Senbi, 8 Mamyr 2021
Janalyqtar 2100 0 pikir 4 Sәuir, 2013 saghat 04:34

Janat Ahmadi. Dýrbeleng (jalghasy)

Ekinshi tarau

1

Lýrip-lama Ile aimaghyndaghy manghúldyng belgili adamy. Bir Ile ghana emes, myna teristiktegi: Búratala, Sayram, Erenqabyrgha, Kóksala, Qúsemshek taularyn meken etken qalmaq, manghúldargha da emis-emis ataghy jetip jatatyn, batyr atanghan Lama. Kerimbekting ýlken balasy Ákim eki jyl elden joghalyp ketkende, osy Lýrip-lamamen qatynas jasap, Nylqy-Lastayyndaghy Ákbar-Seyitting jasyryn habarshysy bolyp jýrgen.

Kýrening Ile ózeni jaq týstik betinde, bir shette, ózinshe jeke bau, ýlken qora-jayly Lýripting ýiine keshe keshke qas qaraya bere art-artynan eki-ýsh top attylar kelip týsken. Solar, mine, býgin týs aughan shaqqa deyin týpki ýide tapjylmastan jasyryn jiyn ótkizip otyr. Kenestegining barlyghy da kesheli bergi talqyda bir ghana noqatqa qadalghanymen, әli de tolyq bekim-sheshimge kele almay qarysyp otyrghan. Úzynsha tórde, ong jaq búryshqa taman oryn alghan, jasy otyz bester shamasyndaghy kishkene, súr-shegir qarshygha kózi erekshe ótkir, tar manday sary jigit Fatih osy kenesting jauapker iyesi. Ákbar-Seyitten keyingi «Tas týlek» úiymynyng basty adamy osy.

Ekinshi tarau

1

Lýrip-lama Ile aimaghyndaghy manghúldyng belgili adamy. Bir Ile ghana emes, myna teristiktegi: Búratala, Sayram, Erenqabyrgha, Kóksala, Qúsemshek taularyn meken etken qalmaq, manghúldargha da emis-emis ataghy jetip jatatyn, batyr atanghan Lama. Kerimbekting ýlken balasy Ákim eki jyl elden joghalyp ketkende, osy Lýrip-lamamen qatynas jasap, Nylqy-Lastayyndaghy Ákbar-Seyitting jasyryn habarshysy bolyp jýrgen.

Kýrening Ile ózeni jaq týstik betinde, bir shette, ózinshe jeke bau, ýlken qora-jayly Lýripting ýiine keshe keshke qas qaraya bere art-artynan eki-ýsh top attylar kelip týsken. Solar, mine, býgin týs aughan shaqqa deyin týpki ýide tapjylmastan jasyryn jiyn ótkizip otyr. Kenestegining barlyghy da kesheli bergi talqyda bir ghana noqatqa qadalghanymen, әli de tolyq bekim-sheshimge kele almay qarysyp otyrghan. Úzynsha tórde, ong jaq búryshqa taman oryn alghan, jasy otyz bester shamasyndaghy kishkene, súr-shegir qarshygha kózi erekshe ótkir, tar manday sary jigit Fatih osy kenesting jauapker iyesi. Ákbar-Seyitten keyingi «Tas týlek» úiymynyng basty adamy osy.

Búl toptyng ishinde manghúldan qazaqtar «demshi» dep ataytyn Jamby-lama jәne Lýripting kýieu balasy - Lәiding ambal siyaqty kisiler bar-dy. Búl ekeuin óz manyna Lýrip shaqyryp alghan. Olardan basqa taghy da neken-núqan manghúl-qalmaq ókilderi otyrghany bayqalady. Ýkimet ornyndaghy adamdardan Fuje men Múhabay jәne qyrghyzdan «qyrghyz-qazaq úiyshmasynyn» qyrghyz bólimining bastyghy Ysqaqbek bar. Búl asa qaysar atanghan adam. Fuje, Fatihtarmenen Ysqaqbek búrynnan jalghas. Qazir Fatih penen Fujening eki ortasynan oryn alghan som deneli qysyq kózi anyq batyrgha bitken sary jigit sol Ysqaqbek, Qyzay tóresinen Rabat balasy Ábilhayyr otyr. Onyng da janynda Qarymsaq tәrizdes biren-saran qarapayym halyq ókilderi bar. Batyrshalys sharua adamdar. Onan basqa Qyzaydan әldeqalay Qanatbek degen aqalaqshy kelip qalypty. Jýrgen jerinde shiykiligi shyghyp jýredi deushi edi... Anyghynda búny jegjatym dep, Orazhan deytin Qyzaygha belgili, ótimdi kisi alyp kelgen. Al Sheruden Taylaqbay men Kerimbek, Qarymsaq, Maqsút. Mine, osynday toptyng kesheli bergi sheshtik degen nәrseleri - «kim ne isteydi» delingen mәsele. Búl uaqytta halyqqa az ghana astyrtyn týrtki bolsa, Gomindang ezgisin ayausyz kórgen bodan elding dýrligui bir-aq sәt bolary anyq. 1. Fuje Manghúlkýre, Tekes, Nylqy, uezderining manghúldaryna arghy sheti sonau - Júldyzdaghy Torghauyt qalmaghyna da astyrtyn habar jetkizip, solardy nasihattap qozghaudy mindetke alady. Tәnirtauynan arghy, Ileden moyny qashyq - Júldyzdyng mol Torghauyt qalmaghyna eng sonynan bildirmek. Óitkeni olar gomindang ýkimetine qarsy qasyq qanyn ayamay aiqasugha bar halyq. 1757-1758 jyldary Shynjandy alghash jaulap alushy Manjur boghdyhandary «tigerge túyaq qoymay» qyrmaq bolghan jonghar qalmaghy, ataqty torghauyt nәsili solar edi.

2. Múhabay Ile qazaghy jiyrma bes bolys Qyzaygha «úiyshma» atynan jasyryn jar salyp, sony shendestire bastaugha is jýrgizedi.

3. Ysqaqbek Tekes, Kýnestegi, arghy Shatydaghy ýsh bolys qyrghyzgha - «Qyrghyz-qazaq úiyshmasy» atynan ýn berip, ejelgi jauynger qyrghyzdardy kóteruge kirisedi. Qarashәrdegi tútasymen jatqan qyrghyz aimaghyna keyindeu jalghaspaq... Ysqaqbek te gomindang ýkimetining әskery mektebinde oqyghan, kapitan dәrejeli ofiyser. Múhabay ekeui Shynjang ortalyghy Ýrimjidegi «Jún-guan, sho-shaudy» (әskery mektep) birge bitirgen.

4. Lýrip-lama, Jamby-lama, Lәidin ambal siyaqty manghúlgha tanymal adamdar men solargha negizgi senimdi kýsh bolatyn sharualar Fujege jәrdem berumen birge myna jaghy Búratala-Sayramnan, Kýrkildekten bastap bylayghy tau qamaghy - Erenqabyrgha tauyndaghy Kóksala, Qyzemshektin, odan ary - Taqiya-jynnyng kóp manghúldarymen astasyp, úshtasa bermek.

5. Ábilhayyr tóre Ile qazaqtary ishindegi Tóre-Tólengit, Sart-Tólengit deytin ózderine qarasty Tólengitterdi Tóre túqymy bolyp úrandatpaq.

6. Kerimbek, Taylaqbay Sherudi ymyragha keltiredi. Jәne Qorghas boyyndaghy qanattas Suan men Kókdala, Qaljat jazyghyndaghy qalyng Albangha jalghasady. Ana sheti Sheruding shyghys jaghynda, osy elmen irgeles jaylaytyn, Qyzaydyng jeke jatqan bir ruy - Taymasty ýgittep qozghaltuda at salady. Taymastyng ishinde Ausynaqyn - Ákbar - Seyit tapsyrmasy boyynsha sonau Altaygha, Ospan batyrgha qatynasyp jýrgen adam.

Ekinshi is - el-elder ishinde jasyryn saqtalyp jýrgen qansha qúral-sayman, myltyq bar. Naq sany qansha? Sonyng bәrining esebin alu, bilu kerek. Búlardyng kesheden bergi, qazirge deyin kóbirek túiyqqa tirelgendey bolyp qamalyp otyrghan tyghyryqtary da әsirese osy qaru-qúral jaghy.

2

Shynjang tarihyn alystan qozghamay, 20-shy ghasyrdyng bergi jaghynan aitqanda, osy 1944 jylghy aralyqta, Ólkelik taqqa U júng shynmen besinshi adam mindi. Eng qyzyghy sonda, Shynjandaghy 9-guberniyalyq ýkimetting sansyz ýiezderine әskery basshy bolyp taghayyndalushy tóreler sol ózderi baratyn ýiezderining «seypil-qamaly bar ma, berik pe?» dep súrasatyn-dy... Onyng sebebi bar. Janaghy tórt patsha otyrghaly múnda ýlkendi-kishili ýsh-tórt kóterilis jýz berdi. Mәselen 1912-jyly yanvarida Ilede Shynjang ýkimetine qarsy kóterilis boldy. Jәne sol 1912-jyly Qúmylda úighyrlardyng óz biyleushi-bekterine qarsy «Temir-halpe qozghalysy» ótken bolsa, onan bergi jerde 1916-jylgha deyingi aralyqta Ile aimaghynda jәne Ontýstik Shynjanda qytay últynyng óz ishindegi halyqshyldarynan qúrylghan «Gilau húi» úiymyna jergilikti últtar da qosylyp, Ólkedegi Gomindanshyl ókimetke qauip tughyzdy. Biraq búlardyng Iledegi kóterilisshileri osy tústa taqqa jana otyrghan Yang zyng shyngha satylghan jergilikti әsker tarabynan óltirilip, birjola joyyldy. Odan keyin 1933-jylgha jetkende dýngen generaly Ma júng yyng bastaghan kóterilis Buryltoghay audanynda qazaqtarmen, altyn kenining basshylarymen birigip, Altay aimaghynyng ortalyghy Sarysýmbege birneshe dýrkin shabuyl jasady. Qysymgha shydamaghan Altaydyng general-gubernatory Uy shyn go amalsyzdan Ýrimjige qashyp, keyin sol jazasy ýshin Shyng shy say tarabynan óltirildi. Jәne sol dýrbelendermen qatar 1931-jyly 12 aprelide taghy da Qúmyl aimaghynda ataqty Qojaniyaz kóterilisi qozghalyp, sonyng saldarynan Shynjang ýkimeti qayta qúrylugha mәjbýr boldy. Mine, osynday Shynjannyng az últ halyqtaryn tynysh basqaru amalyn ólkeni biyleushi, taq iyeleri óz tilderimen «noqtalau» dep atady. Al halyqty «noqtalau» ýshin aimaqtardaghy elge sózi ótetin, bedel-salmaghy bar әr últtyng «aqsaqal» adamdaryna dәrejemen biylik beru sayasatyn oilap tapty. Mәselen: Yang zyng shynnan búrynghy Iuen shy key ókimeti, Qúmyldaghy Shamaqsút deytin ataqty úighyrgha «uan» (aqsýiek) ataghyn, Altaydaghy danqy jer jarghan Álenge - «shanjan» (mengerushi), Zakariya men Mәmiyge eldi tynyshtandyrushy «bek» nәmin arqalatsa, Qúljadaghy Ýseyin bay men Kýshar shaharyndaghy Mәmetiyminge - «uan» ataghyn tartu etti. Jәne búlardy parlamentke mýshe etip Bejinge keltirdi. Áriyne, búnday dýmshelerding keybireui bas amandyghy ýshin ózge túrmaq óz balasyn qúrban etip jiberuden ayanbaytyn, jany tәtti ataqqúmarlardan bolady.

Iuen-da-huadan keyingi duben (patsha) Yang zyng shyng Iledegi kóterilis basshylaryna ólke dәrejeli jәne aimaq dәrejeli qyzmet oryndar bermek bolyp shyrghalap, olardyng kýshin taratudyng sharasyn qamdady. Qashqarlyq, sauatsyz Rozy-ajyny ólkelik kenesting bastyghy etip shen syilaghan. Biraq mine osynyng barlyghy búlardyng bәrining janyna tynys, taqtaryna tynyshtyq qonys bola almay, biri artynan biri patshalyq mindetin ótkizip, altyn kýmisimen tendenip ishkerige qaray jyljyp otyrushy edi. Yang zyng shyng Iledegi halyqshyl «gilau húi» úiymynyng tónkerisshil basshysy, qytay adamdary: Yang zen shueni Qashqar gýbernelik ókimetine, al Hy jiyau dúndy ólkelik halyq isteri nazaratyna bastyq etip saylaghan. Negizinde «Gilau húi» úiymy Qytay elining belgili marksshil sosiolog-demokrat adamy Sun-Yasen (Súng júng san әpende) iydeyasynyng janghyryghy bolatyn. Jalpy qytay memleketi boyynsha alyp aitqanda qytay kompartiyasynan basqa «Gomindannyng tandauly partiyasy» dep atalynghan taghy bir partiya bar. Ol Gomindang partiyasynyng key sharttaryn qoldamaytyn partiya. Al býkil Qytay enbekshileri gomindangha qarsy. Marksizmning kórsetkenindey kapitalizmning qúldyrau satysyndaghy jik-jik, ydyrau dәuiri bastalghan. Qazir gomindang men Qytay Kommunistik partiyasy, bir-birimen belsheden qan tógis soghys ýstinde. Shynjandy 17 jyl biylegen Yang zyng shyng sol jyldary az sandy halyqtarynan ókimet qoryna týsiretin alym-salyq kirimin әr jyl sayyn 3 million eki jýz myng sәri* aqshamen ainaldyrghan. Búl sodan 1928 jyly óz taghyn Jyn-shoryngha qaldyrdy. Shynjannyng baylyghyn ayaghymen keshken, ózi apiyn qúmar Jyn-shoryn basqany qoya túryp qoldy Germaniyagha siltedi. Ózining úlyn Evropa kapitalistik elderining soghys - strategiyalyq ozyq taktika - amal oquyna joldaghanda soghan qosa keleshekte gomindanshylargha izbasar bolyp shygharlyq bir talay dәmeli qytay jastaryn Berlin qalasyna Shynjang qyzyl altynynyng kýshimen syighyzghan. Sonymen 1931-jyly «Apreli kóterilisinin» dýmpiumen búl da óz ornyn Shyng shy saygha qaldyrugha mәjbýr boldy. Al Shyng shy say bolsa, osydan birer jyl búryn patshalyq taghyn qazirgi U júng shyngha tastap qashty. Mine, 20-ghasyrdyng basynan jarymyna jetpegen uaqyt ishinde Shynjannyng jeri men eli birinen biri ótken osynday bes qorqau obyrdyng meshkey býiirin art-artynan keneltumen keldi! Búl joly «Tas týlek» úiymynyng jasyryn mýsheleri dәl osy nәrseni talqygha salyp otyrghanda, ózi әleumettik sayasattan habary joq, eshnәrsege mәn bermeytin Ghany batyr tómendegi taqpaqty úighyrsha, qazaqshasy aralas qyzyq tilmen aityp:

 

* Sәri - on som esebindey kýmis aqsha.

 

«Kóbelek kelip kólk etti,

Kóbigin iship ol ketti.

Japalaq kelip jalp etti,

Jarymyn iship ol ketti.

 

Qargha kelip qarq etti,

Qalqyp iship ol ketti.

Sauysqan kelip sanq etti,

Sanghyp tashlap ol ketti -

 

degenning ózi osy emes pe», - dep kýldirgeni bar. Shynynda da Shynjangha tirisinde mereyi, ólse ýreyi yrza bolarlyq tóreler ishki ólkelerden kelip, qúmjilik sýiegine aq kemik bitpey qaytqany joq.

 

3

«Tas týlek» úiymynyng shtaby bekingen Lastay, gýbernelik ókimetining kindigi Qúljadan 60-70 shaqyrymday shyghys bette. Lastaydyng kýnshyghys jaghy Nylqy bolsa, ol sol mandaghy Qarasu ýiezining polisiya mekemesi jayghasqan jer. Al ýiezdik ýkimet ortalyghy - Qarasu, Lastaydyng shyghys-týstik shekeliginde. Mine, osynday geografiyalyq orny bar Lastaydaghy «Tas týlek» úiymy shtabynyng qúpiya mýsheleri: Ákbar Esbosynúly, Seyit Mahmútúly, qyrghyzdan, Ysqaqbek Mininúly, tatar - Fatih Muslimov, qalmaq - Fuje, Úighyr - Ghany batyr. Jәne osylargha kómekshi úighyr diqany - Qari, sharua Manaphan, Kórpebay balasy Nauan jәne Suanbek. Búlar bәri Moldajan degen dostarynyng jer kepesinde jasyryn meken ústaghan.

Alghashynda Ákbar jasaghan Ile aimaghynyng kartasyna Ysqaqbek azdaghan ózgerister engizip, is bastau mәselesin dәiekti qolgha alysqan. Áskery mektepti bitirgen Ysqaqbek Ákbardyng qyr qazaghy retinde oi-jota jasaghan soghys kartasyna shynymen tandanghan. Óz júmys orny Qúljada bolghandyqtan Ysqaqbek shtabta kóp bola almaytyn. Biraq astyrtyn júmys qúpiyasynan Ákbardy pir tútushy edi. Ákbar әkesi Esbosyn batyr gomindang biyleushilerining qolynan óltirilgen. Gomindang ezgisine qazaq ishinde alghashqy qarsylyqtyng negizin salushy Esbosynnyng jasyryn júmysy ana sýtin aramdaghan opasyzdardyng әshkereleuimen bilinip qalady da, gomindang itarshylary onyng sonyna әsker salady. Qasyndaghy on ýsh adamyn qolgha týsirip, júrt kózinshe keskilep óltiredi. Esbosyndy qansha andysa da ústay almaydy. Sol kezde batyr ózin ókimetke kórsetken Núrsapa aqalaqshyny qolgha týsire almay armanda bolady. Qyzaydyng Qabanbay tabynan shyqqan Núrsapa Esbosyndy ústap bere almaydy. Sonymen endi onyng izine ókimet bay qalmaqtardy pәrelep salady. Erenqabyrgha tauynda bir ózi soyylmen soghysyp jeti qalmaqty jer jastandyrady. Aqyrynda astyndaghy aty boldyryp, tas-tóbeden úrghanday túryp qalady. Sol kezde jan-jaghynan qamalap, týsi suyq kóp qalmaq ortagha alady. Esbosyn endi qarsylaspaydy da. Tek:

- Qaynaghan qalyng tobyna qylysh alyp, jalghyz ózim bir kirsem, armanym qaldy demes em! Jer tistegen jeteuge aiyzy qandy deme!.. Ókinishi joq deme! Ólgenime ókinbeymin, osy túrghanynnyng eng bolmasa jarymyndy jusata almaghanyma ókinemin. Mә! - dep eki qolyn at ýstinde úsynyp beredi. Qalmaqtar qorqaqtay kelip baylap alady. Eli ýshin qúrban bolghan sol Esbosyn balasy Ákbar - otyz bes jastar shamasyndaghy tomagha kóz, jau-qabaq jigit.

Eki-ýsh jyldan beri qúrban ait kýz kezine tura kelip jýrgendikten, ótken jylghy qonyr kýzde, birinshi ait kýni Ákbar, Seyit, Ysqaqbek, Fatiyh, Ghany bastaghan shaghyn top Esbosynnyng ýiinde qúrbandyqtyng qanyna qol matyrghan. Ybyrahim - Halilolla shalghan «kók qoshqardyn» «kiyeli» atymen er jýrek dәu qara kempirding dastarqanynda sert jasasyp, qol matyrghan qandaryn әr qaysysy bir bet qaghazgha týsirilgen óz aty-jónining ýstinen basqan. Kiyeli aruaq oshaghyna shalynghan qúrbandyq qoydyng qanymen sert bekitisken. Qaghazdyng ortasynda arabsha ýlken әriptermen jazylghan. «Tas týlek» degen sertti sóz bar. Qazir shtabqa eng birinshi qasiyetti mýlik bolyp sol saqtalady. Berilgen ant pen jasalghan sert boyynsha, endi osy isten kim bas tartyp tansa, ainysa ózgeleri sony tabanda atyp tastaugha haqy bar! Sol ýshin Ákbarmen bir shetten tós tiygize, qúshaqtasa túryp dostyq ant etkende, ishinara jylap jibergen joldastary da bolyp edi. Keshegi Esbosynnyng әruaghyn kýnirendire anttasqan. Bala ataulyna jalghyz Ákbardy tughan qara kempir:

- ...Mening balam bolsyn, ayama! Anttan attaghany ýshin atyp tastasandar qan qúshyp jatqan kezin it ólimi qatarynda kórmesem, әruaq ata qoysyn! Bәrin oilayyn, sýiegin kómbey tastay almaspyn, kemerimnen shyqqan jalghyz ghoy. Biraq, ey balam, ol kýndi kórsem, sert búzghanyng ýshin jyldar ótsin ókinip jylamaq túrmaq, әkenning aruaghyn ayaq asty etti dep, kýnirene týsem. Osy sózimdi búl otyrghan anang aitty dep úq! - degen.

Sonda ózgeler Ákbardyng betine jalt-jalt qaraghan. Ákbar búl sózdi esitip otyr ma, joq pa? - búrynghy qalpynan qylp etip ózgerip te qoymaghan. Óitkeni ol ózi búrynnan sheshesin әr sózimen shegeley týsip:

- Soghysty bastaghan kýni ólsem de, jylama! Ákemnen janym artyq emes! Osy bastan ong qúlaghynmen esty jýr! - deytin. Ákbar ainalasyndaghylar Qalysh kempirding myna minezine tanyrqay qarap jәne Ákbardyng eren jaralysyn oilap, «sheshe jaqsy bolmay әke myng jerden kósem bolghanmen, bala beybaq tәuir tusyn ba. Talay erkekting enbegi esh, túzy sor bolghan shyghar» dep otyrdy. «Batyr anadan tuady» dese, Ákbar Esbosynnyng ghana tapqany emes.

Shtab «Moldajannyng jer kepesi» atanghanmen, ýlgisin Ákbar ózi bergen. Moldajan syrttan qaraghanda seziksiz, jәy adam. Jәne ózi Qyzay ishine kirmelenip otyrghan Alban ruynan bolghandyqtan eleusiz. Moldajannyng óz otyrghan ýii jar qabaqqa jastalyp salynghan. Tórgi qabyrghasy jardyng ózi. Jýk jiylyp túratyn sol jardan Ákbar alasa esik shygharyp, ary qaray týn sayyn ýngip ýy qazghan. Jar qabyrgha sylanyp, әktelgendikten ol jerde esik bolady dep janpende oigha almaydy. Shygharylghan esik Moldajannyng terezesine tús bolghandyqtan, jýk alynsa jaryq týsip túrady. Biyl Moldajan osy ýshin óz terezesin eki jaqtauyndaghy kirpishterin týsirip, birtalay әurelikpen ýlkeytip salghanda, auyl-ýiding qatyndary aqyly jetpey, tanyrqap:

«Qúrqyltaydyng úyasynday quysyna koja qonatynday kók shatyr ýiding terezesin salghany ne joryq!» desken. Qaru-saymandardy tyghyp, tazalap túratyn jer osy. Jәne birneshe adamnyng kózge týspey týnde, el jata kelip, kóbinese jasyrynyp júmys atqaratyn orny da osy. Týngi qajet kezde eki-ýsh sham túrady. Jazu jazarlyq ornatylghan oryndyq pen kishkene taqtay ýstel bar. Bir jaqsysy Moldajan ýii ózge ýilerden onasha. Ar jaghynan keletin atty adam búl ýidi dәl jetip kelgenshe kóre almaytyn kóterinki beleng bar. Kirip-shyqqan kisi kórinbeydi.

Balalary әli erjete qoymaghan Moldajan ómirden tarshylyqty kóp tartqan, jaqsy-jamandy bir kisidey basynan keshken jan edi, qatynynyng qarsylyghyna da qaramay, Ákbarlargha:

- Ólsek bir ólemiz! Sendey erden sasyq dene sadagha! Búl quysta it úyasy qúrly bep-beker ólgenshe senderdey el qamyna tughan er ýshin ólsem qayta «sheyit» atanarmyn. Enendi... kórip jýrgen jaqsylyghym shamaly-aq! Bala qalsa mal tabar, qatyn qalsa bay tabar. Men qúsaghan jalbyr kedey senen qalyp qayda onar?! It armangha bir jetpesten kelemin! Toyyp ishken tamaghym qaysy?! Toghanaqqa tolar búiymym qaysy?! Senimenen birge ólsem, kónilime toq sanap, jatar jerim jәili dermin. Altyn saraydan tabylmas kómek mening tap osy jaman lashyghymnan tabylsa bolypty! - dep bir-aq kesken. Osyny aitushy Moldajan eski teri shalbarynyng eki tizesine jamau basylghan, ashang jýzi quang tartqan, qiyq kóz, shalghy múrt kedey edi.

«Tas týlektin» jalpy jospary mynaghan sayady. Qazirgi uaqytta Qytay eli ekige bólinip soghysyp jatyr. Úzaq jyldardan beri Jang qay shy men Mau ze dúng úrysyp eki partiya әskeri de, belshesinen qyzyl qangha batyp jatqandyqtan, Shynjang bir mezet eskerusiz túrghan kez. Búl Jang qay shynyng kishigirim bir patshalaghy bolghandyghy ýshin qazir Shynjang әskerining kóp bóligi eng myqty qaru-jaraghymen Jang qay shygha kómekke ketken. Al endi osynday kezde ne isteuge bolady? Ákbardy songhy jyldary tynyshsyzdandyrghan, mine, tap osy nәrse edi. Áuelgi kezde aqyldasar adamy bolmay, óz basyna kelgen osynday әleumettik pikirmen ishten tyndy. Keyin bir-birlep bas qosa jýrip: qazaq, qyrghyz, úighyr, tatar, qalmaq-manghúldan jekelegen adamdar tabyla bastap, býgingi halge jetti.

Shynjang әskerining negizgi kóligi at. Ol qazaqtyng tau-tasynda baghylady. Al at iyesi әskerler «ýishik-ýishik» oinaghanday ýiez-ýiezderde qorshalghan seypil-qamaldarynyng ishinde jatady. Sonday senimsiz, taghylyq kýy keshkendikten, búlardyng halyq ishinde eshqanday sýienish kýshi joq. Elde júmysy bolsa qayqy qylysh asynghan poliyseyler «bitirip» keledi. Áskerding ayaq artar, kýsh-kólik, attaryn da tau-tasta basyna shatyr tigip, qúraldy sherikter kýzetedi. Biraq osy attardy shauyp alyp taqyr-jayau qaldyru tau halqy ýshin oiynday ghana bolar edi. Sodan keyin Aymaq boyynsha bir-birimen habarlasatyn telefon symdary qiylady. Teginde, Shynjandaghy az últ halqynda myltyq-qúral da joq emes. Shynjang otar bolghan eki jýz jyldyng arghysyn aitpaghanda, otyzynshy jyldardyng basynda belgili «dýngen qashqan» tónkerisi boldy. Onda әuelgi kezde gomindang әskeri bir qyrylghan bolsa, sonynan dýngen eki qyryldy. Sodan týsken oq-dәri men myltyq sansyz dese bolatyn. Dýngenge az últtyng bәrin japty, qolyna qaru-jaraq, jetkilikti oq-dәri berdi. Sondaydan qalghan soghys saymandaryn az últ ókimetke aparyp «mә» dep týgel ótkizip bergen joq. Qayta bir oghyn ekeu ete almay otyrghan halyq bar. Odan bergi jerde 1931-jyly Qúmylda úighyrlardy bastap Qojaniyaz soghys ashty. Onda da Jang qay shy әskerinen az últqa týsken oq pen myltyq az emes. Endigi sóz tek halyqty kóteru. Fatihtyng Kerimbek, Múhabaymen sәtti bas qosyp Kýrege kelui «Tas týlek» shtabynan halyqqa shyqqan alghashqy syr. Anyghynda búlardyng osynday enbegin tek az últ halqy ghana emes, ghasyrlar boyy Man-shyng imperiyasynyng basy bayly ezgisine úshyraumen kele jatqan Qytay enbekshilerimen halyq-azamattyq armiyasy da qoldaytyny aiday aiqyn bolatyn.

Lýrip-lama, «Tas týlek» shtabynyng Kerimbek siyaqty Fuje tabystyrghan syrttay mýshesi. Lýrip arqyly qalmaq-manghúlgha bedeli bar eki adam Jamby-lama, Lәidin ambal kep otyr. Búl mәjiliste qaru-jaraq jóninen Fatiyh, Ysqaqbek biraz týsinik berdi. Keneske qatysqan búl top bәrin de auyzgha alyp, qolgha alyp otyr. «Endi osy әreketti qashan bastaugha bolady?» degen, toqeter súraqqa kelgende tastaqqa salghan taghasyz attay tosyrqap qalady. Sonymen baryp, әrkim, әr saqqa bir ketip, әr jobagha soqqanda, bireuler biylghy qysty aitady. «Tosynnan lap qoyyp, әubasta, birneshe oryndy birden ala-alatyn bolsan, qúral-sayman óz-ózinen molyghyp, qolgha týsedi. Oghan deyin tanys jaldap, tek oq-dәri qoryn molayta beru kerek. Mysal ýshin, Kýre polisiyasynyng orynbasar basshysy Ábdireyim Kerimbekke eki jәshik oq beredi. Qazir arnayy orynda saqtauly. Qorghan ishinde jayau jatqan ýiez-ýiezding әskeri attan airylghan song alghashqy boyda barlyghy birden shyghyp soghyspaydy. Á degende ol da dayyndyqqa kirisip qarbalasady. Oghan deyin býkil Ile uәlayaty bolghan jer tús-tústan andaghaylap kóptigindi kórsetesin, qamap alasyn. Miner aty jaylauda, isher tamaghy syrtta dep dәlel emeksitedi.

Endi bireu múny aghat, asyghystyq sanap, aptyqqan albyrttyqqa jatqyzady. «Bir myltyqtyng auzyna myng kisi siyady. Múzday bolat, kók temirmen qúrsanghan, týsi suyq jauyndy soyylmen soghyp, uyqpen úryp alatyn qara adyrdaghy qasqyrym dep jýrmisin? Biylsha bayqayyq. Arystannan dәme qylghan ash qasqyr bop jýrmeyik» - degen siyaqty bitis bermey órshigen kergi sayys-tartystar órekpip órbiydi. Jýrekke kýsh týsip otyrghanda, dýniyening tórt búryshyn adaqtap, qyzyl tilmen jelmayaday sharlaghan sheshen de osynda. Basyna soyyl tiyip, tabany qyzbay otyrghan, berish batyr, shemen de osynda. Shesheni diyirmen tasynday zyrlasa, shemeni shoyynday. Ondaylar tyrs etip jarylmaydy. Kesheli bergi sózding kóbi osylay qaray beyimdep bara jatqanyn bayqap, Kerimbek biyl isteytin isti keyingi jylgha qaldyrghanda da bәribir ekenin oilady. Ilgeri isti keyin tartqan túsqa sóz qosqanda tynysty ýni ekpin andatyp:

- Jau aibynynnan sasady. Er әruaghy qaruly. Soghysta qaru-jaraqqa saytan kepil bolatyn nәrse. Qolgha týspey túrmaydy. Tynyshtyqta qoyday, úrysta qasqyrday bol dep nege aitqan. Ata úranyn shaqyryp, qaruyndy taghynyp, dýr etip atqa bir minbey, «mә, meni ala ghoy» dep jau sening aldyna ózi kelmeydi. Pisuli qymyz, asuly etindi medet etip jata bermey, aibatyndy asyryp, atqa qonuyna asyq! Qatyn-bala sen ólseng de óz qamyn keshedi. Ýiinde jatyp ólgeninde túz seuip saqtamaydy. Týzde kómedi. Eger osy qalpynda túrsan, biylghy tayyng at bolghansha ózing it bolasyn!.. Qashan aittyng deme!

Kerimbekting kózge shúqyghanday bolyp aitqan sózine ýy ishi sәl anyryp qalghanda:

- Ras... Ras!..

- Dúrys, dúrys!

- Múnday kezende eldin, jerding qamyn ózgeden búryn oilaymyn degen adamnyng sózi osydan artyq bolmaydy! - desti, Fatiyh, Fuje, Múhabaylar. Ysqaqbek danqy býkil Qyzaygha jayylghan Kerimbekti alghashqy kórui edi. «Jaqsynyng danqy el auzynan búryn óz ar-abyroyynda jatady» - deytin naqyldy eske alyp:

- «Til jýrekting tilmәshi» deydi bizding qyrghyzda. Yrqy kelispey is bitpeydi. Ruhy kýshti bastaushysy bar eldi baqtalay ózi izdep tabady. El múnyn bile túryp-aq sezbes múzjýrekterding emes, osy Kekendey jaujýrekterimizding yghyna kóneyik, - degende búl sózdi Taylaqbay da ile quattady. - Jas kýninde kórgening qartayghanda týsinuine jaqsy. Neghúrlym jas qajyrmen jaqsy is ótkiz! Al býgingi kórgen qorlyghyndy sol kezde eske alsan, qayrargha tising de bolmay otyrasyn, әli... Siri jandy iygilikten nesin ayadym deysin. Berik mýiizben sasyq túmsyghyn ghana qorghaghan búqaday bolmayyq. «Ber» deseng bedireyip, «al» deseng jadyraytyn kórsoqyr aghayyn ne biledi! Eldiginen aiyrylyp otyryp, qarny toyghanyna júbanatyn bar. Ol sheshesi úrsa jylap, tamaq berse aldanatyn ógey baladan qansha artyq? Elding atyn jamylyp, ógey tughan-kórbala aghayyn solar. Halqyng ýshin sen úl bolghanda, ol qúmadan tughan túl ornynda. Qazy kertip, jal shaynap jatsa bolghany. Bilmegen - bәrine maqúl bolady. Oghan aitsang sózden tayaq tayanghan bir sәuegey shal kórinesin. Nege? Oghan temir de bir bolat ta bir. Onymen el bolmaymyz. Qyzyndy tartyp alghany basyna shyghyp, biyliginnen aiyra bastaghany emey nemene! Qasqyrgha mýiiz, mysyqqa qanat bitirip almay túryp qam jasayyq, halayyq!

Kesheli beri bir auyz sózge qosylmay, bar kenesti tómengi jaqta tym-tyrys tyndap, oqta-tekte ernine aqyryn nasybayyn qystyryp qoyyp, tyrs etpey otyra bergen Qarymsaq, barlyq tolqyn, sarynnyng qysqa týiin sheshiler jerine kózdi nyqtap jetkizgendey bop alghan. Endi qazir aqyrynda talqy-tartys toqyratqan bar júrt sayabyrlap kelip, ayaghy nege bolsa aqylmen kóngendey bayyzdanqyrap qalghan sәtte oiyndaghy bir auyz sózin ol da aitty. Tegi, kesheli-bergi búl otyrysta beysauat qybyr-qimyl ne jarty auyz nesie sóz bolghan joq-ty.

«Qúmarpazdyng dәreti boyyna tarap ketedi» deytin bolsa, barlyghy da jauapty kenesting aidynynan jasqanyp, tap solay tapjylmay kelgen. Keyde biren-saran dalagha shyghushylar da mәjilisting jasy ýlken aghasy Taylaqbaydan sәl iymene súrap shyghatyn-dy. Sonday kele alqasynda Qarymsaq qamshysynyng sabymen qasqa tisin tyqyldatyp, oigha batyp otyrdy da, júrt daghdaryp qalghan sәtte:

- Ua, kópshilik! Osy sózinde jetim qyzdyng enshisindey mening de enshi, ýlesim bar siyaqty edi, - dep sózdi oqys bastady.

Tór jaqqa qiystau búrylyp, tez jýginip alghan qalpynda túmaghyn sanyna shynashaqtap:

- Sizderding dәl qazir kózderiniz tolyq eshnәrsege jetip otyrghan joq siyaqty. Sonyng barlyghynyng tetigi, tirshilik bolsa, el jaylaudan týse, kýz-kýzemning kezinde sheshilip, ashylsa da kesh emes. Oq jetpes jerge qylysh suyrghanday bolghansha, osynym jansaq boldy ma demey, adamynnyng esebi bar, basqannyng esebi bar dәl sol kýzde bir-aq sharshau dúrys eken dep otyrmyn, - degen.

Búl sóilegende tór jaqtaghynyng barlyghy da osylay qarasyp, tegis jamyrasqanday kóz salghan. Keybireuler Qarymsaqtyng ajarly ýnimen sózine tanyrqasyp qalghanday. Óitkeni kesheli-bergi tynysh kedeyden búny kýtpegendey kórindi. Shtabta Ákbar-Seyittermen aqyldasyp kelgen Fatihtyng týptep, saralap oilap otyrghany dәl osy edi. Sebebi osydan bastap elding barlyghy ózderinde qansha myltyq bar, sonyng esebin anyq bilu, tizimin beru kerek bolatyn. Qarymsaqty Taylaqbay júrttan búryn qostap:

- E, mini! «Ýndemey jatqan jaudy alady, ýndemey tosqan daudy alady» degen osy. Osy jigitting aitqanyna ózge amalyng joq, bәring de túrasyng endi, - dedi. Mәjilistegi barlyq qazaq-qalmaq ta endi osyny tura tauyp:

- Dúrys, dúrys!

- Osy tura aitylghan sóz!

- Bardy aitty da qoydy, - desti.

Fatih qazaq tilining shyrqyn búzyp, úighyrsha, keyde tatarsha aralastyryp, bórtelendirip sóileydi. Kesheli beri kópshilikti ýndemey tosyp, aitpaqtaryn tolyq úshyghyna jete, sýisine tyndap kelip, endi myna songhy baylaudy da anyq dúrys tauyp, óz pikirin bildirdi. Keudesin joghary ala otyryp, salqyn sabyrmen sanaly keypine bar nәrseni sighyzghan ajargha minip mynau otyrghandargha týstegendey jaghalay, barlay kóz tastap etti de:

- Bopty aghayyndar. Onda ar barabar aq, jolymyz ýshin, jan barabar pәk jolymyz ýshin, etimizden et kesse ókinbes qúrbandyq ýshin ant bereylik! Adamdyq arymyz aldynda qasam* qylaylyq! Óz tughan jerimiz tuylghan halqymyz ýshin, solardyng aq bostandyq, azatlyghy ýshin, erkindik, tenlik kýreshi ýshin qasam ba?! - dep týnli júdyryghymen nyqtap, songhy sózin sanq etip toqtaghanda, júrt birdey ýn jamyratyp:

- Qasam!

- Qasam!

- Qasam! - desti. Saptaghy әsker ýnin eske týsirgendey. Biraq onday shartty mashyqpen emes, әrbir jýrek mәjbýrsiz ornynda, óz erik túghyrynda túryp sybaghaly ýn qatqan!

Osy kezde syrttan jana bauyzdalghan maldyng orta kese kópirshigen qany men ýlken kýmis sharagha toltyrylghan su kirgizilip kele jatty. Týsi tomsaryp, shapshang qimyldap әkele jatqan Maqsút aghash tabaqqa qoyylghan eki ydysyn esikten engizgen boyy algha taman sozynqyray ústap, kirgen bette bar toptyng ýlkeni jәne aidyny bolghan - Taylaqbaygha qaray bettetip jetkize berdi. Qasy shanjaulap, týksireyip alghan Taylaqbay týsi quang tartyp, súq sausaghynyng úshyn jyp-jyly qangha malyp alyp, targhyldanyp shyqqan ýnimen sóz aldy.

- Aghayyn, elim, qaryndas, qandas halqym ýshin, sonyng eldik ese-tendigi ýshin, ananyng qaryz aq sýti, atanyng qaryz maqsaty ýshin, irgeng tiygen tughan jer, arqang tiygen - tas bosagha, tal besik ýshin, qu shoqyda tuymyz, qu dalada tәnimiz qalghansha! Qúba týzde kórimiz, qúba belde elimiz qalghansha! Bәy tiktim basty! Qolday gór! - dep qandy tilining úshymen jalap aldy. Ant suynan da erin tiygize úrttap, janyndaghylargha qaray jaghalatty. Ýy ishi tútas ýnmenen kýnirene «IYә, qúday!» «IYә, aruaq!» «Qolda!», «Qolda!» desip jan týrshiktirerdey dabyrmen shulasyp ketti. Tóbe qúiqany titirentip, aza boydy qaza qylghanday bir oqshau sәt edi.

Sertten ótip, ant-su ishu nәubeti manghúl kisilerine kelgende, búlar tәu etip, shoqynghanday bir belgi qozghalyspen qandy mandaylaryna bir-bir tiygizip:

- IYә, búrqyn! IYә, aghlabi! IYә, búrqyn! IYә, aghlabiy!** desip, qoldaryn kókirek, keudelerine qúshynyp jiberip enkeyip tolqyp, enkeyip tolqyp, kúldyqty loqy úryp, zikirlerin sala qúldyrlasyp ketti. Búl top endigi basalqy kelisim boyynsha el jaylaudan týsken son, osy otyrghan qalpynda shyn-shyrghasyn shygharmay dәl osynda qayta bas qosatyn boldy.

 

* Qasam - ant degen sóz (úighyrsha).

** IYә, búrqyn! Iә aghlabiy!- IYә, quday! IYә, alla!

 

Eki kýnnen bergi kergining bәri endi ghana tolastaghanday bop, ýy ishi az tynyp basyla bergen. Osy uaqytta esik keng ashylyp, ýige eki jaq qúlaghynan eki jigit kótergen jarqyraghan, ýlken aq samauyryn kirgizilip kele jatty. Sәt tosyp yzyldap dayyn túr eken. Kenes bitpey qayta-qayta eselenip, nәubetin kýtip túrghany bayqaldy. Qazirge deyin jazylyp erkinsy almaghan, tәulik boyy salqyn tynyshtyq saqtap, auyr qabaqpen qamalghan qonaq atauly endi osy dastarqan ýstinde ghana qabaq jazynqyrap, shyrayy kirgendey boldy. Júrt arqasy kenip, neshe uaqyttardan bergi batpan jýkten azyraq arylynqyraghanday, bapty shay úzaq ishildi.

Mezgil synshy Kerimbekti búl kýnge de jetkizip edi. Ol óz ishinen «osy ras pa» degendey bolyp, myng qayta tauba men óz jaghasyn ústatqanday shýkirshilikke kelip otyr.

Bau jaqtaghy qos topsaly terezesi ashylghan, mol jaryghy bar sayaly bólme. Ýy ishine sәt sayyn bau ishinen kelip, jelpintip túrghan salqyn jelemik bar. Ýy iyesi eki jaq etegi jambasyna sheyin jyryq, qoy jýninen toqylghan úzyn, jenil, qonyr shekpen kiygen, dәl tóbesinde órip qoyghan bir kezdey aidar-túlym shashy bar, zor deneli, búqa moyyn, tútas bet Lýrip-lama kók buryl saqaly eki aiyr bolyp andaghaylap ósken, tostaghan kózi alarghan týsi suyq adam. Tómen samauryngha taman shoqyday bop jýginip alyp, basyn órge kótere, jal túmsyghymen manqayyp otyryp, bal qúiylghan ydystaryn qonaqtar aldyna jaqyndattyra týsip, shaydy keyde manyndaghy meymandargha óz qolymen úzatyp, ýlken qúlyq, beyil kórsetip otyr. Basyna súrjaghal etip, eshkining jýninen shop-shoshaq «erbek» toqytyp kiyipti. Qúlap týsken túlymyn jasyra almay, erbiyip túr. Ózi әrkimge bir soqtygha sóilep, әsirese manghúl kisilerin olargha búrynnan mәlim aibatymen jasqandyryp otyr. Qalyptasqan zorlyqshyl aibynyn kóre túryp betine eshkim qarsy kelmeytinin bilip arqalanuda.

Endi bir kezek Kerimbekke sýikenip:

- Keke, osy janaghy qoldaryndy qangha matyrghandaryng bayaghydaghy ana: «ólgen boqtaghandy qoyayyq» degenderindey bolyp jýrmesin...» dep ýy toly jiyndy minezimen du kýldirdi. Týsinbey antarylyp otyryp qalghan tek, Fatiyh, Fuje. Lýripting búl aitqany múnda otyrghan qazaqtyng qay-qaysysyn bolmasyn jauap aitqyzbastay, býgingi abyroyly mәjilis túsynda búlargha naghyz úrymtal bolyp tiyerlik bir jaydan tuushy edi.

Qyzay elinde qazaqtyng ózge rularynda kezdese qoymaytyn, anayy ianattyng biri «ólgenindi...» dep boqtauy bolatyn. Qyzaydyng tili endi shygha bastaghan balasyna sheyin janaghyday balaghattaudy bilgen.

El ishinde taralghan anyz boyynsha bir kezde Qyzaydyng salihaly ýlkender alqasy sol bolmaghyr boqtyqty ada-kýde qoigha «shara» oilasady... «Tegi ózgeni qoymasaq ta, tap osy ólgen boqtaghan degen qúrdym bәleni alastayyq, dep ónsheng Qyzay bir ózenning boyynda «e, qúdaylap» jiylysypty desetin. Sol jerde otqa may kýidirip, óli әruaqtyng atyn atap, ata-baba ruhyn terbetip «mәulet» oqyp, «tasattyq» beredi. Neshe jerde mal bauyzdap qoldaryn baghanaghyday sertti qangha matyryp, shyraq tamyzyp, «tәu» etip, ant-su ishisedi. Aytyp soyylghan «kókqasqa», «aqsarbastyn» bylqyghan etin jep, bәddúghasyn oqyp, pәtualasady. Qyzay ishindegi molla-qojanyng da, qayyr-zeketke belsheden batqan kýni sol bolady. Biraq ne kerek, әbden qaytar jerge kelgende: «al endi qoydyq pa, qoydyq» desip, mәz-mereke qauym attanbaq eken. Bir ianatty qoi ýshin sonsha oljagha kenelip, ishinen kýlgen bir molla:

- Qayyr, bәri de parishan jaqsy ótti... tek pәtiha-pәtuәmizdi mýbәrәk ailaghay! Ei, zeketing bolayyn halqym, endi sol atyng óshkirdi qoyaq-qoyyndar әmiyin! - dep kýbirlep, saqalyn sipaghan kezde osyghan shyn kýiingen bireu túryp:

- Taqsyr, múny endi qoymasqa bolmaydy. Biz qoyarmyz-au... biraq auyldaghy kelmey qalaghan, keruen úrghyr, ólgenindi......der qoymaydy ghoy! - dep, qarap otyrypty.

Sonda baghanaghy basshy kisiler tút japyraghyna toyghan jibek qúrtynday sileyip, ne derlerin bilmey qalypty.

Qyzaygha qazaqtyng kez kelgen basqa rulary osy anyzdy aityp qaljyndaytyn salt boyynsha. Lýrip jana últy basqa adam bola otyryp, jenil әzilmen sony sezdirgende shynynda qyzyq shyghyp edi. Osynda otyrghan Qyzay-Sherudi iyek qaqtyrugha múrshalaryn keltirmey tastaghan. Biraq Kerimbek sýbeli qarymta qayyrdy.

Qalmaq zanynda ýilengen jigit alghan qalyndyghyn eng әueli әkelgen kýni óz ýiinde týnetpey, ony bar kinәsinen «pәktendirip» alu ýshin dәl osy Lýrip-lamaday, Lama-mollasyna jetkizip, jas qalyndyqty bir tәulik boyy onasha, jeke ýide «oqytugha» beredi. Biraq jyryq shapan kiygen lama ish kiyimsiz bolady...

Qalmaq anyzynda sonday bir lama óz qúzyryna kelgen janaghyday baghynyshty «shәkirt» qyzdyng qolynan ýzdigip shay iship otyrady. Bir sәtte «jazatayym» lamanyng jyryq etegi bir jaghyna qaray auyp ketedi de «andausyzda» jaryqtyqtyng tәni ashyq qalady... Sonda búl sәtsiz kórinisten gharip qyz amaldap qútylghysy keledi. Lamagha onyng ózi «abaylamay» otyrghan sóleket isin andatu ýshin, qyz paqyr ózi ala kelgen mysyqty sózge qosyp, útymdy sezik tastapty.

Kerimbekting qúlaghynda sol bar edi. Lýripting qaljynyna oray, sony zilsiz ospaq etip, asa qyzyqty әngimelep kelip:

- Ol ras, janaghy siz aitqan bizde bar әreket. Bolghan isin әr kimning de moyyndaghany jón.

Qyz beybaq, sonda әlgi lamagha:

 

«Lama-Lama, Lapshyn so,

Hoyyr kýlin hapshyn so...

Sә halun bәni,

Shazy nemiygin bәni,

Mósh mergin bәni», -

 

depti, degende qazaqtar jaghy anyra týsip, sóz ayaghyn tanyrqay tosyp otyryp qalghanymen manghúldyng irge bermey, shirenip otyrghan ýsh myghym lamasy qybyljyp qaldy. Keybiri ebedeysizdenip qozghalys ta bayqatty. Sózge әserlengish, qyzyqshyl Fuje beti namystan du etip, lamalargha kózi týskende, kýlip jibere jazdap, jerge qarap kirpigin qagha jymiyp, tymyrayyp qaldy. Lýripting kýieu balasy eki beti narttay qyzyl, sol jaq ayaghy sanynan kesilgen Lәidin-ambal kýmiljip, qoyynan kýmistegen mýiiz shaqshasyn shyghara berdi. Atasy aldynda onyng jayshylyqtaghy salmaq, bedeli ýshin qysylghany belgili edi.

- Búl sózding qazaqshasy bylay, - dep Kerimbek qazaqtargha mol keudesin búra:

 

 

Lama-Lama pysyq otyr,

Eki ayaghyndy qysyp otyr...

Shay ystyq

Qúiylady,

Shyny júqa syqyldy,

Mysyq qyran týiildi» -

 

degen sóz eken degende aldynghy Lýrip qaljynyna shiryghyp, Kerimbek sóz bastaghannan qúlaq týre elendesip otyrghan namysqoy Qyzaylar birden du etip kýlgen. Lap etkendey bolyp qatty kýlgendermen birge kýlmese de, Taylaqbay sanyn salyp qaldy. Fatiyh, Fujeler búl lamalardyng keleshektegi sharualar kóterilisine ýn qosulary óz qara basynyng qamdary ekenin oilap, janaghy sózge eriksiz kýlgen. Ne degenmen osylarday elge tanymal adamdardan paydalanbay bolmaydy.

Jyryq etek shapan kiygen ýsh lama aldynghysynan góri qazaqtar týsinip kýlgende endi shyndap qysylghan-dy. Arada az uaqyt ótip, abyr-dabyr basylyp, kýlki toqtalghan kezde de qyrghyz jigiti Ysqaqbek pen Múhabay sheber әzilding qyzyq syryna әli de qana almay:

- Oipyray, ә!

- Yapyr-ay, ә? - desip otyr.

Lýrip lama ózi de bir-eki myrs-myrs kýlip alyp:

- Sol endi, osy, Kerimbekke jaqyndaugha bolmaydy, - dep qoyady. Ýi-ishi osynday ashyq-jarqyn qabaqqa auysqanda Qyzaydyng Qanatbek aqalaqshysy Fatihtan bir saual súrady. Kesheden beri әr kimge bir jaltaqtap, ýdirek kózben qaranyp kelgen, sol jaq múrty ernining ýstindegi tyrtyghynan sholaq bolyp qalghan Qanatbek shәrgezdengen bitimsiz ýnimen:

- Patyq-eke! Ózinizden bir saual bolsyn... Siz ózi osy otyrghan biz ýshin, kóp ýshin bel buasyz, ә! Biz bolsaq jalpaq jatqan elimiz ýshin, odan qalsaq ózimizding aghayyn-aumaq, mal-janymyz ýshin kýresedi ekenbiz. Sonda siz jan salyp kirisetin osy әreketinizge týrtki bolghan negizgi kóz ne dep bilemiz? Sizding jeke basynyzdy qanday kýshting aidauy dep úqsaq bolady? Azamat bir qatyn-balany qayda bolsa baqpay ma? - degen. Fatih búl súraqqa mysqyl sezdirip kýldi de, sony tap etkizip bildirerlik qysqa jauap oilanyp alghanday boldy.

Býkil Ile aimaghyn alyp jatqan bәlen bolys Qyzaydyng bay-baghlan, shon-shorasy ýiinde tynysh jatqanda Qanatbek bolystyng synalap kirui shynynda da kәdik bolatyn. Fatih oghan jauabyn aityp:

Bizde tatar halqynda:

 

«Altyn býtil bú dúniya,

Kýmish býtil bú dýniya.

Qadirin bilip tútqanlargha.

Sahra býtil bú dúniya» -

 

degen sóz bar.

Solay qadirine jetip, jaqsy újdanynyzgha paydalanghan shaqta sol kisining bir basy ýshin, myna ózinshe bop-bos, menshiksiz túrghan, sahra-dýniyasynyng qúny býtil ghalamdaghy altyn-kýmisting bәrinen de ol adamgha artyq, óz janynday qymbat! Tereng ruhynyz ýshin qymbat. Solay baghalanarlyq til jetkisiz jәii bolady! Ol sening ruhyn! Ruhyn! Gomindang ýkimeti altyndy ayaghymnan bashyma qadar ýiip qoysa da, men onymen soghyspay toqtamaymyn. Azattyq kýresi osylay tamyr baylanghanda ghana tez ósedi. Oghan jetseng jýreging seni sonyng jolynda ólim ekesh ólimnen de esh qoryqtyrmaydy. Ol óz jýregin! Qatyn-bala, qimas-bauyr, ózge qymbattyng bәrinen sol qymbat, sol joghary! Sol biyik! Jýrekting tóleui joq, asyl joly ýshin sonsha biyik! Ayyrbastaugha teni joq ruhyng ýshin sonsha qasiyetli! Sonday dýniya ózi - әsili barabarlyq, erkindik, tendik dýniyasy. Bizge azatlyq shúnyng ýshin kerek! Ynqylaby kýresh shúnyng ýshin lazym! Álem adamzatqa teng ortaq - әdilet әlemi! «Ózge últty qanaghan el óz ornynda tynysh otyra almaydy» dep Engelis aitqan, әdiletsizdikke atqan oghyng da әdilet! - dedi.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir