Beysenbi, 25 Shilde 2024
Biylik 3651 9 pikir 2 Nauryz, 2023 saghat 12:53

Blinken saparynyng salmaghy jәne Ýlken jiyrmalyq

Astanagha AQSh memleket ister hatshysy Blinken kelip ketti. Orta Aziya+Amerika kenesine qatysty. Preziydent Toqaevpen kezdesti. Baydenning dúghay sәlemin jetkizdi.

Blinkenning Bayden biyliginen Qazaqstangha kelgen eng joghary lauazym iyesi ekenin aita ketken jón. Tramp Preziydent bolyp túrghan kezde de onyng memleket ister hatshysy Pampeo myrzanyng da Astanagha at basyn búrghany bar. Qytay taraby «nómiri birinshi otan satqany» sanap, sanksiya salghan Yuemaochýn professordy ózine kenesshi etip alyp, kommunistik Qytay biyligine qatysty qatang pozisiya ústanghan Pampeo myrzany SIM qyzmetkerleri әuejayda shapalaqpen emes, qaltagha qol salyp qarsy alyp, biraz sózge qalyp edi. Ol joly Amerika elshisi Qytayda tuysy qamalghandarmen kezdesip, ýlken qoldau bildirgen.

Bliykenning búl jolghy saparynyng da salmaghy bar. Putin Ukraina jerin bir jyl bombalap, Ukraina halqynyng ómiri men tәuelsizdigine qater tóngen, әlem elderi biri Reseydi, biri Ukrainany qoldap, eki ýiekke bólinip otyrghan kezde jasalyp otyr. Orta Aziya elderi onyng aldynda ghana Birikken Últtar Úiymynyng Reseyding Ukrainadan shartsyz týrde әskerin alyp ketu qararyn qoldaudan bas tartyp, qalys qalyp edi. Ýndistanda ótetin «Ýlken jiyrmalyq» elderining kezekti bas qosuyna ketip bara jatqan jolynda Blinken myrzanyng Orta Aziyagha ayaldauy әriyne, jaqtastaryn kóbeytu ekeni aidan anyq. Byltyr Astana men Samarqangha Qytay basshysy Shy tóragha men Putin de kelip ketkeni belgili.

Byltyr Bayden әkimshiligi soghys saldaryn tikeley tartyp otyrghan Orta Aziya eline kómek retinde 25 million dollar bólgen edi. Osy joly da Bliyken myrza sol somada kómek beriletinin aitty. Tәuelsizdik pen memleket tútastyghynyng manyzyn qaytalaumen boldy. Onysy Ukrainany mysal etip, Orta Aziya elderine oryspen dostyqtyng bodauynyng auyr bolatynyn eskertu ekeni mәlim. Lukashenko qúsap «bir jaqqa shyghyndar» dep, dikendegen joq. Demokratiyagha qarsy ýshtik odaqtyng (Qytay, Resey, Iran) ortasynda qalghan aimaq elderining qiyn jaghdayyn AQSh taraby jete týsinip otyr. Soghan qarap sarapshylar Blinkenning búl jolghy Orta Aziyagha jasaghan qysqa merzimdik sapary «simvoldyq әri barlau maqsatynda jasaldy» deydi.

Blinken Deliyde 40 memleketting syrtqy ister ókilderi qatysatyn jiynda Ukraina mәselesin talqylaydy. Oghan Lavrov ta, Qytay syrtqy ister basshysy da qatysady. Onyng aldynda ótken qarjy ministrlerining basqosuynda taraptar Reseydi aiyptau mәselesinde ortaq mәmilege kele almaghan edi. Syrtqy ister ministrlerining otyrysy tipti, tartysty bolayyn dep túr. Amerika úshaghynyng jaqynda Qytaydyng tynshy sharyn atyp týsirgeni belgili. AQSh taraby Lukashenkonyng Shy tóraghamen kezdeuine de erekshe nazar audaryp otyr. Qytay Belarusi arqyly Reseyge әskery kómek berui mýmkin degen jana boljamdaryn aita bastady. Jiyndy úiymdastyrushy Ýndistangha da onay soqpayyn dep túr. Reseydi aiyptaghan Birikken Últtar Úiymynyng qararyna dauys bermey onay qútylghan. Búl joly AQSh, Joponiya, Avstraliya men birigip, Qytaygha qarsy qúrghan tórtik odaqqa adaldyghy synalayyn dep túr.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1429
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2262
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2295