúly ekenimizdi ghana bilmeymiz.  Búryn orys deytinbiz. Endi orystan qútyldyq. Endi qalay? Qazaqstandaghy nemis pen orystyng qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq, nanyn jep, may shaynap, últtyq taghamy - araghyn iship otyr. Úighyr men dýngeni Qytay men Qazaqstannyn, Qazaqstan pen Reseyding arasyn bazargha ainaldyrdy.  Etnikalyq apat pen daghdarys desek,  tek qazaqtyng ghana basyndaghy jaghday. Osy kýni  "últtyq kelisim" - búrynghy sosialistik internasionalizm.  Qazaq ishpese,  qazaq jemese, qazaq súramasa - últtyq kelisim degen sol. Basqalar súrap, keregin qazaqtyng esebinen sheshse -  últtyq kelisim.  Ózimizdi ózimizding kózimiz kórmeydi,  qúlaghymyz estimeydi,  tilimiz sóilemeydi - búl da últtyq kelisim. Tilimizdi súray almaymyz - óitkeni ol últtyq kelisimdi shayqaltady, nan súray almaymyz, óitkeni orys ashyghyp qalady, Reseyine ketip qalady, pəle salady! Mine, osydan tughan auyrtpalyqtyng bəri eng aldymen qazaq əyelining basyna týsedi. "Taz ashuyn tyrnadan alady" degendey, túqyrtatynymyz sol beyshara. Sonda da ol bərine shydaydy   -  balasy ýshin,  otbasynyng berekesi ýshin.  Tipti ózining shyqqan tegin de úmytyp ketetin solar: kýieui nayman bolsa nayman, al shyn bolsa alshyn,  arghyn bolsa arghyn bop,  aruaghyna minəjat etip otyrady.  Ghasyrlar boyy tózimdiligining arqasynda erkek kindiktige ajyrayyp qarau,  ojar minez tanytu, "əy, sen!"  dep sóileu qazaq əyelinde bolmaghan. Sólk-sólk, sólk-sólk. . . qylsha boyy talsha -  bilegi kóseu,  shashy sibirtki,  ýige sumen kiredi, kýlimen shyghady... ishten tynady. "Shyryldaghan balam bar edi besikte,  sol marqaysyn,  men ózimdi úmytayyn"  dep ylghy ózin qúrbandyqqa shalady.  Mynaday shəkuə eske oralady. Bir əyel bala-shaghadan, otbasynan qalghan-qútqandy ózi jeydi eken. Birde qyzyna: - Júrttan qalghan tamaqty tókpey-aq qoy,  ózim jey salam, -  depti.  Ony estip qalghan qayynatasy: - Shyraghym kelin-au, onan da bir it asyramaysyndar ma? -  depti. Sonda kelini: - Onda men itten qalghandy jeytin bolghanym ba? - dep botaday bozdap, qoya bergen eken. Mine, qazaq əyelining filosofiyalyq kelbeti shamamen osynday.

Endi estetikalyq jaghyna toqtalayyq. Búryn qazaq əyeli ətir degendi bilmegen, iyis may, opa-dalapty betine jaghyp kórmegen.  Ózining tabighy súlulyghy oghan jetip-artylatyn. Sondyqtan da qoydyng arasynda jýre beretin,  qoyshy ne kiyse iyghyna sony iletin. Óitkeni, tabighat bergen kórkine kiyim ne qospaytyn da, ne almaytyn da. Jəne jaryn tabatynyna, baqytyn tabatynyna ózi senetin. Kórkine, kelbetine, sipatyna minezi say ekenine ózi senip baryp isteytin de,  qalghanynyng berin ədirem sanaytyn. Qazaq əyelining eng basty estetikalyq baqyty boyauda emes, "eteginde"  edi. "Qúday eteginnen jandyrsyn!"  degen bata jas əyelge aitylatyn.

Maylyqoja aqyn:

Jas əyelge jarasar,

Emshektegi balasy, - deydi. Sol kezgi əyelder boyanbay-aq,  ətir jaqpay-aq ózining súlu ekenin sezinetin jəne ony balasy arqyly toltyratyn,  balasy arqyly otbasynyng myzghymas beriktigin nyghayta týsetin. Al qazirgi jastar býgin qosylyp,  erteng aiyrylysady,  býrsigýni qaytadan qosylady.  Belden bir-aq attap,  basqa otaudy qúryp ap, jýre beredi. "Kəpir toq bolsa, músylman tynysh" degen filosofiya bizding ózimizdenózimizdijatsynuymyzgha, últtyqapatqaúshyrauymyzgha əkelip soqtyrdy. Ol eng birinshi əyelderimizdin, analarymyzdyng iyghyna týsip otyr. "Mynau qazaqtyng əyeli eken,  kóp balaly əyeli eken, osyghan obal boldy-au" degendi men  "aq orda", "kók orda", kóp ordalardyng birining auzynan estimedim. "Anau əyel sómkesin əzer kóterip bara jatyr-au, men kóterisip jibereyin", ne bolmasa, "məshiynemen ketip baram ghoy, toqtap halin súrayyn, jol-jónekey ala keteyin"  degen bireudi taghy kezdestirmedim. Basqa basqa-au,  qazaq sen nege sóitesing degim keledi.  Kimnen súrauym kerek - qazaq anasynyng obalyn, kóz jasyn? "Dəl sol əyelding qolynan dəm tatpaghanymyzben,  sonyng anasynyn,  ne əjesining qolynan dəm tatqan shygharmyz,  sol boluy kədik dep oilap kórdik pe?" On jerden ústamdy, shydamdy bolsaq ta, et pen sýiekten jaralghan adam balasy qajidy, psihikalyq jan auruyna shaldyghady. "Qyzdyng qyryq jany bar" dep ainalyp etemiz. Temir ekesh temir de tozady, su kebedi, ot óshedi... "Túz auyr ma, qyz auyr ma?" deytin qyzdyng salmaghy jenildep jatyr. Auyr tirshilikten shaylyqqan əyel dertke shaldyghyp jatady.  Ondaydy  "kóterilip auyrady"  deydi qazaq.  Qazir osynday dertpen auyratyn qazaqtyng qyz-kelinshekteri auyldarda jyrtylyp-ayyrylady.  Manayynda órt shyqsa,  kýiesi kimge bolsa da júqpay ma?  Tipti,  ózi azbaghanmen manayyndaghy azghyndyqqa shydamay jappay kýizeliske úshyrauda beybaqtar.

Osy jaghynan alyp qarastyrghanda biz keshegi  "Túrandot hanshayymdardy"  ýy sharuashylyghynyng merdigerlerine ainaldyryp alghan joqpyz ba? Əkem Aqatay soghysta óldi. Anam barda men dýniyede auyrtpalyq bolady dep oilamaytynmyn. Óitkeni, ýiding de,  týzding de sharuasyn,  bərin anam ózi isteytin.  Sodan eseye kele, sharuadan qolyn bosattyq. Bizding halyq əyelderin esepsiz, bala-shagha ornyna júmsaydy eken, men sony kózimmen kórdim.  Biraq barlyghy sonday desem əbestik bolar.  Ashynghan adam ne demeydi! Qazaq əyeli tek qazaq otbasynyng ghana asyraushysy,  anasy, baghbany emes, qazaq əyeli - býkil últtyng tərbiyeshisi, ústazy. Óz basym Anany sonday túlgha dep tanimyn.

XVIII  ghasyrda qazaq halqynyng basyna nəubet týsken tústa bərimiz ananyng etegine tyghylghan ekenbiz.  Mening dosym M.   Tətim:   - Biz qalmaqty batyrlyghymyzdan góri sanymyzben aldyq, -  deydi.  Men Maqashqa: -  Sol kópti tapqan,  tóldegen kim? -  dedim.  Sol uaqta qazaq analary qazan jarystyrady eken. "Qazan jarystyru"  qazaqtyng erteden kele jatqan salty.  Kelinshek tolghata bastaghanda auyldaghy qatyn-qalash bəri qauymdasyp,  qazan asady.  Tolghatu -  bərining basyna týsetin jaghday.  Qazaq əyelderining qauymshyl keletini sondyqtan.  "Qazan búryn pise me,  əlde mening kelinim búryn bosanar ma eken"  degen tileu.  Qazan qansha ret qaynasa da kelinshek bosanbay, ol ottan týsirilmeydi. Sondyqtan kópting tileui: "kelin tezirek bocansa eken,  tamaq iship ketetindey bolsaq eken", - deydi ghoy.  Kóp tileui kól degen.  Búrynyraqta jastary kelip qalghan bəybisheler de kelinderimen qatar qazan jarystyratyn. Kelini tolghatyp jatsa, bəybishe de qosa tolghatyp jatady eken. Ondaghy maqsat - soghysqa er-azamat kerek, soghan batyr tabamyz degen oi. Batyr tuu qazaqtyng bəybisheleri ýshin ýlken mərtebe bolghan.  Sebebi,  batyr tughan ananyng mereyi ýstem bolatyn.

"Gauhartasta": "Anannan seni tapqan ainalayyn"  degen joldar bar. "Gauhartas" ənin men qazaq əyeline sózben somdalghan eskertkish der edim.  Sóitken, "batyr tabamyz"  dep,  qazan jarystyrghan bəybishelerdin,  arqasynda biz jonghardy sanymyzben bastyq. Bizding nayzamyz da, qaruymyz da, səygýligimiz de osy analar edi. Qiyn-qystau kýnde de qazaq əyelderi ýlken kisilik tanytqan.

Keyin, 1944 jyly búny nemister basynan keshirdi. Soghysqa shaqyrar adam qalmaghannan song nemis əyelderine Gitler  "sender soghysqa qatyspandar,  əskerge beretin bala tabyndar, kimnen tapsang onan tap,  biraq nemis qyp shygharyndar"  degen ýndeu tastady.  Qazaq əyelining taghy bir joydasyz qasiyeti -  esep degendi, ólsheu degendi bilmeytindigi.  Ýiine qonaq kelse bar jighan-tergenin sonyng aldyna tosady.  Birdeneni irkip,  qysyp qalu degen oiynda bolmaydy. "Keyinge kerek-au,  erteng balalarym ne jeydi"  degendi oilamaydy,  iship-jep otyrghan qonaq bəybisheni maqtasa boldy,  sol ishken-jegenining tólemi retinde ketedi. Manghystau ónirin aralap jýrip kóptegen qúlpytastarda ashyq alaqan beynelengenin anghardym. Kóbine múnday bel qazaq bəybishelerining zirattarynda kezdesedi.  Ashyq alaqan qazaq əyelderining estetikalyq jeti qasiyetining tól basy, qútty túyaghy.

Qazaq əyelderi kóshke, jolgha shyqqanda ýstine bar jaqsysyn kiyip alatyn. Kóshke baylanystynyng barlyghy - otau ýiding bar jasaulary,  kerege-uyqtarynyng əshekeyleri,  basqúrlaryna deyin, tipti, týiening jabuyna, noqtasyna, búidasyna sheyin bəri qazaq əyelining qolynan shyghatyny məlim. Demek, búl da qazaq əyelining symbatyn anyqtaydy.

Qazaq əyeli ýy ishinde jýrgen jay ana, jar, qyz ghana emes,  ýlken gharyshpen tendes qúbylys desek qatelespeymiz.  Shoqanday has týlekti tərbiyelegen Ayghanym parsy,  arab,  týrki tilderimen qatar orys tilderin de jaqsy bilgen desedi.  Men sol Ayghanymdy tek Shoqannyng əjesi dep eseptemeymin. Ayghanym - sol kezdegi qazaq bəybishelerining jinaqtalghan keypi.  Qazaqtyng ertegilerin, auyz ədebiyetin IIIoqan Ayghanymnyng auzynan estiydi,  tek Shoqan estimeydi,  ony joldasy G.  A.  Potanin de estip, jazyp alady. Sóitip, ol býkil halyqtyng múrasy bop qaldy. Qazirgi estip, tyndap jýrgen jyrlar men ertegiler, salqar auyz ədebiyetining kóptegen núsqalary Ayghanymnyng aituy boyynsha, sol redaksiyamen bizge jetti. Ayghanymnan keyin oghan Potanin de, Divaev ta qol tiygizbegen. Əriyne, Ayghanymday túlghalar qazir qazaq auyldarynda kezdespeydi dep aita almaymyn.  Asyldardyng synyghy retinde bizge jetken ýlgileri barshylyq.  Məselen,  men keshe Əmire Qashaubaev boldy degenge senbes edim,  eger Jənibek Kərmenovti óz qúlaghymmen estimesem. Osy sekildi Ayghanym bar degenge senbes edim, eger Əbish Kekilbaevtyng jasy jýzge taqaghan anasyn kórmesem,  óz əjem Məliykening tərbiyesinde bolmasam.

«ZAMAN-Qazaqstan». 5 aqpan 1999 jyl