Júmash Kenebay. Qiyadan ilgen Qiyal dos (Basy)
Surette: jazushy, jurnalist Qiyal Sabdaliyn
«Júmash, maqalagha әzir asyqpayyq...qayda qashar deysin? Aldymen, әn-eu bir jerde «otyrghan» sary bala salyp úryp, ortamyzgha kelsinshi».
(Qiyal Sabdalinning sózi)
Surette: jazushy, jurnalist Qiyal Sabdaliyn
«Júmash, maqalagha әzir asyqpayyq...qayda qashar deysin? Aldymen, әn-eu bir jerde «otyrghan» sary bala salyp úryp, ortamyzgha kelsinshi».
(Qiyal Sabdalinning sózi)
...«Ólimnen eshkim eshqayda qashyp qútylmaq emes. Jas pa, kәri me... ajal keldi - qybyrlaghan, jybyrlaghannyng bәri ólmek. Ólim qaq! Topyraqqa, shan-tozangha ainalyp, joghalmaqsyn. Óletinin, óshetinin... mandaydaghy qos shyraqtyng mәngige júmylaryn әrkim-әrkimin-aq biledi. Sóite túra, Allanyng qúdireti, dәm-túzyng tausylghansha, aqtyq deming ýzilgenshe tyrmystyryp, túyaq jyrtqyzyp, tal qarmattyryp qoyady-au?! Qartang - irip-shiruding basy. Kәrilik shirkining ózing oiqastap, balpandap jer basyp jýrgeninde-aq marjanday tisterding shiruinen, saqal-shashtyng agharuynan, ótkir janardyng nәrkestenuinen bastalmaqshy. Ólim - kәrilikting sony, azaptyng da aqyry! Ólim - adamdy mәngi azaptan qútqarmaq. Aurumen arpalysta qaljyraghan arttaghy tughandaryna, jegjattaryna da jenildik әkelmek. Jer ýstinde bastalghan ómiriniz sóitip, jer astynda ayaqtalmaq. Bәzbireuler múny mәngilikke úmtylu dep úqsa kerek... Kim bilsin? Úmtyl-úmtylma, ólgen pendening bәri úmytylmaq. Bireu erte, bireu kesh... Bәribir úmytylmaqsyn! Ólim - úly bitimgershi de. Ólim aldynda tirshiliginde ymyragha kelmegender, bitispegender de bitispek. Birining aldynan biri ótip, ókpe-renishterin shaymaq...»
Búl ýzindini Qiyal Sabdalinning «Payghambardyng kóz jasy» romanynan alyp otyrmyn. Oqyp otyryp, Sýleymen payghambardyng jýzigining qas betine «bәri de ótedi» degen jazu jazylypty degen anyz eske týskeni... Shynymdy aitsam, Qiyaldyng osy shygharmasynyng atynyng ózinen atty kisi ýrkedi. Baspasóz betinde alghash ýzindisi jariyalanghanda-aq (ózim basy-qasynda jýrsem de), jýregim zyrq etken. Ýrikken jalghyz men emes, «oypyrmay, payghambardy jylatyp ne kórindi, basyna ne kýn tudy?», «qap, әttegene, kótere almaytyn shoqpardy beline baylamady ma, jýgi zilbatpan taqyrypty alyp shygha alsa kórim-au?», «Áy, birdenege arandap qalyp jýrmese iygi edi?» degen janashyrlar qatary birqansha. Ózim de ishtey kýdiktenip: «Ya bel ketedi ya beldik ketedi» degen edim.
Joq. Qúday ondap, bel de, beldik te aman ketti! Qyran dos qiyal jetpes qiyadaghyny da qapysyz ilgen tәrizdi. Ilgende de anau-mynauysyn, úsaq-týiegin emes, ketpektey kesegin, irisin ilgen-au! Dosymnyng atyn «Qiyal» dep beker qoymaghan eken deymin. «Aryq sóilep, semiz shyqty» aqyrynda. Búryn-sondy, qazaq әdebiyetining arghy-bergi - ne kenestik, ne postkenestik tarihynda múnday tis batpaytyn úrymtal, «qauipti» taqyrypqa qalam terbegenderiniz joqtyng qasy. Tektilerimiz tiri bolghanda, júrttan sýiinshi súrar ma edi deysin! Tileuindi bergir Ermúrat Bapi, Múhtar Shahanov aghamyz, Qúdiyar Bilәl inimiz qoldaryndaghy gazet-jurnaldaryna romannan ýzindiler jariyalady. «Aq jol» bolcyn dep, Qajymúqan Ghabdolla bauyrymyz «Maydan» saytyna sa-lyp jiberdi. Búl da bolsa qamqorlyq, qamkónil dostyng dimkәs jýregine zәm-zәm suyn tamyzghanmen para-par edi. Roman qazir tolyqtay «Tanym TV» sayt-ynda túr. Oqimyn degen júrt erkin oqy alady. Kitap etip bastyrugha dosym-nyng astyndaghy arbasyn (mashinasyn) satpasan...qaltasy shúrq tesik. «Tasqa bastyrarda, әsirelep tәptishtelgen óreskel tústaryn bәsensitemin ghoy» dep jýrip, «basy artyq» degen be, bes-alty baspa tabaghyn qúrdasym ózi taqyr-lap tastady. «Áy, osy bir kesek dýnie bolar ma eken, bastyryp kórsem» dep bir baspager dosymyz birneshe ay búryn aluyn alyp edi, biraq, bir kiltipany bar ma, әzir habar-oshary bolmay túr ghoy...
Qiyal atalmysh filosofiyalyq-psihologiyalyq kesek tuyndysymen birden-aq iri, qabyrghaly qalamgerlerding sanatyna engeni aqiqat. Búl qaysybir pәlsafashy qasqabastardyng qas-qabaghyna jagha ma, jaqpay ma, únay ma, únamay ma, shiqany cyzday ma, syzdamay ma - shyndyq osy! Sharang joq. Belinen bir syzyp tastay almaysyng endi. Ádebiyetshi retinde, aqyn retinde bir biletinim: jana ghasyrdyng jana әdebiyeti әldebireulerding «Jiyrma birinshi ghasyr» epopeyasymaghynan ya bolmasa, «Bәiterek» dastanynan bastalmaydy, ol bastalsa, Qiyal Sabdalinning «Payghambardyng kóz jasy» romanynan bastalady. Búl sózim de bireu-mireuge shanshuday tiyip, tikenektey qadalary anyq. Aalayda, aqiqat osy. Búl - búltartpas shyndyq. Shyndyqtyng betin kireuke shalmaydy. Múny býgin býgip, jasyrghanymyzben, erteng bolmasa da, arghy kýni aitylady. Túman seyiledi, kýnning arty ashylady degendey... Qiyaldyng ózine qimaghanymyzben, búl roman kýni erteng sózsiz qazaq klassikalyq әdebiyetining ortasynan oiyp oryn alady. Oghan kýmәnimiz joq. Áriyne, minsiz shygharma bolmas. Atalmysh romannyng da qaysybir tústary býgingi «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zamanymen astaspay, qiyspay, bir jambastap, bir qyrynan jatuy әbden yqtimal. Negizi bar «ayyby» da sol «synar jambastap», qisayyp jatuynda bolsa kerek... Bolmasa, bireuding atyn atap, týsin týstemeydi.
Qalasanyz, men endi atalmysh romannyng kórkemdik dәrejesi, kórkem tuyndy retinde kótergen jýgining qanshalyqty qomaqty da salmaqty ekendigin azuly degen әdeby synshylardyng enshisine qaldyra túrayyn da, endi onyng jeke basyna, kisilik tabighatyna, pendeshilikterine (bәrimiz pendemiz ghoy) kenirek toqtalayyn dedim. Osy bir jigitting ómirining qaysybir kólenkeli jyqpylyna molyraq shúqshisam ba, terenirek qazsam ba dep ózimning de qolym qyshyghaly qashan! Sonyng sәti endi týskendey...
Óz basym Qiyal Sabdalindi sonau on eki, on ýsh jasymnan beri jaqsy biletin siyaqtymyn. Bozbala bolyp qalghan kezimiz... Ángimemdi «ap» degende aryp-ashqan, azyp-tozghan kommunadan qalay «kýnshuaqty kommunizmine» tap bol-ghanymyzdan bastayyn. Basymyzdan ne ótpedi? Bastan syryq ketpegen sayasy qughyn-sýrginning arqasynda, bizding әuletti taghdyr aidap, әuelgide búrynghy Taldyqorghan oblysy, Alakól audanyna qarasty, aty anadaydan qyshqyryp túrghan «Kommunizm» kensharyna, arada kóp ótpey, basshylyqtyng bizdi «Sos-ializm» degen bir bólimshesine keri shegindire salghanynyng sebebin ol kezde bala, men qaydan bileyin. Ana jaqta da, myna jaqta da qiyndyq pen kór azapty kóp kórgen mening әkem Aytjúman, anam Qaynysh, agham Júmaghazy, jengem Zipa, әpkem Tóleughaysha, jezdem Túrsynbek, ýiding ýlkeni men, inilerim: Beysen, Sәrsen, Jenis, aghamnyng balasy Mәulitqazy, әpke-jezdemning túnghyshtary Zibila - bәrimiz Allanyng búiryghy bolar, osy bir jer jәnnaty - Jonghar Alatauy sayasyndaghy ainaday jarqyraghan Alakólding jaghasyn mekendep qalghan edik. Ákem, agham, jezdem, osy sharuashylyqta egin egip, su suaryp degendey, qal-qadarlarynsha enbek etti. Áriyne, bizding әuletting әielder jaghy negizinen bala-shaghanyng jaghdayyn kýiittep, otbasyn jaghalap qalghan.
Búl sharuashylyq malmen qosa eginshilikpen de ainalysady eken. Eginshilik bolghanda da, negizinen jýgeri men qyzylsha egedi. Jýgerining «atasy» Nikita Hrushev degen jaltyr bas bireu dep estiymin... Búl jaqta kóktem shygha bastalatyn qyzylsha ósiru júmysy qar bir jaughansha toqtalmaytyn bir bәle eken. Auyldyng bar qatyn-qalashy, enbekke jaramdy balalary kýnúzaq, qaranghy týskenshe egistik alqapta órip jýredi. Búl elding halqy myna qyzylsha degen bәleni jinap bitkenshe, demalys degendi bilmeytin kórindi. Osy qu qyzylsha jinalyp bitpey, jalghyz mektebinde sabaq degening de aty-kótimen bolmaydy. Búryn múndaydy kórmegen bizder búl jaqtyng myna bir bitip bolmaytyn beyneti auyr tirliginen bastapqyda shoshyp ketken edik. Keyin oghan da etimiz ýirengen tәrizdi. Biraq, eting ýirenbeytin de nәrse bolady eken...
Alla, Alakólding masasynday masany óz basym ómirde kórmepin! Shaqqan jerin ondyrmaydy. Ásirese kýz ailarynda keshkilik ýy ishin «yzyndaghan» sary masa qaptap beredi dersin. Ol qúryghyrlardyng shaqpaytyn jeri joq. Túmsyqty qay jerge salsa, janyng sol jerde túra ma... Degenmen, búl iytinning ayaqtan, tilersekten tistegeni ashy ma dedim. Qashan kórsen, bet-auyzy kýptey bolyp isip ketken men qúralpy balalar. Qasynghanyna qarap túrsan, janyng týrshigedi. Qanyndy iship tauysady eken, jalmauyz! Qu masadan qorghanyp, ýide de, týzde de sabalanyp jýrgenimiz sol. Bala bitken búl jabayy yzyngha tóze almaytyn edik. Qara búlttay qaptaghan sary masa jerding astyna kirip ketseng de, yzyndap jýrip seni tauyp alady-au! Ýlkendigi týiedey búl masanyz shaqty degenshe, qu janyng kózine kórinedi. Auyl-auyl bolyp týtin salady. Masagha jem bolghansha, týtinge qaqalyp-shashalyp otyrghannyng ózi artyq dey me eken. Sary qamystyng ishi tola sary masa. Ádistenip alghan bizder keyin qamysy qalyng jerlerge jolamaytyn boldyq.
Jaypaq auylynyng «Kommunizm» kensharynda men әngimege arqau etip otyrghan Qiyal dosymnyng әke-sheshesining túrmys jaghdaylary ózgelerden edәuir ilgeri edi. Dәuleti shalqyp túrdy desem, artyq emes. Ákesi ataqty jylqyshy. «Etikshi bolady ekensin, sheber etikshi bol» dep ýiretushi edi bizge. Qiyal sol kisining jar degende jalghyz úly. Jalghyz úldyng betinen eshkim qaqpaytyny, jel bolyp tiymeytini beseneden belgili. Talap-tilegi de taban astynda oryndalady, «lәppay»! Ýiinde ýkili dombyra, bayan, akkordeon, gitara - bar aspap tizilip túrar. Bayqaymyn, Qiyal tentekteu bolghanymen, ónerli bolyp ósken. Besaspap. Bala bitken soghan elikteydi. Ózi әnshi, kýishi, ózi myrza, salyng da, sylqym sering de sol, balalardyng kósemi de, shesheni de bir ózi. Auyl qiyanqylaryna bet qaratpaydy, tik minez, biraq, әdil edi. Ózinen kishige qamqor, qashanda qol úshyn beruge, jarty kýlsheni jaryp jeuge dayyn túratyn. Qiyal menen bir-eki it jeydeni búryn tozdyrghan. Eki jas ýlkendigi bar degenim ghoy. Biraq, ol ózime týidey qúrdastay kórinetin...
Qansha degenmen oi-shúnqyry kóp bóten jer, birde jalghyz ózim adasyp ketsem kerek. «Kommunizmnin» be, «Sosializm» bólimshesi jaghynda ma, qalyng jýgeri alqabynan shyghyp kele jatqan betim edi, bireu dybystaghanday boldy. Dauys shyqqan jaqqa jalt qarasam, menen góri boyshandau, jasy ózim shamalas bir bala ainalasyna shyrt týkirip qoyyp, qasyndaghy nókerlerlerine birdeneni aityp túr eken. Sәlden song súq sausaghymen meni núsqady:
- Áy, quym, sen әli «sosializmdesin», ony bilemising ózin? Al, biz «kommu-nizmdemiz», endeshe nege shekara syzyghynan asasyn? Jaudyng shpiony re-tinde ózindi baylap-matap, sabap alsaq qalay?! - dep qarap túr. Qalayy ne? Ózim de tentekting birimin, biraq, top balagha ne isteysin? Ásirese, әlgi «baylap sabasaq» degeninen shoshydym ba, jalt berip, qasha jóneldim. Top bala qoysyn ba, tez quyp jetip, bilektileu biri - úmytpasam aty, Sәmet pe edi, әlde Núrsәmet... bayqausyzda meni shalyp qúlatty. Bet auzym shan-shang bolyp jatyrmyn. Álgining biri meni ishten «ynq» etkizip bir tepti. Tis jarmaymyn, ýndemeymin. Ishimnen «myna itter meni óltirmese qaytsin» dep te oilap qoyamyn. Sol kezde biri, atamany ghoy deymin:
- Áy, jatushy ma edin, túrsanshy! Ózing jasyqsyng ba, qalay?- dep, meni sýiregendey qylyp ornymnan túrghyzdy. Túryp, qabaq astynan әlgi «atamangha» qarasam, ózim siyaqty sary bala, kózderi de menikindey túzday eken... Biz tez til tabystyq. Búl mening Qiyalmen alghashqy tanysuym edi. «Er shekispey, bekispeydi» degendey, ekeumiz osylaysha qyzyq jaghdayda tanysyp, bilistik. Keyin qatty dos bolyp kettik. Osydan tartyp maghan tiyisu sap tiyldy. Qiyaldy arqa tútatynmyn. Maghan kóz alartqandaryn bayqasa, jyndaryn qaghyp alatyn. Jar degende jalghyz әpkem Tóleughaysha tәtem biraq, qúlaghyma kýnde yzyndaydy: «Oyyn balasy bolyp aldyn. Qiyalgha qosylyp, búzylayyn dep jýrsin. Ol úlgha әy deytin әje, qoy deytin qoja joq. Betimen ketken» dep sógedi. Sókpegende, bәrin Qiyaldan kórmegende qaytsin, tәtemning aqylyn jýre tyndaytyndy shyghardym. Ýige de qaraspaytyn bolyp aldym. Ne magniyti, ne siqyry bar, tang atty boldy, Qiyal dosyma tartamyn da ketemin. Jalghyz men emes, auyldyng bar balasy ýimelep qasynan shyqpaymyz. Keybirining sheshesi «qu jýgirmek ónkey, Qiyaldyng janyna túz tógip qoydy ma bireu» dep, qolyna shybyq alyp, shyqpyrtyp quyp-aydap ta ketedi. Oghan qarap jatqan biz joq, ainalyp qayta kelemiz. Kelmegende qayda barasyn? Jalghyz «Mәdeniy-Ruhani» ortalyq sol bolsa. E, jaqsy әdep te, jaman ghadet te birge jýredi ghoy qashanda. Dosymmen birge alghash ret temeki tartqanymdy da, «aqannan» eptep úrttap kórgenimdi de endi nesine jasyrayyn. (Keyin es bilip, eseygen shaqta osy qu araqtyng zardabyn tartamyz ghoy dep ol kezde oylappyz ba...)
Ózgede joq velosiyped Qiyalda bar. Kózing qyzyghady. Kýnning qyzuy qaytqan, kýzding qonyr salqyn bir kýni әlgi shaytanayaqqa mingesip, sabaqtan qashyp, Qosbeyitti (ýlkender Qyzaydyng beyiti deushi edi) janay ótip, Molaqtaghy Qiyaldyng әke-sheshesine tartyp ketkenimiz de kýni býgin esimde ghoy. Dosymnyng kishkene inisi, ayaghyn apyl-tapyl basyp jýrgen kekildi sary úldy (qazir qazaqtyng belgili әdebiyet, mәdeniyet qayratkeri - Ghalym Dosken) sonda birinshi ret kóruim. Qoyshy, sóitip, oiyndy soydyq qoy. Eki-ýsh kýn degende әpkem Tóleughaysha atpen izdep keldi... Dosymnyng әkesi Sabdaly da, sheshesi Banu da, jaryqtyq keng kisiler edi. Banu apa: «Tóleughaysha qalqam, bir ashuyndy ber. Oiyn balasy emes pe, mektebi de osylardy qaybir qaryq qylyp oqytyp jatyr deysin. Ázir oinay túrsyn. Ekeuin eki-ýsh kýnde auylgha qaytaramyn» dep әpkeme uәdesin berip, qymyzyn ishkizip, etin jegizip degendey, jik-japar shygharyp saldy. Biraq, quanyshymyz úzaqqa barmady. Týn ishinde sonymyzdan taghy bir «qughynshy» keldi...
(Jalghasy bar)
Abai.kz