Qazaqstannyng әskery tenizshileri Pәkistanda: Kil myqtyda kim myqty?
Qazaqstan Qorghanys ministrligining delegasiyasy Pәkistan Qaruly Kýshteri Áskeriy-teniz kýshterining bas qolbasshysy admiral Múhammed Amdjad Han Niaziyding shaqyruymen «AMAN-2023» kópjaqty әskeriy-teniz jattyghuyna baqylaushy salauatymen qatysu ýshin Qarashiyge bardy. Qazaqstan delegasiyasyn Qaruly kýshter Áskeriy-teniz kýshteri bas qolbasshysynyng orynbasary 1-dәrejeli kapitan Daniyar Hayrushevting bastap bardy.
«Beybitshilik ýshin birge» úranymen ótken «AMAN-2023» teniz әskeri jattyghuyna jýzden astam elding ókilderi shaqyryldy. Atalmysh oqu-jattyghular elder arasyndaghy әskery yntymaqtastyqty damytugha, kemeler qarqyndy qatynasatyn audandarda qauipsizdikti birlese qorghau jәne izdestiru-qútqaru operasiyalaryn kýsh biriktire jýrgizu, terorizmge ortaq qarsy túru, teniz qaraqshylyghynan keletin qauip-qaterlerin toytaru boyynsha әskery tenizshiler arasynda tәjiriybe almasugha baghyttalghan.
«AMAN-2023» teniz әskeri jattyghuy Pәkistanda 2007 jyldan beri ótip keledi. Ár eki jylda bir ret ótedi. Pәkistannyng Ontýstik Aziya, Orta Aziya men Orta Shyghystyng týiilisken jerine ornalasqany belgili. Elding syrtqy saudasynyng 90 payyzy teniz joly arqyly jýzege asady. Atalmysh el ýshin Teniz jolynyng qauipsizdigi asa manyzdy ekeni aitpasa da týsinikti. Búl әskery jattyghu jolgha qoyylghaly beri oghan teniz kýshteri әlemning aldynghy orynyn alatyn AQSh, Qytay, Resey, Angliya, Japoniya, Týrkiya túraqty qatysyp keledi.
Búl jattyghuda eng ozyq әskery qarular kórsetilip, ózara úrys tәjriybesi ortagha salynyp qana qoymay, sonymen birge artqy sapqa, Pәkistannyng teniz ónimi әleuetin kórsetuge, sol arqyly teniz-múhit qauipsizdigining ózektiligine kóz jetkizuge mәn berilgen. Sheteldik qonaqtargha arnalghan qatysty qimyldar da qarastyrylghan.
Sapar barysynda qazaqstandyqtar әskeriy-teniz ónimderin shygharugha mamandanghan kәsiporyndardyng jana tehnologiyalary men әzirlemeleri qoyylghan I Halyqaralyq teniz kórmesine bardy. Pәkistannyng tenizben shektesetin shekarasy 1136 shaqyrymdy qúraydy. Teniz ónimine óte bay, 400 den astam týri bar. Balyqshylyq kәsibi elding syrtqy saudasynyng 5.7 payyzyn iyeleydi. Teniz ónimderin óndeu kәsibin qarqyndy damytu ýshin kәsiporyndardy bes jyl salyqtan bosatu siyaqty tiyimdi sayasattar jolgha qoyghan.
Kәsiby tәjiriybe almasu túrghysynan PIMEC-2023 halyqaralyq konferensiyasynyng da paydasy zor. Konferensiyada jattyghugha qatysushy elderding joghary dәrejeli әsery mamandary teniz jolynyng qauipsizdigin, ekologiyalyq ortasyn qorghaudaghy, ekonomikalyq tiyimdiligin arttyrudaghy qúndy tәjriybelerimen bólisip, talqy alyp barady. Búnyng bәri jattyghudy kózimen kórip qaytqan bizding әskery teniz kýshteri ókilderi ýshin ýlken ashyq alang bolghany anyq. Ozyq elderding tәjriybelerin kónilge toqyp, elimizding teniz әskerining әleuetin jana satygha kóteruge qyzmet ettiretinine senim mol.
Abai.kz