Elimizde balalargha arnalghan qazaqtildi kontent kóbeyip keledi
Álemdegi damyghan memleketter bala tәrbiyesine asa kónil bóledi. Ony qoghamnyng sapaly mýshesi etuge ata-anasynan bastap ýkimetine deyin jaghday jasaydy. Balanyng baqytyn bәrinen joghary etip qoyady. Sondyqtan balanyng ne kórip, ne estip jýrgenine óte ýlken mәn beriledi. Mysaly, mamandardyng dereginshe, bala uaqytynyng 30 payyzyn teledidar kórumen ótkizedi eken. Endeshe mektep jasyna deyingi bala orta eseppen 5 myng saghatyn teledidardaghy kontentke bóledi degen sóz.
Kók jәshikke telmirgen balanyng uaqytyn shetelderde paydaly kontent óndiru arqyly tiyimdi paydalanady. Balanyng sanasyn, týisigin qalyptastyrugha qauqarly mulitfilimder, baghdarlamalar úsynady. Internettegi derekkózderge sýiensek, býldirshinderge tanymdyq baghyttaghy kontent beru Amerika Qúrama Shtattarynda jaqsy jolgha qoyylghan. Al Japoniyada mulitfilimder arqyly elding salt-dәstýrin, әdet ghúrpyn nasihattaydy, Qytayda patriottyq mazmúndaghy mulitfilimder kórsetiledi eken. Búl jalpy alghanda, bolashaq úrpaqtyng qalyptasu arnasyn jasap beretin iydeologiyalyq qúral. Sondyqtan bizding elimizde de dәl osynday baghytta júmys istelgeni abzal.
Bala baqyty bәrinen de joghary túruy kerek. Olay bolsa, býgingi jas býldirshin, ertengi elimizding bolashaghy ýshin barlyq baghytta auqymda sharalar qolgha alynuy kerek.
Qazaqstandaghy ózekti mәselening biri retinde – memlekettik tildegi balalar kontentining azdyghy desek bolady. Áleumettik platformadan orys tilinde, aghylshyn tilinde mulitfilimder kórip ósken balanyng tili de solay shyghary sózsiz. Óz ana tilinde emes ózge elding tilinde byldyrlap jýrgen balalardyng ata-analarynan «Nege balanyz qazaqsha sóilemeydi?» degende, qazaq tildi balalar kontentining azdyghyn, sapasyna kónili tolmaytyndyghyn algha tartady. Búnymen kelispeske amal joq. Qazirgi zaman – jana tehnologiyalar zamany. Búrynghyday әjesining ertegisin tyndap, atasymen mazmúndy súqbat qúrudan góri teledidardaghy mulitfilimderdi kórudi únatatyn bala kóp.Osynyng nәtiyjesinde eshkim ýiretpese de, balabaqsha býldirshinderi orys, aghylshyn tilderin mengerip alady. Al qazaq tiline kelgende sóiley almay, tipti bilgenin úmytyp qalatyn bala sany artyp keledi. Bizding bolashaq balalarymyzdyng tili qazaqsha shyghuy tiyis. Dәl osy missiyany kýshteusiz-aq telearnalar men basqa da platformalar oryndap bere alady. Búl rette tәrbiyelik, tanymdyq jәne tildik maqsattar kózdelgen qazaqtildi kontent naghyz qajetti resurs bolmaq.
Memlekettik tildegi animasiyalyq filimder balanyng tili qazaqsha shyghuyna birden-bir taptyrmas qúral. Onyng osy ereksheligin eskerip, songhy jyldary qazaq qoghamynda barlyq telearnalardaghy balalar mulitfilimderining tilin qazaqshagha kóshiretin uaqyt jetkeni turaly qayta-qayta mәsele kóterilgeni ras.
Elimizdegi eng basty mәsele – qazaqtildi kontent sanyn, balalargha arnalghan arnalar men baghdarlamalardyng qoljetimdiligin arttyru maqsatynda әzirge sheteldik arnalardy qazaqshalau mәselesi kýn tәrtibine engizilip, biyl sonyng nәtiyjesin kóruge mýmkindik tudy. Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi «Nickelodeon» jәne «TiJi» telearnalarymen kelissóz jýrgizip, yntymaqtastyq ornatty.
Nәtiyjesinde «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyru jәne balalar kontentin memlekettik tilde damytu ayasynda balalar arasynda joghary súranysqa ie «TiJi» jәne «Nickelodeon» telearnalarynyng habaryn býldirshinder qazaq tilinde kóre bastady. Búl biylghy balalar jylynyng jaqsy janalyghy boldy. «Bolashaq úrpaqtyng ýilesimdi damuyna әrqaysymyz jauaptymyz. Negizi balalardyng tәrbiyesi tilden bastalady. Nege «Nickelodeon» jәne «TiJi» kanaldary tandaldy? Búl qazaq tilinde mulitiplikasiyany kórsetetin bәsekelestikti damytu maqsatynda jasalyp otyr. Áleumettik zertteulerding qorytyndysy boyynsha, negizinen qazaq tilindegi kontent, balalargha arnalghan mulitfilimder kórsetiletin «Balapan» arnasy 1-orynda, sodan keyin «Nickelodeon» jәne «TiJi», «Cartoon Network», «Karuseli», «Malysh» arnalary túrghany anyqtaldy. Ayta keteyik, «Nickelodeon» men «TiJi» arnalary әlemdik dengeydegi bәsekelestikke beyimdelgen. Býginde «Nickelodeon» arnasy 180, «TiJi» - 20 elde taratylady. Qazirgi uaqytta mulitfilimdering 800 juyq saghaty qazaq tiline audaryldy», - degen bolatyn Aqparat jәne qoghamdyq damu viyse-ministri Daniyar Qadyrov.
Sonday-aq biylghy jyly balalar men jasóspirimderge arnalghan qazaq tilindegi túnghysh ÖZINŞE atty striming-platformanyng iske qosyldy. Búl onlayn kinoteatrda әrtýrli jastaghy balalargha arnalghan tolyqmetrajdy animasiyalyq jәne kórkem filimder, komikster, mulithikayalar, teleserialdar men sitkomdar toptastyrylghan.
Striming platformany iske asyrghan avtorlar, balalar kontentin jasaushy mamandar Maqpal Júmabay men Sandughash Baymahanqyzynyng aituynsha, joba 2020 jyldan beri qolgha alynyp, osy uaqytqa deyin jasalghan. ÖZINŞE qosymshasyn gadjetterge jýktep alyp, balagha qosyp beruge bolady. Óitkeni búl tek onlayn kinoteatr emes, balalargha ana tilinde sapaly, tәrbiyeli kontent úsynatyn senimdi alang bolyp tabylady. Mobilidi qosymshany kez kelgen adam IOS jәne Android mobilidi operasiyalyq jýielerinde tegin jýktey alady.
Býginde qosymshada kólemi 3400 min qúraytyn mulitserialdar men teleserialdardyng liysenziyalyq qúqyqtary satyp alynyp, jýktelgen. Qazirgi uaqytta ÖZINŞE Nickelodeon telearnasymen jәne basqa da әlemdik studiya ókilderimen kelissózder jýrgizip jatyr. Joba avtorlary jýiening jýieli týrde janaryp, tolyqtyrylyp otyratynyn jetkizdi. Sonymen birgen, ÖZINŞE újymy dayyn ónimderdi satyp aludan bólek, ózindik jobalar óndirisin de qolgha alghan. Minekey, osynday jobalar qolgha alynyp, balalar kontenti jolgha qoyylyp keledi. Az da bolsa, kónil quantady.
Mulitfilim kóru arqyly bala qay tildi bolsyn tez qaghyp alady. Sondyqtan animasiyalyq ónimder býldirshinderge qazaq tilin ýiretuding eng tiyimdi joly. Osy jasalyp jatqan sharalardyng paydagha asuyn qamtamasyz etu qajet.
Búl rette balabaqsha tәrbiyeshileri men ata-ana jauapkershilik alady.
Qazaq balabaqshasynda da, orys balabaqshasynda da memlekettik til sayasatyn jýzege asyrudyng bir joly retinde qarap, balabaqshalardaghy ata-ana jinalysynda «Nickelodeon» jәne «TiJi» arnalaryna, qazaqtildi platformalargha jarnama jasaluy kerek.
Atalghan arnalardaghy ónimder bala úghymyna say jatyq tilmen audarylghan. Balanyng qabyldauyna qiyndyq keltirmeydi. Til turaly әleumettik zertteulerinde
Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Anar Fazyljanova «júmsaq kýsh» termiynin paydalanady. «Júmsaq kýshtin» jarqyn mysaly retinde qazaqtyng jaryq júldyzy, әnshi Dimash Qúdaybergenning әnshilik talantyn atasaq bolady. Onyng dauysyna ghashyq, әnin sýisine tyndaytyn әlemdegi jankýierleri Dimashtyng qazaqsha ólenderin jatqa biledi. Sol ýshin qazaq tilin oqyp, qyzyghushylyq tanytqan. Qazaqtyng mәdeniyetin әlemdik dengeydegi әnshimiz arqyly tanyp jatyr. Minekey, balany qazaqsha sóiletemiz desek, osy «júmsaq kýshti» paydalanyp, olardyng eng kóp tútynatyn kontenti – mulitfilimderdi qazaq tilinde beru kerek. Sondyqtan da ýlken enbekpen jasalghan dýniyeni jarnamalap, ata-anagha da, balagha da kóruin ótinip, úsynyp otyrghan dúrys.
Bala bastapqyda til bilmese de, ózine únaghan frazalardy, jekelegen keyipkerlerding sózderin jattap alady. Keyin kele qazaqshany týsinetin dengeyge jetkende jekelegen sózderdin, odan keyin sóz tirkesterining maghynasyn týsinip, sóilem qúray bastaydy.
Mulitfilimdegi keyipkerlerding dialogtaryn, qyzyqty epizodyn este saqtap, jatqa aituy mýmkin. Sonda aqyryn ghana qazaqsha ýirenu ýrderisi iske qosylyp, nәtiyjesinde balanyng tili synady. Til ýirenuge degen qyzyghushylyghy arta bastaydy.
Býgingi jas úrpaq – ertengi bolashaghymyz. Olay bolsa, til ýiretu, til ýirenu ýderisinde eshqanday kýshteusiz mulitfilimderding myqty qyzmet atqaratynyn esten shygharmay, qazaq balasy ýshin de, ózge etnos ókilderining balalary ýshin de osy mýmkindikti barynsha paydalanyp qalugha asyghu kerek.
Qazaq aqyndarynyng «tilge jenil, jýrekke jyly tiyetin ólen-ertegilerin de qazirgi zamangha say etip úsyna alsaq qúba-qúp.
Abai.kz