EKINShI BÓLIM

«TAS TÝLEK»

Birinshi tarau

1

Sheru kisileri endi Qúljagha jetip, Fujening ýiine týsken. Qalmaq jigiti Fuje týn boyyna Kerimbekterden Sheruding talaydan bergi mәn-jayyna tolyq qanyghyp boldy. Aryzshylar endigi qaghazdy osyndaghy «Qyrghyz-qazaq úiyshmasy» deytin aimaqtyq oryngha bermekshi. «Qyrghyz-qazaq úiyshmasynyng sekretary - Ýrimjide qytaysha oqyghan Qyzay jigiti - Múhabaymen Kerimbekting búrynnan tanystyghy bolghanmen, ekeuining anyq ishtey úghystyq-bilistigi joq edi. Kerimbek osy týni sol ahualdy Múhabaygha qalay jalghastyru kerektigin eskertkende, Fuje dәl osyghan oray kelerlik kómeskileu bir jaydyng shetin bildirip:

- Sol Múhabay aghayynynyzdyng sizding óz basynyzben jolyqsam dep jýrgen de bir mәnisi bar tәrizdi edi. Sonday bir nәrseni angharyp qalghan siyaqty em. Ne aitpaq eken, bara kórinizshi...- degen. Álde bir shetindeu aujay, synayyn shaldyrghan.

EKINShI BÓLIM

«TAS TÝLEK»

Birinshi tarau

1

Sheru kisileri endi Qúljagha jetip, Fujening ýiine týsken. Qalmaq jigiti Fuje týn boyyna Kerimbekterden Sheruding talaydan bergi mәn-jayyna tolyq qanyghyp boldy. Aryzshylar endigi qaghazdy osyndaghy «Qyrghyz-qazaq úiyshmasy» deytin aimaqtyq oryngha bermekshi. «Qyrghyz-qazaq úiyshmasynyng sekretary - Ýrimjide qytaysha oqyghan Qyzay jigiti - Múhabaymen Kerimbekting búrynnan tanystyghy bolghanmen, ekeuining anyq ishtey úghystyq-bilistigi joq edi. Kerimbek osy týni sol ahualdy Múhabaygha qalay jalghastyru kerektigin eskertkende, Fuje dәl osyghan oray kelerlik kómeskileu bir jaydyng shetin bildirip:

- Sol Múhabay aghayynynyzdyng sizding óz basynyzben jolyqsam dep jýrgen de bir mәnisi bar tәrizdi edi. Sonday bir nәrseni angharyp qalghan siyaqty em. Ne aitpaq eken, bara kórinizshi...- degen. Álde bir shetindeu aujay, synayyn shaldyrghan.

«Qyrghyz-qazaq úiyshmasy» qalanyng «noghay gorod» degen batys bóligi jaghynda, kóshesinde qatar ósken, synsyghan, zәulim shynar, terekteri bar, alma-bauly, jemis aghash baqshaly, gýlge oranghan qalanyng eng bir әsem jaghy. Ertengi sәske shaghynda qanyltyrmen shatyrlaghan úzynsha qaraghay ýige, kóshe boyyndaghy mol sayaly terekterine at baylap, on shaqty kisi kep týse berdi. Eng týptegi, ashyq terezesinen bir ýlken bau kórinip túrghan ken, jaryq bólmege irkilmey engen el kisilerimen Múhabay otyrghan ornynan týregep amandasty. Taylaqbay bastaghan ýlkenderge ol shynayy ashyq shyraymen sәlem berip, qarsy jýrinkirey kep tegis qol alysyp úshyrasty. «Ózim» degen shat ajarmen qyzghyn qarsy alyp túrghany andalady. Ishinara búrynnan tanystyghy bar Sheru kisilerine izetpen tik túryp, oryn kórsetip, óz oryndyghyna sonang song baryp jayghasty. Ýrimjide ofiyserler dayarlaytyn «Júng guan sho-shau»* deytin eki jyldyq әskery mektepti bitirip, agha leytenant dәrejesimen kelgen, mundirli sary ala qazaq ofiyseri otyr. Eshnәrsege tosylyp shektelmestey payymshyl erkin núsqasy bir qaraghannan tanylatyn: súnghaq boyly, botakóz kelgen, súlu jigit Kerimbekting tyghyz bir is jayymen jýrgenin jana kirip kele jatqannan-aq jazbay tanyghan. Ózi bir ýlken syr jónimen Kerimbekti syrtynan kóbirek eske alyp, ony anyq kerek etip jýrgen. Búl ýshin sonday aduyndy adam tap búlay beysaghat jýrmeytini belgili edi. Onyng jalpaq Qyzaygha aty shyqqan kisi ekenin de biletin.

Áuelgi aman-sәlemnen basqa eki jaqtan el-júrt tynyshtyghy súralyp, bólme ishi endi az toqtalyp qalghanda, úzyn jaydaq oryndyqtyng bergi basynda Taylaqbay men qatar otyrghan Kerimbek:

- Myna bir qyrsyq shalghan, kertolghau júmyspen ruly el sergeldeng bop, kýizeuge týsip jýrgenimiz! - dep Múhabaydyng aldyna býkteuin jazghan qaghazyn úsyna berdi. Aryzdy sózge kelmey tez iyilip alghan Múhabay bar zeyinin salyp, úqyptap oqyp otyryp qaldy. Salqyndau qadalyp, ishten týiilip oqydy... Qúndyzday jaltyldaghan qara shashyn sausaghymen artqa qayyryp qoysa qaytyp qúlap, tógilip týsedi. Múnyng ishinde qazaqtyng qytaygha úqsap shash qoyghanyn ishinen min sanap otyrghan kisiler de bar-dy. Múhabay aryzben anyqtap tanysyp, barlyghyn da tolyq, jetik týisingen angharmen:

- Onda biz búl iske jenil qaramayyq... Din nazaratymen birlesip qozghap kóreyik, - dedi birden-aq. Iskerligi shapshandyghymen birigip túratyn adam siyaqty. Kerimbekter  oygha alyp kelgen týiindi búl da aitty. Aryzda «Kýreden qanaghattanbadyq» degen sóz bar. Ol - synyghy onay bitpeytin mertik. Múhabay sózine jәne onyng ishtey tejelip qalghanyna qarap sony eske alghan Taylaqbay tәuir jigitti sýiemeldep:

* Júng guan sho-shau - әskery mektep.

- IYә, búl synyghynnyng ózi otashy-mertikshinnen baqayshaghy mayysqan eptik-saqtyqty ghana súranady, - degen. Múhabay endi irkilmey dereu iske kirisuding qamyn oilady. Osy kýni ózi birge jýrip, din basqarmasyndaghy Álihan-tórege keldi. Bir Ile emes, Ile, Altay, Tarbaghatay aimaqtary birleskendik nazaratynyng bas nazary - Álihan, teginde, ózi Búharadan oqyghan: eskishe, janasha, sayasatqa jetik adam bolatyn. Badanaday ýki kóz kelgen, aqsúrsha jýzine qysqaltang kýzep, medrese tәrtibimen dóngelentip saqal ósirgen, kórikti adam. Ol bar mәn-jaydy úghyp, mýlgip tyndap bolghan son, óz atyna jazylghan aryzgha tirkep din nazaratynyng tanbasyn auzyna әkep ýrlep basyp, «Kýre shyani jing fuining shyani-gony Ma shyanigonge»** dep, arabsha, Búhar baspasynyng sýikek ýlgisimen sýirete jazyp bir baylanys - alaha qaghaz berdi. Juas qana mayda sipap jazylghan qatynasta: «Qazaq qyzyn ýkimet adamy alyp qashu sebebi jete anyqtalyp, qyzdyng ózderine qaytarylyp beruin din nazaratynyng sheshimi kishilikpen talap etedi» - degen. Álihan-tóre ózi Kerimbekpen shamalas, jasy alpystardaghy jәne búl ekeuining búrynnan da jaqsy tanystyqtary bar adam bolsa da oghan qaghazdy ústatyp jatyp, «qolymnan kelgeni osy» dep shynyn aitqan.

** Kýre shyani jing fuining shyani gony - kýre ýiezdik ókimetining oyazy.

Ýsh aimaqtyng din nazaraty deytin dangharaday aty bar orynnyng qolynan qazirgi kezde bar keleri de sol edi.

Ras, osy ótinishting ózi de nazarattyng búrynghy bedeli bolsa, salmaqty sóz bolary dausyz. Osydan on bir jyl búryn - 1933 jyly Shynjanda Shyng shy say alghash taqqa otyrghanda az últtardyng ózge erkindik, ózge «úqyq-tendigindey» din-nazaratyna da ólsheuli jaqsy ghúmyr «syilaghan». Biraq ol Shynjang ýkimetin biylegen Shyng shy sayding óz buynyn bekitip alghangha deyingi aralyq bolatyn. Bir Kýre emes, Kýredey on shaqty ýiezdik ókimet kelip bas shúlghynatyn Qúlja gubernelik shtabynyng ózimen jasqanbay sóilesetin ýlken «erik» berip qoyghan. Tipti, sol gýberne shtabynyng ózinen de qayta-qayta adam kelgishtep, din nazaratynan «aqyl-kenes» alyp túrudy úmytpaytyn. Mezgil-mezgil din zanynyng da qabaghyn jaqsy baghyp, kónilin janylmay aulap túratyn. Biraq shynayy әreketti Shynjang ýkimetining orynbasary az últ ókili, Qojaniyaz-qajymdy ústap kózin joimen bastaghan. «Japoniyagha altyn ótkizedi» degen jeleumen az últtyng betke ústaghan eki ziyaly adamy Qojaniyaz ben Dәuletkeldini joyghannan keyin kele-kele búl ólkedegi aimaqtardyng barlyghy da ógey qabaq óktemdiginde qalyp bara jatty.

Osynday taghy bir sabyrly, qonyr minez baylanys-alahasy aimaqtyq - «Qyrghyz-qazaq úiyshmasynyn» atynan berildi. Kerimbek búl qaghazdardy tiygizip alysymen qaytpady. Múnan ózge, basqasha bir jasyryn júmyspen ainalysyp, eki-ýsh kýn osynda bolyp qaldy...

Búl isti: Kerimbek, Taylaqbay, Maqsút, Qarymsaqtar, óz qasyndaghy birge kelgen ózge kisilerden de jasyrghan-dy. Bastyghy Abdolladan tartyp eshkim bilgen joq. Fuje astyrtyn baylanys jasap jýrgen aghayyndy Ákbar-Seyitting Nylqy Lastayynda «Tas týlek» atty jasyryn úiymy bar. Mýsheleri ne bary on shaqty adamnan túratyn qúpiya shtab. Sodan Fuje arqyly Kerimbek te kópten beri jeng úshynan jalghasyp habar bilip jýrushi adam. Sona bir shaqta, ótken kýzde Kerimbek Qarymsaqty Fujege qatynastyrghanda, osy turasynda jiberip, astyrtyn til aldyrghan-dy. Kerimbekke kóshirilip jetken Tanjaryq haty qolyna әuelde osy Ákbar-Seyitten tiygen-túghyn.

Fuje sol Ákbar-Seyitting bir adamy. Búl joly Ákbar-Seyit Fuje arqyly Kerimbekting Qúljagha kelgen habaryn alghan. Sóitip olar qolma-qol ózderining bir kisisin Kerimbekke suyt jibergen-di. Kelgen - Shtab úiymynyng eng nanymdy adamy, tatar jigiti - Fatiyh. Kerimbekti búryn syrtynan da kóp aityp, olardyng qúlaghyna qanyq etip jýrgen Fuje osy joly ony Fatihpen maghynaly tanystyryp ýlgerdi.

Ákbar-Seyit, Fatihtar, Fujeden Sherudi «úiymshyl el» dep estiytin. Sonymen endi osy Sheru ruynyng jetekshisi - Kerimbek mynaday sharuamen qinalyp kelgende, Fuje Ákbarlargha tizgin úshymen ózi jetip habar aitqan. Fatihtyng myna kelisi osynday kýige baylanysty.

Fatiyh, Fujeler әreketining bir tarmaghy Kýredegi manghúl adamy Lýrip-Lamanyng ýiinde bolghandyqtan, búlar osy jolghy bir ýlken súhbatty sol Kýrede ótkizbek. Osynday orayda Fuje menen Kerimbekke Fatih osy jerden erekshe bir is tapsyryp qaldy. Qazir Ákbar-Seyit, Fatihtar qúramynda Qúljada tek qana osy Fuje basqarghan «Manghúl úiyshmasynan» basqa eshbir ýlken oryn joq bolatyn. Az últ mekemelerinen osydan ózge eshqanday bedeldi irge әli qoldaryna ilikpegen. Sondyqtan endi sәti týsip, reti tabylar bolsa. «Qyrghyz-qazaq úiyshmasynan» syr aulap kórip, qaytken kýnde de sony ishke tartatyn mezgil jetip edi. Býgin Fatih qúpiya shtabta sóz bolghan óz jospar, tapsyrmasy boyynsha, Fuje men Kerimbekke sony ashyp: Ekeuiniz «Qyrghyz-qazaq úiyshmasynyng «bastyghy» - Múhabaydy ainaldyryp kórsenizder qalay bolar eken? Eger ol tezirek qolgha týsse, eng bir arqa tirep, es qatar kýshing sol bolar edi! - degen.

Fuje men Múhabaydyng jaqsy tanystyghy bar adamdar. Aymaq boyynsha әigili eki ýlken úiyshmanyng bir qaladaghy qyzmettes eki basshysy bir-birimen biliktes, joldas ta edi. Sol Múhabay Fuje ekeui múnan búryn Kerimbek basyna baylanysty bir jaydan qyzyqty syr qozghasqany bar. Sheru elining basshysy Kerimbek pen Fuje arasynyng jaqyn ekenin biletin Múhabay Kerimbektegi óz basynyng bir ýlken sharuasy ýshin syr ashqan... Endi býgin janaghyday Fatih tapsyryp otyrghan óte maghynaly iske sonyng barlyghy óz-ózinen oiysyp, ýileskeli jatqan-dy. Osylay bar isting sәikestenuine oray Fuje Kerimbekti qasyna alyp, sol Múhabaygha taman qiystap ertip әkele jatty.

Búlar kelip esikten kirgende, Múhabay әldenege ýmitti bolghan qabaqpen ornynan yrshyp túryp, shúghyl qarsy aldy.

2

Osy ótken kóktemde Múhabay Sheruding eli-jerin arnayy kóre baryp, Kerimbek auylyna qonaq bolyp qaytqan. Bú kelisining basqasha da mәni bar-dy. Kerimbekting inisi Ahmady zәngining basy bos, el auzyna ilingen qyzy bar ekenin estip barghan. Múhabaydyng erte kýnde aittyryp qoyyp, ata-anasy әpergen әieli de bar.

Sonyng ýstine endi ózi tandap bir qyz almaq niyeti bop, o jer bú jerden qyz jaqpay jýrgen. Sarybúlaqtaghy Torghay ruy men Sheru jeri shalghay elder bolsa da, myna qyz jónin Múhabay sol óz elinde estigen. Ol qyzgha da jer jaqaay, әli basy ashyq otyr desken.

Sonymen ózi syrttan jәiin úghynyp baryp kórgen búl qyzgha Múhabaydyng kónili anyq túraqtap, bekip qaytqan. Biraq onysyn әli eshkimge aityp, asha almaghan. Tek, bir ghana bildirip jýrgen adamy - osy Fuje bolyp kelgen.

Múhabay Kerimbekti әnekýni alghash kórgende ózderi isti bop jýrgen son, ol jәili ýndey almay qalghan-dy. Jana Fuje ekeui kirip kelgende, endi sonyng orayy býgin tua ma dep qatty ýmit etip edi. Ýsheui jaqsy aman-sәlemmen jәy súrasudan bastap keng әngimelesti. Sheruding myna jaghdaylary turaly sóz qozghasyp, odan Shynjandaghy az sandy últtardyng taghdyry sóilendi. Barlyghynyng da kórip otyrghan osynday san qily auyrtpalyq ezgisi aityldy. Ozbyr ókimet búghauynan el basyna tughan kýn ýsheu ara ortaq pikir bolynqyrap otyrdy. Fuje men Kerimbek bastap otyrghan sózden Múhabay da alshaq shyqpay, birge maslihat saldy. Bir kezde Kerimbek pen Fujening әkelip otyrghan ne әngimesi bary da tyndalarlyqtay mezgil jetip, Múhabay sony estigisi kelgen synay bayqatqanda, Fuje jymiyp:

- Biz, Kekeng ekeuimiz sening ózine bir zor búiymtay tileumen kelip otyrmyz! - dep edi, Múhabay saq otyrghan qalpynda, altyn tisi jarqyrap kýlip:

- Búiymtaydy sizder ghana aita bermey, biz de aitayyq ta, bizden de hal-jaghdayat súrap qoyynyzdar! - dedi.

Kerimbek:

- Jón, kisi dәrui kiside, - denkirep, Múhabaydyng birdene aitpaqshy bolghanyn bayyppan andap, jol berip otyryp qaldy.

Múhabay sózger, alashqa әigili jigit. Aytaryn Kerimbekting sharuasynan keyin qaldyrmay, endi osy arada aityp almaq bolyp, әngimesin suyrtpaqtap bastady. Ótkirding epshili ekeni bayqalady.

- Keke! Jigit jýregine senedi deydi ghoy, osy... Myna, Fuje tamyrynyzdan rayymdy jasyrmay-aq aita bereyin, sóiteyin be? Oiyndaghysyn jaman adam aita almaydy deydi eken, jaramaghan sóz bolsa qala berer... Oghan siz de aiyp etpeniz, jaqsy-agha! - dep, mayystyryp әkele jatty. Jaudyraghan bota kózin saghymdandyryp, syrttaghy kórkem baugha kóz tastap qoyyp, oiyn asyqpay ghana sabaqtap sóilep otyr.

- Kekenmen kónilin, jýrising jaqyn ghoy, dep búl bazynamdy myna Fujege de aitqan edim. Sol kisining qúlaghyna sal dep, kóp niyet qyp tapsyryp jýrgen ýmitti sharuam bolatyn. Adamda tilek, múrat deytin, kónil deytin әureger qúrghyr bar ghoy. Otqa-sugha týsirip, mezgilden erte tozdyratyn da sol eken. Adamdy tegi qiyndyq moyyta almasa da, arman moyytatyn kórinedi. Sizder tendesi joq búiymtay әkelgen bolsanyzdar, tap sol ózderinizdikindey arzu-tilek mende de bolyp otyr, - dep mayyn tamyza kelip:

- Jazgha salym óz auyldarynyzgha barghanda, sizderding ónegeli ortanyz ósirgen bir balanyzgha niyet auyp qalyp edi, - dep kelgende Kerimbek seze berdi...- Adamgha gharipshilik tek tarshylyqta ghana emes, jýrekti eng ystyq soqtyratyn, osynday bir izgi iygilik jolynda da týsetin kórinedi ghoy. Arman-әlekti jasyrghanda mening sózimdi kim aityp beredi dep, ólermen bolyp, otqa týsip otyrghan jayym bar edi, aqsaqal!

Mynanday sózge Fuje az jymiyp tómen qarap tympiyp otyr eken. Kerimbek búnyng ózinen jauap tosa qaraghan súlu jigitke tanyrqay otyryp «әr sózining ózi bir qaralyq jatyr-au» degendi oilady. Osynday aralyq sәtte Múhabay óz aitaryn әlide az jalghap:

- Búl sózdi jalang attyng jalynda, jalang qylysh jýzinde aita saldy demessiz, bir jaghy «ýlkenim» dep sýienip aitqan erkeligim bolsyn. Búiryqty kýni - býgin, sizding óz didarynyzgha iltipat etip aitpaghym, bildirmegim osy edi, - dep toqtady. Ashyq ýni de maghynaly, әserli. Keskin qabaghynda ózgeshe bir dara, bitimdilik túr. Búl ózi Kýrege jaqyn mandaghy Bes-Sarbúlaq deytin ónirdi meken ghyp jaylaghan Qyzaydyng Torghay ruynan shyqqan jas. Onyng auylyn Kerimbek bilushi edi. Bir dýrkin qyrdaghy sol óz ýiinde kóp kisimen qonaq bolghany da bar. Múhabaydyng ýiindegi ózi aurushan, eki-ýsh balanyng anasy bolyp qalghan әielining qolynan dәm tatqan.

Jigitting eriksiz oy salarlyq sózinen son, Kerimbek tosylyp otyrdy da:

- Dúrys-au, balam. Bir qazaqtyng balasy sendey-aq, sóz tapsyn!.. «Súlugha súq, tatugha til» degen ghoy, - dep qoyyp, az toqtady. Jigitting basyna aitar ózining de orasan ótinishi oida túrghandyqtan, «Súlugha súq bolsa, endeshe tatugha til» deytin jәne bar degendi alghyr azamatqa aldyn ala anghartyp ótti. Az oilana otyryp:

- Sózinning bәri de ras, bәri jón. Biraq әri qiyn, әri jón. Qyrdyng qyl qúiryqtysyna emes, erding qúnyna biter sózben túsau salasyn... Salyp otyrghan qolqang onay qolqa emes. Tek jalghyz-aq qolqannan sózing qiyn, sózinnen qolqang qiyn bolyp otyr! - dep qayqalaqtap qaldy. Astary asqaq, bederi berik, sóz tastady. Aytarynyng ayaghyn әli de sәl jalghady. Kýlki shyray jat bop ketken, aibyndy kisige Múhabay jaltandap qaraghanda:

- Solay da bolsa kóreyik endi... Qyran úshpas jer bolmas, qylyqqa adam toymas... Auyz dәmdini, kóz әrlini sýiedi, qaraghym! Bir balama oralsa oralghan shyghar, sening de jaqsy tughan mereyin. Biraq sózindey bekiming bolsyn, - dep ayaghyn auyr týigen Kerimbek jauabyn toqtatty.

Kerimbekting qarsy túsynda otyrghan, jasy otyzdyng shamasyndaghy kórikti qyzyl jigit Fuje bar pikiri ýsti tompaq, jymsyq kózining ayasynda saqtalyp túrghanday seziletin, tymyrayghan jan. Ol Múhabaydyng da, Kerimbekting de sóz maghynasyn ishinen anyq, óreli úghynghan boyymen kirpigin ara-túra lyp etkizip qaghyp qoyyp, ýndemey tympiyp otyr. Ýsheui az ýnsiz qalghanda, Kerimbek qayta bir sóilep:

- Shama kelse, bereke nege jaman bolsyn... Jauynger eling maqaldap, «Sausaq - júmsang júdyryq, ashsang qyldyryq» deydi, - dep qoydy. Endigi bastaytyn әngimening negizin salghan osy sóz auqymy. Birigeyik demekshi! Osydan biraz uaqyt ótkende, búlar Kerimbek pen Fuje kelgen júmysqa da jyljyp auysyp alghan-dy. Ýsheuin endi anyq úzaq ústaghan әngimeleri býgingi eng alghashqy sәtting ózinde-aq, bir et asymday kezge ketip, bara-bara jasyryn sybyrgha kóship, qúpiya sóilesip qalghan. Otarshyl ókimet ýstemdigindegi el taghdyryn sóileskende, atadan balagha miras bolyp qalarlyq nәsildik ezgige qarsy sert tarazysyna tas salghan ýsh adam bolyp tabysqan.

(Jalghasy bar)

Abai.kz