Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Ádebiyet 4879 15 pikir 3 Nauryz, 2023 saghat 12:11

Abaydyng batysy men shyghysy

(naqliya jәne ghaqliya terminderi boyynsha taldama)

«Batys – ol Batys,
Shyghys – ol Shyghys,
Qosylmas qos jaghalau!»
Jozef Kipling,
aghylshyn jazushysy.

Jaryq dýniyening qay qúbylysy bolmasyn, bәri de ekijaqty (kýn-týn, ystyq-suyq, әdilet-zúlymdyq, jaqsy-jaman, jan-tәn, ómir-ólim t.b.). Demek, kógildir planeta túrghyndarynyng eki jaghalauda boluy da tabighy zandylyq. Kózqarasy, dýniyetanymy, dini, tәlim-tәrbiyesi hәm oilau jýiesi boyynsha eki bólek әlem. Batys ghylymgha, Shyghys senimge kóbirek sýienedi (sana dengeyi degen osy). Sóitip, Abaydyng Batysy men Shyghysy degen mәselening sheshimi ruhaniyat órisinen tabylmaqshy. Tómende «Ghylymdy izdep, Dýniyeni kózdep, Eki jaqqa ýnildim» dep ózi aitqanday, eki jaqtyng Abaygha yqpalyn, sonday-aq, olardyng ara jigi – shekara syzyghyn izdestirip kórmekpiz.

Bas abaytanushy Múhtar Áuezov: «Abaydyng Batysynan Shyghysy basym, ol Batysqa barghanda Shyghysqa arqa sýiep, óz oiyn sol túrghydan aitatyn» dedi. Biraq búl baghytta irgeli júmys bolmady. Onyng sebepteri kóp, әsirese, keshegi kenestik senzura men oi-sanany jaulaghan solaqay qaghida, siresken stereotip múrsat bermedi. Hakimning Batysy men Shyghysy dep jalpylama týrde ghana aitylyp kelgen kýrdeli mәseleni janaghy Múhang aitqan baghytta zerttep-zerdeleu endi ghana zaman talabyna ainalyp otyr.

Sózimdi zertteuding metodologiyasynan bastayyn. Ghylym – Abay eng kóp qoldanghan terminning biri. Ghylymnyng syrtqy hәm ishki jaqtary, sol siyaqty tanymnyng da syrtqy (naqliya) jәne ishki (ghaqliya) aspektileri bar. Aldygha qoyylghan mәseleni naqliya men ghaqliyany basshylyqqa ala otyryp qarastyru útymdy tәsil degen oidamyn. Nege deseniz, ghalymdyq Batystyn, dýniyening ishki syryna jýiriktik Shyghystyng enshisi. Birinshisi – jahandyq ghylym-bilimning kindigi, al ekinshisi –  әlemdik danalyqtyng altyn besigi (әuliyeler kóp shyqty) ekendigi talas tudyrmasa kerek.

Abay: «Hakim, ghalym asylda bir sóz, biraq gharifta (tanymda) basqalar dýr» (38-sóz) deydi. Jә, búdan ne úqtyq? Asylda (týbinde) bir sóz bolatyny, hakim de, ghalym da beymәlimdi izdeushiler, júmbaqty bilmekke qúmarlar. Birlik osy. Jaqsy, al tanymda nege «basqalar dýr»? Sebebi, hakimge – dýniyening kórinbegen (metafizika), al ghalymgha onyng kórinetin (fizika) syry múrat. Biri bolmysty ghahly kózben (ghaqliya), ekinshisi zattyq (jahli) kózben (naqliya) tanyp-biledi. Eki tanym arasyndaghy prinsiptik ózgeshelik osy!

Naqliya haqynda Abay: «Dýniyede ghylym zahiry (syrtqy) bar, olar aitylmyshtardy naqliya dep te aitady. Búl naqliyagha jýirikter «ghalym» atanady» deydi. Búl sózden úghylatyny – aqyl jәne hauas (bes sezim) arqyly ne nәrseni tanyp-bilu mýmkin bolsa, sonyng bәri ghylym zahiri, yaghny naqliyagha jatady. Abay Alla taghalanyng esimderin de «naqliya dәlelim» deydi. Nege? Sebebi, esimder de – es-aqyldyng ónimi. Aqyly ólsheuli pendege ólsheusiz Jaratushy IYeni tanytudyng bir ailasy.

Sonymen, kýlli jaratylys qúbylystary, oghan qosa, morali, etika, diny ýgit-nasihat, kórkem әdebiyet, kýlli mәdeny aghartushylyq bәri-bәri naqliya delinetini anyqtalyp otyr. Búl manyzdy tújyrym.

Endi termin «ghaqliya»-gha keleyik, onyng jóni, mәn-maghynasy da ózgerek. Ghaqliya tek jýrek sezetin haqiqat, dәldisin aitsaq, oghan Allany jәne jandy tanu ghana jatady. Búl әulie men hakimge ghana tiyesili tanym.  Abay: «Ghibrat kózimen qaraghanda, ekeui de (әulie men hakim) birinen biri kóp jyraq ketpeydi. Onyng ýshin әrbirining sóileui, aituy basqasha bolsa da, Alla taghalanyng súnghatyna qarap pikirlemektikti ekeui de aitty» (38-sóz) deydi. Tezistegi kilt sóz – «pikirlemektik» (músylman iliminde «Tәfakkaru fiyghla ilahi» deydi). Onyng maghynasy – Qúdaydyng mahabbatyn, jaqsy isterin oilanugha, Jaratushygha jaqyndap, ghashyq bolugha sayady.

Biraq Alla taghalagha jaqyndaugha – aqyl men hauas (bes sezim) jetkiliksiz (sol sebepti filosoftar men teolog ghalymdar ghaqliya jýirikteri emes). Onyng sharty – Qúdaygha ghashyqtyq degendi Abay bylay dep úqtyrghan: «Alla taghalanyng pendesin mahabbat ua marhamatpenen jaratqanyn bilip, mahabbatyna mahabbatpenen eljiremekti qúdagha ghashyq boldy deymiz. ...Hikmet qúdagha pende óz aqyly jeterlik qadirin bilsem degen әrbir isting sebebin izdeushilerge «hәkim» dep at qoydy». Songhy «әrbir isting sebebin izdeushi» sózi – Qúdaymen baylanysta bolushy degen maghynany bildiredi.

Ghaqliya – jýrekten shyghatyn ilim ekenine kóz jetkizdik. Tylsymgha aqyl men hauas sharasyz, ony kóretin – tek jýrek kózi. Abaydyn: «Ghalymdardyng naqliyasymenen músylman iman taqlidy (erip iman keltiru) qylady. Hakimderding ghaqliyatymenen jetse, iman yakiny (shynayy senim) bolady» deuinde osy astar bar.

Sonymen, ózderiniz de bayqap otyrsyzdar, Abay qoldanghan naqliya jәne ghaqliya terminderi boyynsha Batys pen Shyghys әlemining oilau jýiesin saraptadyq, onyng týndigin týruge kýsh saldyq.  Negizi, ghalym siyaqty «aghartushy» termiyni de – naqliya jýirigi degen mәnde (aghartushylyq – «Qayta órleu» dәuirinde Europada payda bolghan qúbylys. Shyghysta múnday úghym joq. Ruhany ústazdar aty –   hafiyz, sheyh, pir, sopy, әuliye, hakim, danyshpan, kemenger delingen). Zertteushilik metodologiyasy jayly sózimiz osymen tәmam.

Endi Abaydaghy Batys jәne Shyghys belgilerine keleyik.

Batys búlaghyna bolys Abay qaytip bas qoydy, qanday nәr aldy? Áueli osyghan ayaldayyq. 1878 jyly 12 aiyppen isti boldy. Ýiqamaqqa alyndy. Alghash ret qayghy oilatqan osy oqigha (keyinnen tabylghan «Jana zakon» óleni onyng aiday aighaghy). Birer jyl óter-ótpesten Abay «ghylym sarasyn tabady». Europa qaynarynan bas almay, batys, orys әdebiyetine qanyghady. Qarttyq shaghynda «Kýn shyghysym kýn batys, kýn batysym kýn shyghys bolyp ketti» degeni –  osy bes jyldy (1879–1883) esine alyp aitqany. Óitkeni, tap osy jyldar Abay Batystan kóp nәrseni ýirendi, eliktedi. Aqyndyghyna jәne ólenderining taqyrybyna eleuli әser etkeni óz-ózinen týsinikti.

Tanymdyq túrghydan qarastyrsaq, oishyldyng oi-sana kókjiyegi keneydi. Qoghamdy qozghaushy qúdiret – ghylym-bilim, sol arqyly Europa әlemdi biylep-tóstep otyr. Demek, otarlyq ezgiden qútyludyng joly – ghylym men ónerdi damytu. Álemning әdebiyetinen Abaydyng kóniline osy senimi nyq ornyghady. «Qayghy men yza qysqan son» ótkir tilimen maydan ashady. Qazaq qoghamyna syrt kózben qarap, mynmen jalghyz alysady. Ozyq oily boluy Áuezovting sózinshe «qazaq elining barlyq salt-sana, әdet qalpyna qatty syn kózimen qaraudy tughyzady».

Qoryta aitqanda, 1881-1890 jyldary Abay shygharmashylyghy naqliya ayasynda, oilau jýiesinde – ghalymdyghy basym. Oqymysty oishyl aqyn nadandyqty ayausyz týiredi. Qalyng eli qazaghyn ghylym men ónerge shaqyrghan ýni poeziyasyn kóktey ótedi. Jyrlarynyng taqyryptary san aluan, oghan әnderin qosynyz. Eng bastysy, adamdy emes, ózi aitqanday, zamandy týzetpekke niyettendi. Osy aitylghandar, ózimning biluimshe, aghartushylyqtyn, yaghny Batys belgisi basymdyghynyng búltartpas dәlelderi.

Biraq, Abaydyng batys pen orys әdebiyetinen sýzip alghany – mazmún emes, syrtqy forma ghana. Mәselen, 1882-1883 jyldary Pushkinge eliktep jazghan eki poemasynyng da («Ázimning әngimesi», «Masghút») sujeti shyghystyq. Ár iydeyany aqyl sýzgisinen ótkizu, ózining oy qazanynda qorytu aqyn mashyghy. Aytalyq, Semeydegi jer audarylyp kelgen orys dostary óz iydeyasyna qansha tartsa da, Abay qúlaghan joq. Aghartushy Abaydyng aqylshy agha retinde aitqan barsha ósiyet, nasihatynyng ózegi – qazaqy  kýpini kiygen músylmandyq Shyghystyng dýniyetanymy. Múhan: «Abay Batysqa barghanda Shyghysqa arqa sýiedi» dep Abaydyn  aghartushylyq qyzmetining osy ereksheligin dóp basady.

Búl mәselege nege toqtaldyq? Sebebi býgingi qazaq qoghamyna batpandap kirgen «orysqúldyq» dertin Abaygha tanushylyq jiyilep ketti. Keybir bloger azamattar bolmaytyn nәrseni aityp eldi dýrliktirude. Jastargha Abaydyng әrbir әleumettik óleni otarshyl jýiege soqqy, oghan qarsy atqan oghy (bir «Segiz ayaqtyn» ózi nege túrady) ekenin týsindiru kerek. «Abaydy ruhany әke dep tanyghan» (S.Múqanov) alash arystary nelikten bastaryn bәigege tikti? Últyn sýidi, últshyl boludy Abaydan ýirengenin aitu kerek. Ústazdar qauymy jas buyndy osy baghytta baulysa, ana tilinen bezgen orysqúldyq pen últsyzdyq hәlimizge dana Abaydy aralastyrugha, kinә artugha eshkimning ar-úyaty jibermes edi degen pikirdemin.

Abaydyng Batysyna jasaghan sholuymyz osymen tәmam. Onan shyghar qorytyndy: 1881-1890 jyldary Abay barlyq Aziya elderining ziyalylary siyaqty myltyqsyz maydangha aralasty. Otarlyq qamytyn kiygen halqyn jaryqqa, ghylym men ónerge jetelep baqty. Osy aitylghan aghartushylyq kezeninde aqyndyghyna ghalymdyghy qosylghan Abay qazaq әdebiyeti klassiygi biyigine shyqty. Músylman pәlsapasy boyynsha búl kezeng sharighat delinetin, ilim-bilim jinau satysy, yaghny kemeldikting әuelgi baspaldaghy bolyp tabylady. Endi Shyghys qaynaryna oiysayyq.

*  *  *

Abaydyng Shyghysy 1891-1902 jyldar aralyghy ekendigi kәmil. Nege deseniz, shygharmashylyghynyng mazmúny, taqyryby tanymastay ózgeriske týsedi. Ghaqliya – jantanu ilimi dedik. 1891 jyly qolgha alghan qara sózder múrasyna Abaydyng «Ghaqliya» dep at qoyghany kóp jaydy anghartady. Fәny men baqidyng arasyn bólip túrghan tylsym perdesi bar.  Kim ony sәl de bolsa týre alsa, sol kisi kemenger. Jan joq dep nemese oi-sanasy naqliya shenberinde qalyp úmytylghan ghalymdar qanshama desenizshi. Al, jan turaly aitqan hakimder әli kýnge adamzatpen birge jasasyp keledi. Mәselen, ejelgi grek oishyldarynyn, olardyng jan turaly ilimin tәn biylemey jan biylesin dep («kәmil adam» teoriyasy sonyng aighaghy) damyta jalghastyrghan músylman oishyldarynyng sózi myng jyl jýrse de dәmi ketken joq. Abaydyn, Shәkәrimning ghaqliyatynyng kýshin osydan-aq bayqay beriniz.

Ózinmen kýres – jan baryna senim, jýrekti tazalau qiynnyng qiyny.  1891-1893 jyldary jazylghan «Mensinbeushi edim nadandy», «Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin?», «Jýregim, oibay, soqpa endi!», «Oygha týstim, tolghandym» sekildi ólenderi Abaydyng zor qinalysynyng kuәsi. Sol siyaqty, qara sózderinen de (Mýrseyit kóshirmesindegi ret sanymen saraptasaq) avtordyng qarapayymnan kýrdelige qaray birtindep satylaghany angharylyp otyrady.

«Men bir júmbaq adammyn, ony da oila» dep ózi aitqan Abaydyng júmbaghy Shyghysynda túnghany shýbәsiz. Biz ózgesine (hakimning kitaphanasy, aralasqan ortasy, ruhany izdenisining baghyty jәne t.b.) moyyn búrmay-aq, tek Shyghys basymdyghy degenge ýsh dәleldi keltirumen ghana shektelmekpiz.

Birinshisi, «Ghaqliya» atty qara sózder múrasy. 1891-1897 jyldary jazylghan, qyryq sózden qúralghan alghashqy  qarasózder kitabyna avtor «Ghaqliya» dep at qoyady (zamandy emes, adamnyng ishki dýniyesin týzetu manyzdy degen tyng paradigmagha oiysqanynyng bir belgisi). Naqliyanyng sony, ghaqliyanyng basy, músylmansha aitsaq, tariqat jolyna qadam basuy.  Jana kezeng nesimenen erekshe? Búryndary Abay adam boyyndaghy únamsyz, dúshpan minezderdi synasa, endigi maqsaty –  olardyng týp sebebin izdep, qútylu jolyn tabu. Osylaysha kemenger týp sebep – jan men tәnning talasy, adam ómirining maghynasy jan ýstemdigi, mahabbat pen tatulyq degen ilahy zandardy ashady. «Ghaqliya» kitabyn pendening baqytty bolu, bolmau sharty –  jýrek tazalyghynda, Qúdaydy tanu dengeyinde degen iydeya kóktey ótedi.

«Abay qazaqty qorlapty, sorly etipti» desken sabazdar bar. Solar ýshin aitayyn, sezimning jaqsysy da (mahabbat, әdilet, jomarttyq t.b.), jamany da (qatigezdik, erinshektik, kórealmaushylyq t.b.) adammen birge jaratylghan. Sol siyaqty «ósuin, tonyn, ashyghuyn, qayghyn, qazan, dene bitimin, shyqqan jerin, barmaq jering – bәri birdey» (34-sóz). Demek, nemis, kәris, meyli, qytay bol, Abay synaghan min, minezder býkil adamzatqa ortaq. Týzelging kele me, jan ekenindi bil! Áytpese joq. Abaydyng asyl múraty, armany osyny jetkizu.

Mine, qara sózder mazmúnyn jas buyngha osy aitylghan «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez» degen tanymdyq biyikten týsindirsek qúba-qúp.

Abaydyng Shyghysy basymdyghyna kelesi dәlelimiz – «tolyq adam» tanymy. Batysta múnday ilimning izi de joq. Shyghysta әlimsaqtan bar, ol orta ghasyrlarda «insany әl-kamiyl» (kәmil adam) ilimi bolyp qalyptasty. Abay tolyq adam tanymyn 1894-1897 jyldar oilastyrghanyn aita otyrayyq. Oghan dәlel – «Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek», búl óleng 1888 jylghy emes, dúrysy – 1894, «Ásempaz bolma әrnege», «Malgha dostyng múny joq, maldan basqa», «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge», «Kók túman – aldyndaghy keler zaman», «Alla degen sóz jenil» degen ólenderi. Búl tuyndylardy sufistik kózqaras barshylyq. Desek te, Abaydyng tolyq adamy sufistik kәmil adamnan ózgerek. Onyng kóshirmesi emes. Tekserip kóruge sóz úzarady.

Kelesi dәlelimiz – Abaydyng «Tasdiyq»  (qazirgi 38-shi qarasóz) atty ekinshi qoljazba kitaby. Ol 1898-1902 jyldary jazylghan danalyq traktat. Arabtyng «tasdiyq» sózi týpki haqiqatty bilu, ashu degen maghynany bildiredi. Traktatta Abay ashqan әlemdik janalyq kóp. Biraq janalyq iydeyalar qaydan, hakim qanday kózderge sýiengen dep izdestiru bekershilik. Senseniz, «Tasdiyq» kitabynda ózgeden alynghan eshtene de joq, әrbir teziysi jýregi tazarghan adamgha gharyshtan keletin bilim (múny músylman iliminde «ilham» deydi). Múhtar Áuezov Abay nәr alghan ýsh búlaqty aishyqtap bergen bolsa, endi oghan tórtinshi qaynar – ilhamdy  qosqan jón, onsyz Abaydyng Shyghysy  týgeldenbek emes. Búryn da eskerttik, qazir de aitayyn, «Tasdiyq» – býkil adamzattyq qúndylyq.  Sondyqtan ony 38-shi qarasóz demey, tól atauymen bólek jariyalau, ghylymy týsinikteme beru auaday qajettilik.

Abaydyng Shyghysy týbirli, tereng tamyrly deuimizge ýsh aighaq osylar.

Hakim әr qaynardan neni aldy, eki jaqtyng mejesi, jigi qay jyldar degen saualgha qatysty oi-pikirlerimiz osylar.  Búl baghyttaghy izdenister – oishyl evolusiyasyn saty-satylap anyqtaugha jәne Abay júmbaghyn ashugha jol saluymen manyzdy degen oidamyn.

Týiin. Jahandanu zamany jetip, Batys ekspansiyasy qarqyndap-aq túr. Qol jetkizgen óneri men ghylymiy-tehnikalyq tabystary ghajap. Biraq osal túsy – syrtqy ghylym, pragmatikalyq tanym tym jýgensiz sharyqtady, al ishki ilim (Jaratushy Ie bar jәne adam jany joghalmaydy degen senim dep oqynyz) tómenge qúldyrady. Jaryqtyq Álekeng (Bókeyhan): «Europanyng mәdeniyeti ónerinde ghana, ózderi әli hayuandyq saparynan qaytqan joq» dep ótken ghasyrda-aq eskertken eken. Ishki ilimge «mistika»  dep at qoyghan (búl jan joq degen sóz) әlemning úzaq shabuy neghaybil, óitkeni,  «syrtqa qasiyet bitpeydi» (Abay). Tek payda, qaryn qamy degen ózimshildik, tәnge biyletken  zatshyldyq kózqaras (materializm)  ýstem jerde dýnie oiran bolmaq. Jeke adamnyn, qoghamnyng sory qaynamaq. Mine, kóz aldymyzda Resey Federasiyasy orgha qúlady, mat boldy. Ol – Batys órkeniyetining ónimi, ajyramas bólshegi ghoy. Aytpaghym, qazaq eli ózining tura jolyn tabuy kerek. Adaspay tabudyng sharty – Abay, Shәkәrim syndy ruhany ústazdargha qúlaq asugha, sayasatty qua bermey, ishki dýniyege (til, dil) kóbirek kónil bóluge tireledi degen oidamyn.

Asan Omarov

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1212
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1904
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1955