Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Áriptesting әngimesi 2282 8 pikir 1 Nauryz, 2023 saghat 11:54

Jurnalister aqshagha satyla ma?

Meni keyingi kezderi myna bir jayt qatty alandatyp otyr. Mәselen, kapitalizmning tepkisi qatty, ol eshkimdi de ayamaydy. Búl qoghamda bәrin de aqsha sheshedi. Múny bayaghyda Marks aqsaqal da aityp ketken. Aqsha degen pәle kim-kimdi de ózining qúlaq kesti qúlyna ainaldyryp jibiredi. Ekining biri onyng qúdyretine qarsy túra almaydy. Alayda qoghamdy birjolata aqshanyng sheksiz biyliginen aman alyp qalugha tyrysatyn jandardyng da bar ekendigin kórgende shýkirshilik etetin.

Men kýni keshege deyin olardyng qataryna aryn aqshagha satpaytyn jurnalisterdi jatqyzyp kelgenmin. Alayda búl orayda da kónilge sekem týsip otyr.

Men, mәselen, solardyng ishinde «Vremya» gazetining tilshisi Mihail Kozachkov degendi erekshe syilaushy edim. Maqalalary shyn mәninde óte tartymdy әri obiektivti bolatyn. Ózgesin aitpaghanda, onyng elimizding lauazymdy qyzmetkerlerining qúmar oiyngha qyzyghyp, kazinogha ondaghan, tipti jýzdegen million tenge útqyzghandyghy turaly jazghandyghy nege túrady?

Mine, ol jurnalistke «bireulerge qatysty qúpiya mәlimetterdi әdeyi taratyp, qylmystyq topqa kómektesip, payda tabugha tyrysty» degen kinә taghylyp, isti bolghanda, múny jala dep sanap, oghan ózimshe ara týskenim de bar.

Al kýni keshe sol «batyrymyz» Ýkimetten saugha súrap, bәrin de moyyndap, ózining jazghandarynan zardap shekken otbasylarynan keshirim súrap, prokuraturamen ymyragha kelip, ýiqamaqqa kóshipti. Endi búghan ne dersin? Múndayda atamyz qazaq: «Sengen serkem sen bolsan, mýiizindi úrayyn» degendi beker aitpaghan bolar.

Al búl Kozachkov degendi jalghyz eken desenizder, taghy da qatelesizder. Qazir tanymal blogerler de osynday jolmen aqsha tabudan tartynbaytyn kórinedi. Ótkende Mahambet Ábjan degen bloger belgili bir biznesmenge: «Sen turaly teris pikir tudyratyn maqala jazbaymyn», - dep, onyng «qalamaqysyn» 50 million tengege baghalaghan. Sol mol dýniyeni qarmap jatqanda qolgha týsti. Qazir temir tordyng arghy jaghynda.

Mine, shyn mәninde at tóbelindey ary taza jurnalister qoghamdy әrtýrli qoqystan aryltu ýshin arpalysyp jýrgende, sol әdildik ýshin kýresken bolyp, aryn da, baryn da aqshagha satqan «saudager» jurnalistsymaqtardy kórgende búl ekijýzdilikting shegi joq pa dep qalasyn. Búlar negizinen orystildi jurnalister men blogerlerding arasynda tym jii kezdesedi. Múny qoghamdaghy ana tilimizden góri mәrtebesi biyikteu ózge tilding әkeler bir paydasy desek te artyq bolmas.

Jalpy, meninshe, jurnalisterding satqyndyghynyng qoghamgha tiygizetin zalaly erekshe. Memleketke qyzmet etu bir basqa da, baspasózdi bireudi әdeyi qaralaytyn asa tiyimdi qúral etip, ony baiydyng kózine ainaldyru - mýldem basqa dýniye. Qay nәrsege de bayyptylyqpen qaralyq. Kozachkovtar aramyzda әli de jetip artylady.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1208
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1899
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1942