Qazaqstan әielderine 63 jasqa deyin júmys isteuge tura keletinge úqsaydy. Serik Ahmetovtyng tóraghalyghymen ótken Ýkimetting keshegi otyrysynda Ministrler kabiyneti  әielderding zeynetkerlikke shyghu jasyn erlermen tenestirudi qarastyratyn «Qazaqstanda zeynetaqyny qamtamasyz etu turaly» jәne «Qazaqstannyng keybir zannamalyq aktilerine zeynetaqyny qamtamasyz etu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobalaryn maqúldady.

Qazaqstan Ýkimeti múnday qadamgha ba­ruyn «Qazaqstandaghy zeynetaqy jýie­sindegi qarjylyq túraqtylyqqa qol jet­kizu» maqsatymen týsindiredi.
- Biz bәrimiz týsinuimiz kerek. Kenes Odaghy kezinen qalghan yntymaqtyq zey­netaqy jýiesi 1998 jyldan bastap toq­tatylyp, jinaqtaushy zeynetaqy jýie­sine kóshirildi. Biz qazir bәrimiz oilay­myz: «sol yntymaqtyq jýiemen ary qaray da zeynetaqy alyp jýre beremiz» dep. Óki­nishke qaray, olay emes. Jinaqtau jýie­sine kóshkennen bastap, jyl sayyn ynty­maqtyq jýieden alatyn zeynetaqymyz­dyng salmaghy tómendey beredi. Nәtiyjesinde, búl zeynetaqy mólsherine әser etedi. Son­dyqtan bizge әielderding jinaqtau jýie­sine qatysu merzimin úzartuymyz qajet boldy, - dep týsindirdi Ýkimetting keshe­gi otyrysynan shyqqan Enbek jәne ha­lyq­ty әleumettik qorghau ministri S.Ábdenov.
- 63 jasqa deyin kóteru tym kóp qoy? Parlamentte talqylau barysynda sheginis jasamaysyzdar ma? Ol osylay qala ma?
Eng qúryghanda, bir-eki jas azaytpaysyz­dar ma? - dep jurnalister súraqty qarsha jaudyrdy.
- 63-ti nege kóp dep otyrsyz? - dep qarsylyq bildirdi ministr Serik Ábde­nov.
- Auyl әielderine búl qiyngha tiyedi ghoy? Olar qyrqynda qartayady. Siz óziniz de auyldan shyqqan shygharsyz? Auylda qaydan júmys tabady? - dep, ministrdi argha jýginuge shaqyrdy BAQ ókilderi. Biraq ministr boy bermedi. Ol «63 jasqa deyingi qosymsha berilip otyrghan 5 jyl ishinde әielderge zeynetaqylyq jarna audaryp, zeynetaqy jinaqtaryn kish­kene kóbeytuge yqpal etu» niyetterinde ózde­rining endi tabandap túratynyn anghart­ty. «Sizder nege әielder 63 jasqa deyin júmys istey almaydy dep sheshtinizder? - dep jurnalisterge renish bildirdi Serik Ábdenov. - Býginde Qazaqstanda 190 myng zeynetker júmys isteydi! Onyng ishinde 137 myny - әielder. Endeshe, búl Qazaq­stan ýshin jana faktor emes». Ol әielder arasyndaghy júmyssyzdar sany 286 myn­dy qúraytyndyghyn habarlady. Olar­dyng ishindegi 50 jastan asqandarynyng ýlesi 7,5 payyz kórinedi.

Enbek jәne halyqty әleumettik qor­-ghau ministri zang jobalarynda zeynet­kerlikke erterek shyghu mýmkindigi de qaras­tyrylghandyghyn algha tartty. «My­­­­saly, eger jinaqtaushy zeynetaqy qorynda jighan jinaghy jetkilikti bol­sa, әielderding zeynetaqy annuiytetin satyp alyp, 50 jasta-aq zeynetke shyghugha mým­kindigi bar. Búl ýshin olardyng jinaghy 3 million 100 myng tengeni qúrauy qa­-jet» dedi ol. Erler ýshin saqtandyru úiym­darymen annuiytet kelisimin bekitip, 55 jasta-aq zeynetke shyghu ýshin jinaghy 2 million 800 myng tenge boluy kerek eken. Ras, ministr búl tek biylgha ghana belgilengen meje ekendigin, talap etiletin búl somalar eldegi әl-auqat dengeyining ósimine jyl sayyn qayta qaralyp,ósirilip otyratyndyghyn naqtylady.
- Sonymen birge zang jobasynda kóp- balaly analardyng 53 jastan zeynet­ker­likke shyghu mýmkindigi saqtalyp otyr, - dedi S.Ábdenov. - Múnyng syrtynda Se­mey poligony ónirindegi túryp jat­qan­­-
dargha, әielderge - 45 jastan, al, erler­-
ge 50 jastan zeynetkerlikke shyghugha rúq­­sat etetin zang talaptary bar. Búghan qosa, auyr, densaulyqqa ziyanyn tiygize­-tin júmystarda jәne óndiristerde jú­-mys istep jatqan әielder men erlerding qú­qyq qorghau maqsatynda biz júmys beru­shige olar ýshin zeynetaqy qoryna taghy qosymsha 5 payyz jarna audaru mindetin engizip otyrmyz. Búl jaghdayda da búl óndiristerdegi azamatshalargha 55 jastan zeynetkerlikke shyghu mýmkindigi bolady.
Enbek ministrining dereginshe, Qa­zaqstanda jyl on eki ay túraqty týrde
JZQ-largha jarna salyp otyrghan qa­zaqstandyqtar sany nebary 3 million 700 myng ghana eken. «Al júmyspen qam­tylghan adamdar sany elimizde - 8 million 500, - dedi S.Ábdenov. - Sonda qaranyz, qanshama azamat búl mәselege dúrys kó­nilmen qaramay otyr! Sondyqtan búl baghytta Salyq komiyteti әrbir júmys berushimen júmys jýrgizude. Osy maq­satta Qarjy ministrligi tiyisti is-shara­lar Josparyn qúryp, ol qazaqstan­dyq­tardy da endi jinaqtaushy jýiesine qatystyru mәselesin qatty qaraytyn bolady».
Sonymen, Ýkimet keshe maqúldaghan sheshim «әielderding zeynetkerlikke shyghu jasyn» 2014 jyldan bastap, jyl sayyn
6 aigha әri jyljytyp otyrudy qarasty­rady. Osylaysha,memleket 10 jyl ishinde, birte-birte әielder men erlerding zeynet jasynyng tenesuine qol jetkizbek.
- Biz býginde tiyisti aktuarlyq esepte­melerdi jasadyq, - dedi enbek ministri. - Áyelderding zeynet jasyn arttyrugha baylanysty 2020 jylgha deyin qosymsha qajet bolatyn júmys oryndarynyng naqty sanyn anyqtadyq. Oghan sәikes, eldegi júmyssyzdyq dengeyin 5 payyz kóleminde ústap túru ýshin 2020 jylgha deyin 508 myng júmys orny qajet bola­-dy. Búghan qosa, biz býgin Ýkimetting qol­dauyn taptyq, soghan oray jaqyn uaqytta «Júmyspen qamtudyng jol kartasy-2020» baghdarlamasy jýzege asyrylady.
Ýkimet otyrysynda mәlim bolghanyn­day, memleket zeynetkerlik jasyn úlghay­tugha oray әielder ýshin birqatar jaghday­lar jasaugha uәde etude. Atap aitqanda, birinshiden, júmys isteushi әielderding biliktiligin arttyru jýredi delindi. Ekin­shiden, «ózin-ózi júmyspen qamtushy әiel­derdi Júmyspen qamt-2020 baghdarla­masy ayasynda ónimdi enbekke tartu»
qol­gha alynbaq. Ýshinshiden, kәsipker ne óz isin bastaghysy keletin әielderding mikro­kreditterge qol jetimdiligin arttyru sharalary jasalatyn kórinedi. Tórtin­shiden, bala kýtimindegi әielderdi ózderi tandaghan kәsipterge oqytu jýretindigi aityldy. Besinshiden, «Enbek kodeksine zeynetkerlik jasy aldyndaghy әieldermen enbek qatynastaryn toqtatu bóliginde júmys berushige qoyylatyn talaptardy qataytudy qarastyratyn ózgerister engiziledi». «Kodekske qanday ózgerister enedi? Sonda júmys berushilerge jasy zeynetkerlikke jaqyndaghan әielderdi júmystan shygharugha tyiym salyna ma?» dep súradyq ministrden.
- Enbek kodeksine tiyisti kepildikter engiziledi, - dedi Serik Ábdenov. - Zeynet jasyna jetkenshe júmys berushi jú­mysshyny júmystan shyghara almaydy. Osyghan qosymsha kepildik beriledi. Búl tek әielderge ghana emes, erlerge de qa­tysty bolady, - dep nyqtady Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri.

Kimning mýddesin qorghap otyr?

«Resey ekonomikasynyng qarqyn aluyna mýddelimiz» deydi Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko. Rasynda da, statistikalyq derekterge qaraghanda, eki el arasyndaghy tauar ainalymnyng basym bóligin reseylik import qúraydy. Al qazaqstandyq ónimderding kedendik odaqtas elge shygharylu kólemi songhy jyldary kerisinshe tómendegen. Soghan qaramastan, bas bankir endi Reseymen birge ortaq bank pen valuta qúru jayyn topshylaydy.
- Biz búghan asa mýddelimiz (reseylik ekonomikanyng jyldam ósimine - red.). Eger biz jyldam ósetin bolsaq, Reseydi artymyzdan sýirey almaymyz. Biraq eger Resey shapshang ósse, ol bizdi ózining artynan tarta alady. Eng aldymen makro­ekonomikalyq ólshemderimizdi anyqtap aluymyz kerek. Qaghidalar belgilengennen keyin olardy bes jyldan kem emes uaqyt aralyghynda mýltiksiz, tipti euroaymaq­ta­ghydan da qatang formatta oryndauymyz qajet. Sodan keyin integrasiyagha dayyn­dyq instituttaryn qúryp, sonan song - últ ýsti Ortalyq Bank qúru kerek. Sosyn ghana últtyq valutany ainalysqa shygha­rugha bolady. Eger erteng biz barlyq ta­laptardy sәikestendirsek, búl júmys 8-10 jyl alady.

Grigoriy MARChENKO,
Últtyq bank tóraghasy («Kommersant Denigi» jurnaly, 1 sәuir, 2013 jyl)

Múhtar TAYJAN, ekonomika ghylym­darynyng kandidaty:
- Qazaq ekonomikasy men qarjy sek­toryn Reseyge qosudy ashyq aityp otyr ghoy. 10 jylda ortaq valuta jasaymyz, aldaghy jyldary Reseymen Ortalyq Bank qúrmaqpyz dep býkil Qazaqstan­nyng atynan kósilip sóileydi. Qazaqtyng taghdyryna qatysty mәselelerdi óz be­tin­she sheship qoyatyn ol consha kim? Resey­ding Ortalyq Bankine qarasaq, ózimizding Últ­tyq Bankten aiyrylamyz. Odan aiyryl­saq, tәuelsizdigimizding qúny joq. Óz aqshasynan aiyrylghan, óz qarjy sayasatyn jýrgize almaytyn, óz últtyq banki joq eldi bodan demey, ne deuge bolady?
Jalpy, memlekettik tilge degen kóz­qarasynan-aq әrkimnin, týptep kel­gen­de, óz eline degen onyng qatynasyn biluge bo­la­dy. Mәselen, 2010 jyly ol: «Basty mindetim - qazaq tilin oqu dep esep­te­senizder, men sizdermen kelispeymin» degen. Kez kelgen memlekette osynday lauazym iyesi memlekettik qyzmetinen bosatylar edi. Biraq biz tolerantty elmiz ghoy. Qarjyger-bankirlerding eshqaysy­synyng әli kýnge deyin qazaq tilinde bas­pasóz mәslihatyn bergeni esimde joq. Jaghdaydy ózgertetin uaqyt jetti emes pe? Últtyq bank tóraghasy memlekettik instituttardy da qúrmettey bilui tiyis. Ol kóptegen jyl boyy Mәjilis pen Senatqa esep beruge da barmaydy, onda ózining orynbasarlaryn jiberumen shekteledi.

DEREK:

Qazaqstan Statistika agenttigi mәli­metteri boyynsha, Qazaqstannyng Resey­men syrtqy sauda ainalymy 2012 jyly aldynghy jylmen salystyrghanda 6,8 pa­yyzgha ósip, 23,9 mlrd dollardy qúra­ghan. Qazaqstannyng kórshi elge eksporty 6,7 mlrd dollar bolsa, Resey importy 17,1 mlrd dollargha, yaghny ýsh esege juyq artyq shyqqan. Eki el arasyndaghy jalpy tauar ainalym kólemi boyynsha qazaq­standyq eksporttyng ýlesi 28 payyz bolsa, 72 payyzy - reseylik importqa tiyesili. Qazaqstandyq eksport kólemi songhy jyl­dary tómendegen. 2007 jyly Resey men Belarusiqa tauar shygharu Qazaqstan­nyng jalpy eksport kólemining 10 payyzyn qú­ra­sa, 2011 jyly búl kórsetkish 8,7 pa­yyz­gha tómendegen.

Dayyndaghan: Núrjan JENIS, Ayhan ShÁRIP

"Ayqyn" gazeti