Byltyrdan beri Shorman Qabdyrahymanúly atty aqsaqalmen dos bolyp kettim. Jasy seksenge kelip qalsa da, Shorman aqsaqal elimizding ashy-túshy tarihyna tike baylanysty biraz derekterdi jinaqtap kitap etip baspadan shyghardy.

Qúimaqúlaq qariyanyng kóz mayyn tauysyp otyryp jazghan túnghysh kitaby ótken jyly «Bodandyq» degen atpen Almatydaghy «Bilge» baspasynan shyqqan edi. Kitaptyng túsaukeserinde qalam iyesi qatty әserlenip: «Aynalayyn, shyraghym, ómir boyy kóterip kelgen jýgim osy edi. Osy kitapty shygharyp ketsem armanym joq deushi edim. Býgin kitabym shyqty. Dәl qazir ólip ketsem de armanym joq», – degen bolatyn. «Oy, aqsaqal, seksenge kelip túnghysh kitabynyz endi shyghyp jatyr. Bizding qazaqqa әli bereriniz kóp. jaman shaldar siyaqty ana jaqqa asyqpay, әli talay dýnie aitynyz, jazynyz. Tәuelsiz elding tarihy tәuelsiz oimen qayta jazylyp jatyr. Áriyne, siz sekildi tiri tarih kuәgerlerine sýienemiz», – dep júbatyp, qaysar aghamyzdyng qolynan qalamyn tastamauyn ótingen edim. Sol bir ýmitti sóz, shynayy tilegimning jemisin býgin kórgendeymin. Shorman aghamyz jaqynda maghan asa qúndy bir múranyng qoljazbasyn úsyndy.

Endi biz ótken ghasyrdaghy qylyshynan qan tamghan Qyzyl ýkimetting kezinde alaghay da búlaghay dәuren keshken qazaqtyng kóshbasshylarynyng biri – Ábdikәrim bolys Erejepúlynyng Shorman Qabdyrahymanúly estelikke alghan múrasy turaly aityp, Alash balasynan shýiinshi súraghaly otyrmyz.

Shorman Qabdyrahymanúlynyng ótken jyly baspadan shyqqan «Bodandyq» atty kitabynda ótken ghasyr basynda endi ornay bastaghan Kenes ýkimeti kezinde qazaqtyng kóshbasshy túlghalarynyn, bay-baghlandarynyn, tekti aqsýiekterining basyna qara búlt ýirilgende Arghy bet Altaygha (QHR, Shynjan) aughan tarihy tiri derekter negizinde bayandalghan edi. Ásirese avtordyng әkesi Qabdyrahymannyng qazirgi Katonqaraghaydan Qytay jerine qashyp ótu barysy, Arghy betke jetkennen keyin ózinen birneshe jyl búryn baryp ornalasqan Ábdikәrim bolys auylyna aman jetui bayandalghan. Auyp barghan elding jol boyy kórgen qyrghynshylyghy, bara qalghanda Qytaydyng qyzyl ýkimetining salghan búghauy, myng qúbylghan sayasy jýiening yqpalynda basyn taugha da, tasqa da úrghan Arghy bet qazaqtarynyng kýni keshegi Qazaq eli tәuelsizdik jariyalaghan toqsanynshy jyldargha deyingi myng búralang tarihy sóz bolghan.

Egemendik pen ese tendik joq kezdegi qazaqtyng ayanyshty taghdyryn jazyp tәuelsiz elding úrpaqtaryna úsynghan aqsaqaldyng bileri әli de kóp ekenin bayqap edik. Bayqasymyz aghat ketpedi. Aqsaqal biyl taghy bir kitabyn baspagha úsynyp otyr. Sol kitaptyng qoljazbasynda, zamanynda qazaqtyng egemendigi ýshin ot keshken Alash arystarynyng biri Ábdikәrim bolystyng ólenderi bar eken. Alash múralaryn shamasha zerttep jýrgen azamat retinde, Erejepúly Ábdikәrim bolystyng ólenderin kórgende kózim jarq ete týsti.

Avtordyng qoljazbasynda Ábdikәrim Erejepúlynyng «Tarbaghatay, Shabanbay» atty tughan jerge degen saghynysh óleni, Áripjan aqyn men Ábdikәrim bolystyng óleng qaghysy bar. Bәrinen de manyzdysy, ghúlama qayratker Ábdikәrim Erejepúlynyng «Bozsha torghay» atty úzaghyraq mysal óleni osy qoljazba arqyly túnghysh ret baspagha jol tartqaly otyr. 300 tarmaqqa juyq búl mysaldy biz kónening kózindey jәdiger, Alash orda múralarynyng biri dep baghalaugha әbden bolady dep aita alamyz.

Ábdikәrim bolystyng búl ýsh múrasy qadirin bilgen kisige qazaqtyng ortaq qúndy qazynasy der edik. «Tarbaghatay Shabanbay» atty ólende:

Qosh aman túr, aman túr,
Noqtalap bizdi zaman túr.
Sheshinshi noqta ketermiz,
Adaspay elge jetermiz.
Qoynyna jyly kirermiz,
Qadirindi bilermiz.

***

Búrama temir solqyldaq,
Bir jazylar temir tor.
Kóruge Tәnir jazbasa,
Kónilde keter arman sol, – dep oqyghan jannyng jýregin úly saghynysh dirilimen terbese, «Áripjan aqynmen sóz qaghysynda»:

Úiytyp, aitqany eki bolmaytúghyn,
Asylzat abzal tughan beging qayda?
Oylaytyn elding qamyn ering qayda?
Sýiener qysylghanda beling qayda?
Sóileytin toptan ozghan sheshen qayda?
Adaspay el bastaghan kósem qayda?
Qazaghym qazaqshylyq qalpynmenen.
Qara jol danghyraghan kósheng qayda?
Jýr edim bilgishterden súrayyn dep,
Aytyp ber osylardyng bәri qayda»? – dep qara kózge jas irkedi.

Kólemdirek qissasy «Bozsha torghayda», basqanyng sózine balasha sene salatyn qazaq júrtynyng anghaldyghyn mysaldap, óz zamanynyng kóshinen qalmaugha shaqyryp, kýrsine ýn qatady. Áblikәrim bolystyng qolymyzgha týsken qay-qay shygharmasy da mazmún jaghynan, kórkemdik jaghyna asa qúndy әdeby múra bolyp otyr. Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly da «Qyryq mysal» arqyly, úiqydaghy qazaqty «Masa» bolyp oyatsa, al sol tústaghy Alash orda tóniregindegi ózge de qalamgerlerding mysal janryn attap ótkeni siyrek. Ahanmen ýndes, Álihanmen tildes, Túraghúl Abayúlymen pikirles, Súltanmahmútpen syrlas bolghan Ábdikәrim bolys jóninde mәlimet bere ketelik:

Erejepúly Ábdikәrim (1862-1935). Aghartushy, qazaq últtyq qozghalysynyng iydeology, qogham jәne sayasy qayratker.

Orta Jýzding Nayman taypasy, Qaratay ruynan shyqqan. Á. Erejepúly jergilikti medreseden sauatyn ashqan. Ákesi Erjep qajynyng tútqyndaluyna baylanysty Sankt-Peterburg orman sharuashylyghy institutynda birinshi kursty ayaqtaghan son, oquyn toqtatugha mәjbýr bolady. Ol Semey oblysy, Óskemen uezi, Shynghystay bolysynyng basqarushysy bolyp saylanyp, ony 1918 jylgha deyin basqarady; 1-Memlekettik Duma deputaty bolghan. Altaydaghy túnghysh Shynghystay eki synyptyq orys-qazaq mektebining negizin qalaydy. Onyng shaqyruymen mektepte aqyn Súltanmahmút Torayghyrov sabaq bergen.

Á. Erejepúly - «Áyelge kenshilik beru hәm jesir dauyn joghaltu» qújatynyng avtory. Erte jastan atastyrugha tyiym salu, yaghny erjetken úl men qyz birin-biri kórip, mәn-jaylaryn angharysyp, rizalyq bildirmesten búryn eki jaqtyng әkeleri qúdalyqqa sóilespeydi degen ústanymdy dәleldep shyghady. Álihan Bókeyhanov, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Túraghúl Abayúly, Mústafa Shoqay sekildi sol dәuirdegi qazaq halqynyng ozyq oily ziyalylaryna jaqyn bolyp, olardyng shygharmashylyghymen etene tanysady. Alash partiyasy baghdarlamasyn jasaugha qatysqan.

1927 jyly tútqyndalyp, alayda qashyp qútylady. Úldary jәne tuystarymen  Ór Altaygha (Qytay) asady.

Ábdikәrim bolysty 1935 jyly kýzde Sarsýmbede Kenes ýkimetining konsuly u berip óltiredi. «Dýnie degenin  esik pen tórdey-aq jer eken ghoy». Búl Ábdikәrim bolys Erejepúly  qastandyqpen berilgen udan kózi júmylyp bara jatqanda aitqan songhy sózi.

Birtuar túlgha Á. Erjepúly turaly qazaqtyng beldi qalamgerleri men zertteushileri birshama enbekterinde jazghan. Alayda, qayratker qalam iyesining múralary oqyrmangha tolyq jetken joq. Sh.Qabdyrahmanúly aqsaqaldyng ýlkenderden jazyp alghan estelikteri arqyly Ábdikәrim bolystyng birqansha ólenderi osy kitap arqyly túnghysh ret oqyrman qauymgha úsynylyp otyr.

Shorman Qabdyrahymanúly

Baghaly múrany baspagha úsynushy Shorman aqsaqal Ábdikәrim bolystyng búl ólenderin ózining әkesi Qabdyrahyman Latypúly men әkesining inisi Qojaqannyng jatqa aituy boyynsha ózi de jastayynan neshe ret kóshirip, kóshire jýrip jattap alghan. Eng tolyq degen qoljazbany halyq qazynasyna syilauda.

Búl jerde aghayyndy Qabdyrahyman men Qojaqannyng Ábdikәrim bolystyng múrasyn kókireginde búljytpay saqtap, balasy Shormannyng kókeyine sinirip kóshirtip jazuy, seksenge kelgen shaghynda tәuelsiz elge kelgen Shorman aqsaqaldyng búl múranyng syryn óshirmey, synyn ketirmey úrpaqqa jetkizui kim kisini de әserge bólep, oilandyrmay qalmasy anyq.

Ábdikәrimning әkesi Erjep qajy da óz túsynda elining arqa sýieytin kóshbasyshysy bolghan, yqpaldy túlgha. Ákeli-balaly eki egeyding hakim Abay әuletimen jaqyn baylanysy turaly keler maqalamyzda bayan etetin bolamyz. Al, «Qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn bolghan» ataqty Súltanmahmút Torayghyrovtyng eng shabytty shaqtary Erejep auylynda ótip, eng jalyndy jyrlary da Shynghystayda jazylghany belgili.

Mine, osylaysha danakókirek qarttardyng tektiligining arqasynda jýz jyldyq alasapyrannan aman ótken Ábdikәrim bolystyng jәdiger jyrlary oqyrmanyna ghasyrdan qayta bir ret jol tartu aldynda túr.

Ádilet Ahmetúly

Abai.kz