Aysamal Ábilhan. Gippokrat anty uaqyttyng enshisimen býginde kóp ózgergen
Bilikti әri kәsiby mashyqtanghan maman - kez-kelgen kompaniyanyng júmysyn órge domalatatyn eng basty qúndylyghy. Býgingi tanda óz kәsibining nәtiyjeli, bәsekege qabileti zor bolghanyn kózdeytin әrbir mekeme qyzmetkerlerdi basqarudyng jana innovasiyalyq әdis-tәsilderin barynsha mengerip te jatyr. Tipti qúlaghymyz ýirengen «qyzmetker» jәne «kadrlar» terminderinen bas tartyp, ornyna «adam resurstary» (human resources) termiynin jii qoldanatyn boldyq. Adam resurstaryn basqaru jýiesine engizilip jatqan ózgeristerge búl joly da shetelding tәjiriybesi negiz bolyp otyr. Damyghan batys elderinde atalmysh sala boyynsha tereng ghylymy zertteuler jýrgizilip, innovasiyalyq janalyqtardyng is jýzinde qoldanylyp jatqanyna birtalay uaqyt boldy. Búl orayda qazaqstandyq kompaniyalar men mekemelerding kóshten qalyspay HR-menedjment salasyn damytugha barynsha niyetti ekeni quantpay qoymaydy. Áriyne, jalpy sany jýzdep, myndap sanalatyn qyzmetkerlerding basyn qosyp, júmysyn ýilestiru onay sharua emes. Sondyqtan búl isting satylary da, baghyttary da kóp. Qazir enbek naryghynda HR-industriyasyn damytugha óz ýlesin qosyp jatqan týrli rekrutingtik mekemeler de az emes. Barlyghynyng algha qoyghan maqsaty- qyzmetkerlerding bilimin, tәjiriybesin, kәsiptilik mashyghyn kompaniyanyng mýddesi ýshin paydalanu. Ol ýshin qyzmetkerlerdi yntalandyrudyng kóptegen amaldary qarastyrylghan. Jalpy alghanda yntalandyru týrlerin eki topqa bóluge bolady:
Bilikti әri kәsiby mashyqtanghan maman - kez-kelgen kompaniyanyng júmysyn órge domalatatyn eng basty qúndylyghy. Býgingi tanda óz kәsibining nәtiyjeli, bәsekege qabileti zor bolghanyn kózdeytin әrbir mekeme qyzmetkerlerdi basqarudyng jana innovasiyalyq әdis-tәsilderin barynsha mengerip te jatyr. Tipti qúlaghymyz ýirengen «qyzmetker» jәne «kadrlar» terminderinen bas tartyp, ornyna «adam resurstary» (human resources) termiynin jii qoldanatyn boldyq. Adam resurstaryn basqaru jýiesine engizilip jatqan ózgeristerge búl joly da shetelding tәjiriybesi negiz bolyp otyr. Damyghan batys elderinde atalmysh sala boyynsha tereng ghylymy zertteuler jýrgizilip, innovasiyalyq janalyqtardyng is jýzinde qoldanylyp jatqanyna birtalay uaqyt boldy. Búl orayda qazaqstandyq kompaniyalar men mekemelerding kóshten qalyspay HR-menedjment salasyn damytugha barynsha niyetti ekeni quantpay qoymaydy. Áriyne, jalpy sany jýzdep, myndap sanalatyn qyzmetkerlerding basyn qosyp, júmysyn ýilestiru onay sharua emes. Sondyqtan búl isting satylary da, baghyttary da kóp. Qazir enbek naryghynda HR-industriyasyn damytugha óz ýlesin qosyp jatqan týrli rekrutingtik mekemeler de az emes. Barlyghynyng algha qoyghan maqsaty- qyzmetkerlerding bilimin, tәjiriybesin, kәsiptilik mashyghyn kompaniyanyng mýddesi ýshin paydalanu. Ol ýshin qyzmetkerlerdi yntalandyrudyng kóptegen amaldary qarastyrylghan. Jalpy alghanda yntalandyru týrlerin eki topqa bóluge bolady:
- materialdy yntalandyru tәsilderi;
- qarjylyq shyghyndardy qajet etpeytin tәsilder;
Birinshi topqa qyzmettik baspana, qyzmetkerding alatyn enbekaqysy, syiaqylar, qosymsha bonustar, kompaniya esebinen jýrgiziletin әleumettik jenildikter, medisinalyq kepildeme, merekelik syilyqtar t.b. jatady. Búl qyzmetkerding belsendiligin arttyrugha yqpal etuding jaqsy amaly ekeni sózssiz. Onyng basty artyqshylyghy da osy. Degenmen materialdy yntalandyru qúraly kompaniyanyng qarjylyq әleuetine tikeley tәueldi bolghandyqtan onyng sany da shekteuli. Al qarjylyq shyghyndardy qajet etpeytin mehanizmderding mýmkindigi az bolghanymen qúrylymy kýrdeli, týrleri de san aluan. Onyng ereksheligi sol, olar tek maqtau qaghazdary men alghys hattarmen shektelmeydi. Býgingi tanda HR-menedjment salasy yntalandyrudyng búl qúralyn jan-jaqty qamtyp, mýmkindigin tiyimdi paydalanyp keledi. Tәjiriybe kórsetkendey ony iske asyru jolynda ústanatyn qaghidattar mynalar:
Birinshiden: yntalandyru tәsili әr-týrli boluy tiyis;
Ekinshiden: der kezinde әreket etip, yntalandyru sharasyn oryndy paydalana bilu qajet;
Ýshinshiden: yntalandyru amalyn qyzmetker qalay qabyldaytynyn aldyn ala boljay bilu qajet.
Jaqsy sóz - jarym yrys. Qazir adamdardyng aqshagha qúnyqqan zamany dep qansha aityp jar salghanmen, qisyndy aitylghan jyly sóz kez-kelgen adamnyng qúlaghyna mayday jaghatynyna eshkim kýmәn keltirmeydi.
Nadirbekova Núrgýl - enbegi elenip, kópshilikting qúrmetine bólenip jýrgen «Mediyker» kompaniyasy qyzmetkerlerining biri. Naghyz kәsiby maman ekenin tek «Mediyker» ghana emes, onyng qyzmetine jýgingen ózge de mekemeler atap aityp jatqany bar. HR mamandardyng aituynsha, búl da qyzmetkerding júmys isteuge degen ynta-jigerin arttyru ýshin syrttan yqpal jasaytyn qosymsha tetikterding biri. Adamnyng enbek etuge yntasy payda boluy ýshin ol әueli jan-dýniyesine jaqyn mamandyqty tanday ala bilui qajet. Al, ýlken jauapkershilikti qajet etetin densaulyq saqshysy kәsibin tandaghan jandardyng qoghamdaghy orny erekeshe.
Nadirbekova Núrgýl, dәriger-terapevt, «Mediyker» medisinalyq kompaniyasy:
- 10-shy synypta oqyp jýrgenimde әkem Bayghumar qatty auyryp, tósek tartyp jatyp qaldy. Kópke shydamay auruy asqynyp, ómirden erte ozdy. Ákemning densaulyghy syr bermegende, kóp jasap, ómirding talay qyzyghyn kórer edi dep, әli kýnge deyin qynjylamyn. Ákemning ómirine arasha týsuge dәrmensiz bolghanym janyma qatty batty. Sol kezde dәriger bolamyn dep, óz-ózime sóz berdim.
Medisina salasynda enbek etkenime 20 jylday uaqyt bolypty, múraghatymda jinalyp jatqan alghys hattar men marapat qaghazdary, әriyne, kóp. Songhylarynyng biri tipti әserli boldy. 2011 jyly aqyn apalarymyzdyng biri «Privat» klinikasynda emdelgen kezinde maghan myna óleng joldaryn jazyp, arnady:
Emhanada dәriger,nauqas kelse әbiger,
Aldyna kelgen adamgha shyn peyili seziler.
Núrgýl sinilim sýikimdi,belesterden kóriner,
Ortasyna kadirli,kópting yqylasyna bólener.
Jaqynda «Geotehnoserviys» kompaniyasynyng diyrektory Moldaqúlov Núrjan Ziyabekúly 8-shi nauryz merekesi qarsanynda marapat qaghazyn berip jatyp, - Núreke, medalim joq, әitpese medaligha layyqsyn ghoy, - dep alghysyn bildirdi. Enbegimdi baghalanghanyna qatty riza boldym. Ózgeler júmysyndy elep, alghys bildirip jatqanda qyzmetine degen kózqarasyn, jauapkershiliging arta týsedi.
- Al basshylyq ynta-yqylasyna bólenip jatqanynyzdy әriptesteriniz qalay qabyldaydy?
- Áriptestermen júmystas bolghanyma biraz jyl boldy. Bir-birimizdi jaqsy tanimyz, aralasyp-qúralasyp túramyz. Sondyqtan olar mening jetistikterime quanyp, jyly lebizderin bildirip jatady.
- Dәrigerding júmysyna serpin beretin ne?
- Mening jeke basyma serpin beretin - júmysymnyng nәtiyjesi. Juyrda saqtandyru kartasy boyynsha bizge kelgen bir nauqas, osydan alty jyl búryn meni ólim auyzynan alyp qalghan dәrigersiz ghoy dep, tanyp jatyr. Kezinde №4 emhanada bólimshe mengerushisi bolyp jýrgenimde maghan kelip, qaralghan kórinedi. Ókpe qabynuy asqynyp ketken nauqasty tez arada auruhanagha jatqyzu kerek dep núsqau bergenim esimde. Kóp úzamay ol tiyisti em-domyn qabyldap, densaulyghy onalghan song ýiine qaytyp oralypty. Aurudan jazylyp, alghys bildirip jatqan adamnyng aitqan jyly sózi men ýshin eng qymbat bagha.
- Alghashqyda ejelgi grek tilinde jazylghan Gippokrat anty uaqyttyng enshisimen býginde kóp ózgergen. Sol ózgeristerge óz basynyz taghy ne qosar ediniz?
- Gippokrat antynda dәrigerding ústanatyn moralidyq-etikalyq qaghidattary jazylghan. Ómir aghymy ózgerse de, sol antta aitylghan talap-mindetterding týp-negizi eshqashan ózgermeydi. Dәrigerding nauqasqa degen yqylasy, istep jýrgen iygi isine degen shynayy peyili joghalmasa eken dep tileymin. Alyp-qosarym sol ghana.
Qyzmetkerding júmysyna moralidy túrghydan serpin beretin is-sharalar әserli bolady. Búghan «Mediyker» dәrigerining aitqan sózi de dәlel bolady. Múnymen birneshe jyl boyy adam resurstary salasynda qyzmet etip kele jatqan «Mediyker» kompaniyasynyng HR-bólimining mamany Mahanova Lilianna da kelisip otyr. Mamannyng aituynsha, qarajatty qajet etpeytin yntalandyru sharalarynyng ýles salmaghy basqasyna qaraghanda kóp boluy tiyis.
Mahanova Lilianna, «Mediyker» medisinalyq kompaniyasy HR-bólimining rekruter qyzmetkeri:
- Tәjiriybeme sýiene otyryp aitarym bar. Qarajatty qajet etpeytin yntalandyru týrleri óte jaqsy nәtiyje beretinine kózim jetti. Tipti, moralidi yntalandyru 75%, al materialdy yntalandyru 25% qúrau qajet dep esepteymin.
- Adam resurstaryn basqaru salasyn jetik mengergen mamansyz. Yntalandyrudyng osy týri qyzmetkerlerge qalay әser etip, odan qanday nәtiyje shyghatynyn is jýzinde kórip jýrgen bolarsyz. Osy rette tәjiriybenizden alyp keltiretin qanday mysalynyz bar?
- Adam resurstaryn basqaru salasy bolghandyqtan keyde psiholog bolyp ketetin kezderimiz de bolady. Búl adamnyng minez-qúlqyn, júmysqa degen kózqarasy men yntasyn baghalaudyng bir amaly. Búrynghy júmys ornymda bir jaytqa kónil bólgenim esimde. Ol mekemede qyzmetkerler kezen-kezenmen kuәlandyru (attestasiya) synaghynan ótetin edi. Sol kezde synaqqa deyin ýzdik qyzmetker ataghyna ie bolyp, mәrtebe taqtasyna sureti ilingen qyzmetkerler attestasiyadan esh sýrinbesten ótetinin bayqadym.
Osylaysha enbekke yntalandyrudyng aqysyz týri qyzmetkerding tiyimdi júmys isteuine qalaysha әser etetinin eki tústan qarastyrdyq. Tәjiriybe kórsetip otyrghanday, qazirgi zamanda qyzmetkerdi - tynymsyz júmys istep jatqan mehanizmning bir bóligi retinde qabyldaugha bolmaydy. Qyzmetkerdi - ishki jan-dýniyesi qalyptasqan, kónil-kýiining qajettilkterin óteudi qajet etetin túlgha retinde qarastyrghan jón ekenin mamandar dәleldep berdi. Enbegi baghalanyp, basshylyq pen újymnyng mәrtebesine ie bolghan qyzmetkerding óz kәsibine degen yqylasy artyp, talpynysy kýsheyetinin qarapayym maman da, adam resurstaryn basqarumen ainalysatyn rekruter de rastady. Sondyqtan yntalandyrudyng moralidi týrlerine jiti mәn berip, olardy materialdy tәsildermen tiyimdi ýilestiru arqyly ghana qyzmetkerlerding jemisti enbegine qol jetkizuge bolady dep aitugha tolyq negiz bar.
Abai.kz