Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 3110 2 pikir 7 Aqpan, 2023 saghat 14:35

Jer silkinisi: Dayyndyghymyz qalay?!

Týrkiya da bolghan keshegi zilzala qabyrghamyzdy qayystyryp ketti. Preziydentting bastamasymen bauyrlas halyqqa kómektesuge qútqaru toby attandy. Resmy mәlimet boyynsha 5606 qúrylys nysany jermen jeksen bolghan. «Jaman aitpay, jaqsy joq» degen, Birikken Últtar úiymynyng Europadghy tótenshe jaghday jónindegi elshisining aituynsha qaza tapqandar sany 20 myngha jetui mýmkin.

Tәjriybeli mamannyng aituynsha «zardap qúrbandary alghashqy ólgenderding sanynyng 8 esesindey bolady», «adam shyghynyn azaytu ýshin bir apta ishinde qútqarugha bar kýshti salu manyzdy». Qazaq elining kómegi de der kezinde jasalyp otyrghany sony anghartady.

Týrkiyanyng jer silkinis oshaghy ekeni belgili. Songhy 100 jylda bauyrlas elde qúrbandar sany 3000-nan asqan, quaty 7 baldan joghary 10 jer silkinisi tirkelgen. Mamandar jer silkinisining kóp boluy jer týzilisine baylanysty deydi. Týrkiya Arab týbegimen Euraziya qúrlyghynyng arasyna ornalasqan.

Jer betinde bolatyn jer silkinisining 10 payyzy quma tolqyn sipatynda jeliles bolady eken. Dýmpu oshaghy tolassyz tuynday beretin múnday zilzalanyng zardaby auyr bolady eken. Týrkiyada bolghan osy jolghy jer silkinisin de mamandar soghan jatqyzghan. Eki dýmpu oshaghynyng ara qashyqtyghy 96 shaqyrym bolghan.

Álem elderi qazir «Týrkiyadaghy jaghday bizde de qaytalana ma?!» degen súraqqa jauap izdep otyr. Qytay seysmologtary «Týrkiya – Euraziyanyng batysyna, biz – shyghysyna ornalasqanbyz. Aramyz óte alys. Áseri bizge jetpeui mýmkin» degen pikirde. Al jer kindigine, Orta Aziyagha ornalasqan bizding jaghdayymyz neshik?

Qazaqstan tótenshe jaghdaylar ministrligine qarasty «Seymsologiyalyq tәjiriybe-әdistemelik ekspedisiyasy» seriktestigining stansiyalar jelisi «keshe keshke Shymkentte kýshi 2-3 ball jer silkinisi bayqaldy» dep habarlady. Jer silkinisi Astana uaqytymen saghat 19.02-de bolghan. Magnitudasy 5.4 bolatyn zilzala kindigi Shymkentten ondaghan shaqyrym qashyqta, Temirlan auylynyng manynda tirkelgen. Jer silkinisining energetikalyq klasy 11,7 bolghan.

Seymsologiyalyq tәjiriybe-әdistemelik ekspedisiyasynyng mәlimeti boyynsha, Temirlanda 3 ball tónireginde terbelis sezilse, al Taraz qalasynda da 2 balldyq silkinis bolghan. Múnyng keshegi qayghyly jer silkinisi men baylanysy bar ma? Qazaqstannyng ontýstigi men ontýstik-shyghysy seysmikalyq qauipti aimaqta ekeni belgili. Ásirese tarihta Almatyda quatty jer silkinisterining bolghany jayly әngimeler tolastaghan emes. Tau basyndaghy býkil qalany shayyp ketetin alyp tospalardy aitpaghanda, Ál Farabi, Jeltoqsan kóshelerimen Sayran jaqtaghy kanalda tarihtaghy alapat dýmpulerden qalghan jer jaryqtarynyng bar ekeni júrtqa belgili shyndyq. Ol kóshelerding boyynda, jaghasynda býginde zәulim túrghyn ýiler boy kótergen.

Arqany kenge salmay, qashanda saqtyqty kýsheytip, tosyn jaghdaygha qamdanyp jýrgenimiz lәzim.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379