Nauryzdyng 19-ynda «Almaty» baspasóz ortalyghynda «Janshuaq» qayyrymdylyq qory men oralman әielderding «Núr qonys» qayyrymdylyq qorynyng úiymdastyruymen «Oralmandar jәne olardyng әleumettik problemalary» taqyrybynda dóngelek ýstel bolyp ótti. Dóngelek ýstelge qatysqan oralmandar býgingi kýni qordalanyp otyrghan zandyq jәne qúqyqtyq túrghydan shekteulerding kóptiginen QR azamattyghyn aluda, júmysqa ornalasuda jәne jәrdemaqylargha qol jetkizude kezdesetin kedergilerdi sóz etti.
Ózbekstannan oralghan Seypadtin Ótepbergenov 2011 jyldyng tamyz aiynda Qazaqstangha taban tiregenin aitady. Sodan beri talay mekemening tabaldyryghyn tozdyryp jýrip, QR azamattyghyna qol jetkizgenine bir aptanyng ghana jýzi bolghandyghyn jetkizdi.
- QR azamattyghyn alghansha, 1,5 jyl uaqytymdy sarp ettim. Mamandyghym - zanger. Ózbekstannyng Qaraqalpaq Avtonomiyalyq respublikasynda Ádilet ministrining orynbasary qyzmetin de atqargham. Qazir 4 balam bar. Qazaqstangha solardyng qamy ýshin at basyn búrghan edim. 1,5 jyl boyy ótken ótkelegimdi esime alsam, kózime jas keledi. Alayda qolyma tólqújatymdy alghanda, sonyng barlyghy bir kýngidey bolmady.

Nauryzdyng 19-ynda «Almaty» baspasóz ortalyghynda «Janshuaq» qayyrymdylyq qory men oralman әielderding «Núr qonys» qayyrymdylyq qorynyng úiymdastyruymen «Oralmandar jәne olardyng әleumettik problemalary» taqyrybynda dóngelek ýstel bolyp ótti. Dóngelek ýstelge qatysqan oralmandar býgingi kýni qordalanyp otyrghan zandyq jәne qúqyqtyq túrghydan shekteulerding kóptiginen QR azamattyghyn aluda, júmysqa ornalasuda jәne jәrdemaqylargha qol jetkizude kezdesetin kedergilerdi sóz etti.
Ózbekstannan oralghan Seypadtin Ótepbergenov 2011 jyldyng tamyz aiynda Qazaqstangha taban tiregenin aitady. Sodan beri talay mekemening tabaldyryghyn tozdyryp jýrip, QR azamattyghyna qol jetkizgenine bir aptanyng ghana jýzi bolghandyghyn jetkizdi.
- QR azamattyghyn alghansha, 1,5 jyl uaqytymdy sarp ettim. Mamandyghym - zanger. Ózbekstannyng Qaraqalpaq Avtonomiyalyq respublikasynda Ádilet ministrining orynbasary qyzmetin de atqargham. Qazir 4 balam bar. Qazaqstangha solardyng qamy ýshin at basyn búrghan edim. 1,5 jyl boyy ótken ótkelegimdi esime alsam, kózime jas keledi. Alayda qolyma tólqújatymdy alghanda, sonyng barlyghy bir kýngidey bolmady.
Azamattyqqa qújat tapsyrudan búryn túraqty tirkeluing kerek. Osy túraqty tirkelu qazirgi eng ýlken ótkelderding biri bolyp túr. Basqa qújattyng bәrin tapsyrugha bolady. Onda týitkili mol ýsh qújat bar. Birinshisi - kelgen elinde sottalmaghanyng turaly anyqtama. Men osy anyqtamany alu ýshin qanshama esikti tozdyrdym. Áueli Qaraqalpaqstan Respublikasynyng Ádilet organdary bergen anyqtamany alyp kelgenmin. Ol jaramsyz bolyp shyqty. Sosyn Ózbekstannyng Ádilet organdarynan anyqtama әkelu qajet boldy. Mening joghary lauazymda qyzmet etkenim paydasyn tiygizdi. Atalghan anyqtamany bar-joghy 10 kýnde qolyma tiygizdim. Al qarapayym túrghyndar ol anyqtamany alu ýshin, keminde 20-30 kýnin joghaltady. Solay sandalyp jýrgenimde, ýlken balam 16-gha tolyp qoyypty. Endi onyng jeke kuәligin Qaraqalpaqstannan baryp alu qajet boldy. Oghan jәne 14 jastaghy balama da sottalmaghany turaly anyqtama qajet eken. Ol ýshin Qaraqalpaqstangha qayta sapar sheguge tura keldi. Balam sol jaqtyng qújatyn alyp jәne tirkeuden shyqqany turaly anyqtama alyp kelgenshe, taghy da biraz uaqyt sandaldym. Ekinshiden, Ózbekstan Respublikasynyng elshiliginen eki týrli anyqtama talap etiledi. Biri - konsul esebinde túrghandyghym jayynda, ekinshisi - Ózbekstan Respublikasy azamatynyng QR azamattyghyn aluyna kelisim beretini jayynda anyqtama qajet. Osy anyqtamany alu ýshin Ózbekstannyng Almatydaghy elshiligining esigin bir apta kýzetip jýrip, әiteuir әzer qol jetkizdim. Árbir anyqtama - 15 dollardan beriledi eken. Ýshinshiden, mening әielimning últy - ózbek. Sol sebepti de oghan jenildetilgen týrde azamattyq berilmeydi eken. Men azamattyqqa qol jetkizgenshe әielim әrbir eki ay sayyn Ózbekstangha shyghyp kelip túrugha mәjbýr boldy. Endi ol QR azamattyghyn alu ýshin әueli yqtiyar hat aluy tiyis eken. Biraq oghan shetel azamattaryna qoyylatyn talaptardyng biri - esep-shotynda tólem qabiletin kepildendiretindey 2 million tengeden asa qarjy kerek. Mende onday qarjy joq. Qazaqstan 1999 jyldan beri «Túrmystaghy әielderding azamattyghy turaly Konvensiyagha» qosylu jayly Zang qabyldaghan. Alayda ol zang boyynsha Resey, Belarussiya, Qyrghyzstan jәne Ukraina elderining azamattary Qazaqstan azamatyna túrmysqa shyqsa ghana, әielderine jenildetilgen týrde azamattyq beriledi eken. Qazir bizdi osy mәsele de qinap túr, - dedi ol.
Dóngelek ýstelge qatysqan Almaty qalalyq Ishki ister departamentining Kóshi-qon polisiyasy basqarmasy Oralmandar men bosqyndar isi jónindegi bólim bastyghy Kýlsim Ysqaqova «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zannyng 49-babynda «Eger oralmandar basqa últ ókiline ýilengen jaghdayda, olar tólem qabiletin kepildendiruding qajettiligi joq» dep jazylghandyghyn aityp ótti. Tek ol adam Qazaqstanda ýsh jyl túraqty túruy tiyis eken.
Sonday-aq, alys-jaqyn shetelderden oralghan oralmandargha beriletin «Oralman kuәligi» búghan deyin «uaqytsha tirkeumen» de berilip kelgen bolsa, janadan shyqqan Qauly boyynsha «Túraqty tirkeuge» túrmayynsha, búl kuәlik te berilmeytin bolghan.
- Búryn biz «Oralman kuәligin» alu ýshin - tólqújattyng kóshirmesi, kelgen elinen shyghu paraghy, qazaq ekenindi dәleldeytin qújat qana tapsyrushy edik, jaqynda kóship kelgen qandastarymyzdy ertip barghanymyzda, bizden uaqytsha tirkeu, túraqty tirkeuge túrugha kelisim bergen ýy iyesining jeke kuәligining kóshirmesi jәne ýy qújattarynyng kóshirmesi, eger ýiding sharshy metri tirkeuge túrugha jetetin bolsa, ýy iyesining notariuspen bekitilgen kelisimi talap etilip, eger Qazaqstanda tughan-tuysqandary bolsa, anketada olardyng meken-jaylary men júmys orny kórsetilui tiyis bolypty, - deydi Ózbekstannan kelgen Biybiraba.
Reseyden oralghan Rano Darbicheva túraqty tirkeletin meken-jay tappay, 2000 AQSh dollaryn tólep jýrip әzer tirkelgenin aitady.
- Onyng sebebi, songhy jyldary Aughanstannan qazaqtardyng kóptep oraluyna oray. Sondyqtan shetelden kelgen qazaqtardyng qújatyn Últtyq qauipsizdik komiyteti janynan qúrylghan komissiya qarap, 1 aidyng ishinde ol adamnyng QR aumaghynda túraqty túruyna rúhsat beredi. Al «oralman kuәligin» osy sheshim shyqqannan keyin ghana bere alamyz, - deydi Kýlsim hanym.
Sonday-aq, shetelde alghan bilimderin kuәlandyratyn qújattardy QR Bilim jәne ghylym ministrliginde nostrifikasiyadan ótkizu qajet. Birinshiden, búl prosess 6 aigha sozylatyn bolsa, ekinshiden joghary bilimining baryn rastaytyn qújattardy tek Astanada ghana tekseruden ótkizedi. Kýlsim Ysqaqova tayauda Bilim jәne ghylym ministrligine nostrifikasiyanyng uaqytyn alty aidan 2 aigha deyin qysqartugha tapsyrma berilgenin jetkizdi.
Qaraqalpaqstannan oralghan Gýlbahar Halmúratova 6 balanyng anasy әri jalghyz basty. Zang boyynsha ol «Kýmis alqa» iyegeri atanuy tiyis. Jәne kóp balaly ana retinde oghan otbasynyng tabysyna qaramastan, 6400 tenge jәrdemaqy tiyesili. Sonday-aq, otbasynyng tabysy - jan basyna shaqqanda 11700 tengeden aspaghan jaghdayda ol - әr balagha ay sayyn 1731 tenge kómek ala alady eken. Alayda túraqty tirkeuining bolmauy saldarynan ol osy kýnge deyin eshqanday jәrdemaqylargha qol jetkize almay keledi.
- Balalarym Úzynaghash auylynda, ózim Almaty qalasynyng Alatau audanynda tirkeudemin. Ýlkenim - túrmysta. Qalghan balalarym ózimmen birge, eng kishkentayy - 2,5 jasta. Sol sebepti de ýiden shygha almaymyn. Jәrdemaqylardy alu ýshin kimge, qayda barudy bilmeymin, - dep shaghyndy ol.
«Núr qonys» qayyrymdylyq qorynyng atqarushy diyrektory Zýbira Aldabergenova osy qordy qúrghannan beri kómek súrap keletin jandardyng óte kóp ekendigin aitady. Solardyng bәrin qanatynyng astyna alghan ol kóbining qújattarynyng onalyp, isterining algha basuyna yqpal etetin kórinedi.
- Gýlbahar siyaqty ózine tiyesili jәrdemaqylaryn ala almay jýrgen qazaqtar óte kóp. Biz olargha baghyt-baghdar silteymiz. Tiyisti oryndarda hat joldaymyz. Qúzyrly organdardaghy tanystarymyzgha jiberemiz. Sóitip jýrip, sharuasyn birjaqty etuge tyrysamyz. Búl joly da Gýlbahardyng ózine tiyesili jәrdemaqylaryn aluyna, 4 balasy bilim alyp jatqan mektep әkimshiligine habarlasyp, olargha qol úshyn sozuyna kómektesudi kózdep otyrmyz, - deydi ol.
Jiyngha kelgenderding taghy bir qozghaghany - qújattardy audaru mәselesi boldy. Olardyng qolyndaghy qújattardyng barlyghy - sheteldik bolghannan keyin, ony audaryp, notariuspen bekitu talap etiledi. Notariuster әrbir qújatqa jәne audarmagha 2 myng tengeden joghary aqy súraydy.
- QR Salyq kodeksining 575 babynda oralmandar barlyq memlekettik baj tólemderinen bosatylady delingen. Biz notariusterge osy bapty kóldeneng tartsaq, búl memlekettik baj salyghy emes, qosymsha qyzmet aqysy dep jaltarady olar. Negizinde «Notariat turaly» zang bireu. Al memlekettik notarius­ter zandy oryndaydy da, jekemenshik notariuster zandy belinen basady. Zang boyynsha qosymsha qyzmet aqysy memlekettik baj salyghynan aspauy tiyis. Bizding qújattarymyz ózbek tilinde de, orys tilinde de jazylghan. Biz orys tilindegi betin notariuspen bekitip berudi súrasaq, ózbek tilindegisin audaru mindetti dep qasarysady. Sóitip, tek qújattardyng ózine keminde 50-60 myng tenge júmsalady. Men «Enbek kitapshamdy» audartugha aparsam, 8 myng tenge súrady. Men zandardy kóldeneng tartyp jýryp, ony 4 myng tengege audartyp aldym. Al zang bilmeytinder notariusterding onay jemine ainaluda. Sol sebepti notariusterding barlyghyna oralmandardan qosymsha aqy almaudy mindetteu qajet, - deydi zanger Seypadtin Ótepbergenov.
P.S. Oralmandardyng kóshi-qon kvotasy toqtatylghaly biraz uaqyt. Ýkimettegi songhy auys-týiisterding nәtiyjesinde osydan bir jyl búryn taratylyp ketken Kóshi-qon komiytetin Enbek ministrligining qúramynda qayta qúru turaly pәrmen berilgeli de eki aidyng jýzi. Búrynghy zandardyng barlyghynda shettegi qazaqtardyng mýddesi eskerilip, kez kelgen tyiymnyng oralmangha qatysy joq ekendigi kórsetilip kelgen bolsa, songhy eki jyldaghy Ýkimet Qaulylarynda sheteldegi qazaqtardy ózge de shetel azamattarynyng sanatyna qosyp qoyghandyghyn kóruge bolady. Sonyng saldarynan byltyrdan beri azamattyq ala almay sandalghan qazaqtardyng qarasy artyp otyr.
Esengýl Kәpqyzy

"Týrkistan" gazeti