Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2693 0 pikir 9 Sәuir, 2013 saghat 06:59

Senimnen airylghan poliyseyler halyqqa qorghan bola ma?

Jauabynan súraghy kóp ýkim

Senimnen airylghan poliyseyler halyqqa qorghan bola ma?

Ótken jyly búzaqylyq әreket jasaghan IIM-ning búrynghy qyzmetkeri Dәuren Ázimbaevty qúryqtau kezinde qaru qoldanghan qalalyq ishki ister departamenti patruli-beket qyzmetining qyzmetkeri Múrat Ábirov jeti jylgha sottaldy. Sot «biylikti ne qyzmettik ókilettikti asyra paydalanu» baby boyynsha tәrtip saqshysynyng kinәsi tolyq dәleldendi dep sheshti. Alayda poliyseyding әriptesteri, tuysqandary jәne advokaty múnday ýkimmen kelispeytindigin bildirdi. Olardyng oiynsha, tergeu de, sot ta tek aiyptaushy baghytta jýrgizilgen. Sondyqtan atalmysh ýkim bayypty úigharymgha qaraghanda, jauabynan súraghy kóp sheshim ispetti.

Jauabynan súraghy kóp ýkim

Senimnen airylghan poliyseyler halyqqa qorghan bola ma?

Ótken jyly búzaqylyq әreket jasaghan IIM-ning búrynghy qyzmetkeri Dәuren Ázimbaevty qúryqtau kezinde qaru qoldanghan qalalyq ishki ister departamenti patruli-beket qyzmetining qyzmetkeri Múrat Ábirov jeti jylgha sottaldy. Sot «biylikti ne qyzmettik ókilettikti asyra paydalanu» baby boyynsha tәrtip saqshysynyng kinәsi tolyq dәleldendi dep sheshti. Alayda poliyseyding әriptesteri, tuysqandary jәne advokaty múnday ýkimmen kelispeytindigin bildirdi. Olardyng oiynsha, tergeu de, sot ta tek aiyptaushy baghytta jýrgizilgen. Sondyqtan atalmysh ýkim bayypty úigharymgha qaraghanda, jauabynan súraghy kóp sheshim ispetti.

Esterinizge sala ketsek, ótken jylghy 18 shildede Almaty qalasynyng Medeu audanynda «Buran 127» patruli ekipajy shaqyru boyynsha Zenkova kóshesine keledi. Telefon shalushynyng aituynsha, múnda búzaqylyq oryn alghan eken. Aryzdanushynyng sózine qaraghanda, beytanys er adam ony úryp-soghyp, bes ailyq balasy jatqan kolyaskany tartyp almaqshy bolypty. Oqigha ornyna kelgen tәrtip saqshylary búzaqyny birden tanidy da, ony qúryqtamaqshy bolady. Alayda basbúzar onaylyqpen berilmeydi. Oqigha sonynan Almaty qalalyq IID-ning baspasóz qyzmeti habarlaghanday, qoyan-qoltyq úrystan sport sheberi, IIM-ning búrynghy qyzmetkeri, Pat­riottar partiyasynyng belsendisi Dәuren Ázimbaev aldymen bir poliyseydi úryp esinen tandyrady, sodan keyin Múrat Ábirovti birneshe ret pyshaqpen úrady. Ýsh soqqy bronejiyletke tiyse, tórtinshi soqqy ayaqqa tiyedi. Osydan keyin tәrtip saqshysy qaru qoldanady. Oq Ázimbaevtyng basyna tiyip, sonyng saldarynan ol keyin qaza boldy. Sol kýni Dәuren Ázimbaevqa qatysty Qylmystyq kodeksting birneshe baby boyyn­sha qylmystyq is qozghalady.
Tórt aigha sozylghan tiyanaqty tekseruden keyin, 2012 jylghy qarashanyng ortasynda Almaty qalasy IID tergeu basqarmasynyng qoghamdyq qauipsizdikke qarsy qylmystardy tergeu bólimi kelesi mazmúndaghy qauly qabyldaydy: «...Ázimbaevtyng kinәsi tolyq kólemde dәleldendi. Alayda onyng qaza bolghanyna baylanysty, qylmystyq is qysqartylugha jatady». Osymen tekseruler ayaqtalghanday edi. Alayda, keyin belgili bolghanday, tәrtip saqshysy Múrat Ábirov ýshin bәri sol kezde bastalady. Prokuratura poliyseylerding qorytyndysymen kelispeydi, sóitip, isti qosymsha tergeuge joldaydy. Bir ghajaby lauazymdyq qylmystardy tergeumen ainalysatyn arnayy prokuraturagha jiberedi.
Mine, osy sәtten bastap Múrat Ábirovting ómiri kýrt ózgerdi. Endi pyshaq jaraqatyn alghan tәrtip saqshysy zәbirlenushiden kýdikti sanatyna auystyrylyp, eshqayda ketpeytini turaly qolhat beruge mәjbýr bolady. BELGISIZ KUÁGERLER Múrat Ábirovke qatysty qylmystyq is boyynsha tergeu ýstimizdegi jylghy qantarda ayaqtalyp, sotqa jiberiledi. Mine, osy kezde advokat Erkin Núrghaliyevting aituynsha, týrli keremetter bastaldy. Aldymen qylmystyq iste bolmaghan kuәgerler payda boldy. Zanger olardyng qaydan shyqqanyn bilmeydi. Óitkeni oqigha ornynda júmys istegende ne qalalyq IID-nin, ne audandyq IIB-ning jedel-tergeu toptary, ne prokuraturanyng ókilderi ol adamdardy keziktirmegen. Ol az bolghanday, kuәgerlerding ekeui ghana sotqa qatysty. Advokattyng aituynsha, olardyng bergen týsiniktemesi de ýnemi ózgerip otyrghan. - Kuәgerlerding biri oqigha bolghan uaqytty dúrys kórsete almaghan, aldymen bir uaqytty aitsa, artynsha basqa mezgildi kórsetti, - deydi qorghaushy Erkin Núrghaliyev. - Odan keyin ol kóshening qaranghy bolghanyn, biraq 15 metr qashyqtyqtan oq atylghannan keyin adamnyng qúlaghanyn kórgenin aitady. Al shyn mәninde, ol oqigha ornynan 30 metr­den qashyq jerde bolghan eken, jaryq bolmaghandyqtan onyng bir nәrseni kórui mýmkin emes bolyp shyqty. Osynday sәtter kóp. Biraq sot olardy nazargha almady. Al barlyq kýmәndi derekter zang boyynsha mening qorghauymdaghy túlghanyng paydasyna sheshilui tiyis bolatyn.
Basqa eki kuәger sotqa mýldem qatyspady. Al olardyng prosesske qatysuyn kinәlaushy tarap, yaghny prokuratura qamtamasyz etui kerek edi. Aytpaqshy, olardyng bireui kәmeletke tolmaghan túlgha oqighany kórmegen, biraq oq atylghannan keyingini kórgen, a ekinshisi - «qúpiyaly kuәger». Qylmystyq is materialdarynda ol «Aleksey» degen býrkenshik atpen kórsetilgen. - Biz onday kuәgerding bar ekendigine kýmәndimiz, - dedi әngimesin jalghastyrghan Erkin Núrghaliyev. - Zang boyynsha ol adam ózining qauipsizdigin qamtamasyz etuding qajettigi jóninde ótinish jazu kerek bolatyn, odan keyin tergeu tiyisti qauly qabyldauy tiyis. Biraq qylmystyq isting materialdarynda ol joq. Sudiya zanda kórsetilgen osy normalardy nazargha almay, sol «Alekseydin» sotqa qatysuyn talap etpey, odan ózi tikeley jauap almay, tek onyng jauabyn oqumen sheteldi. Búdan tys, sot barysynda «Aleksey» atty anonim kuәgerding shyndyqqa janaspaytynday jauap bergeni anyqtaldy. Arnayy prokuraturagha bergen jauabynda ol oqighadan keyin «jedel jәrdem» kelgenshe oqigha ornynda bolghanyn jәne Ázimbaevqa kómek kórsetuge tyrysqanyn jetkizgen. Alayda sol kýni «jedel jәrdem» ekipajynyng qúramynda bolghan meyirbiyke sot prosesinde bergen jauabynda oqigha ornynda Ázimbaev pen poliyseylerden basqa eshkimning bolmaghanyn aityp, onyng sózin joqqa shyghardy. TERGEUDING KELENSIZDIKTERI
Kuәgerlermen bolghan kelensizdikter sudiya nazargha ilmegen jalghyz jayt bolmady. Múrat Ábirovting qorghaushysy joldaghan qoldauhattardyng eshqaysysyn sudiya qabyl almady jәne onyng sebepterine týsinik berudi qajet dep sanamady. Mәselen, sudiya, tipti, búzaqylyq faktisi boyynsha «02» telefon shalghan kuәger Altynbekovti shaqyrugha da kelisim bermedi. Óitkeni onyng jauaby sol keshte Ázimbaevtyng ashuly bolghanyn anyqtaghan. Jauap beru barysynda telefon shalushy qaza bolghan azamattyng aldymen ózin úrghanyn odan keyin bes ailyq sәby jatqan kolyaskany tepkiley bastaghanyn, al odan keyin sәbiydi tartyp alyp, әkesin balasyna jolatpaghanyn aitqan. Sonday-aq sot bir qatar saraptamalar: ólimnen keyingi psihologiyalyq jәne narkologiyalyq, eng bastysy ballistikalyq (!) saraptama taghayyndaudan bas tartqan. - Al sol ballistikalyq saraptama kóp nәrsening basyn ashushy edi, - deydi Múrat Ábirovting advokaty. - Óitkeni oqtyng qanday qashyqtyqtan atylghany shynayy anyqtalmaghan. Bireu eki metr dese, ekinshisi - bes metr deydi. Oq zәbirlenushining basyna soldan ongha tómennen joghary qaray kirgen. Yaghni, Ábirov dayyndalyp, tik atpaghan, ol dayyndyqsyz atqan. Esesine, qaza bolghan Ázimbaevtyng denesinen tabylghan 25 gematoma sudiyany qatty qyzyqtyrdy. Alayda kuәgerler barlyq oqighanyng kóz ilespes sәtte, nebәri 7-8 sekundtyng ishinde bolghanyn aitty. Al osynday uaqyttyng ishinde talay alasapyrandy basynan ótkergen qoyan-qoltyq úrystyng has sheberine, arnayy jasaqtyng bapkerine 25 eleuli soqqy jasau mýmkin be? Búl mәsele Ábirovting qorghaushysyn da mazalaghan edi. Osy jaghdaydy arnayy teksergen advokat, sotqa óz tekseruining qorytyndysyn úsyndy. Sóitsek, oqigha bolardan búryn Ázimbaev kafede bolghan eken. Ol jerden ol masang kýide shyqqan, búl, zangerding aituynsha dәleldengen fakti. Kafeden shyqqan sәtten (beynejazba bar) tәrtip saqshylarymen kezdeskenge deyin 38 minut ótken. Al osy uaqyt ishinde qanday oqigha bolghany beymәlim.
- Jalpy, múny men emes, tergeu anyqtau kerek bolatyn, - deydi sózin jalghastyrghan advokat. - Biraq eshkim múny istegen joq. Degenmen Ázimbaevtyng azamattyq әielining sózinen onyng kafeden ýige yzaly kýide kelgeni belgili boldy, tipti, ayaghyna oralghan mysyqty teuip jiberip, bireumen tóbelesip qalghanyn aitqan, sóitip, biraz uaqyttan keyin qaytadan dalagha shyqqan. Sol kezde sәbiyimen seruendep jýrgen Altynbekovpen kezikken. Bizding joramalymyz boyynsha, kafeden shyqqan Ázimbaev kóshede belgisiz bireulermen soqtyghysyp qalyp, atalmysh jaraqattardy sol qaqtyghystyng barysynda aluy әbden mýmkin, tergeu osy mәseleni anyqtaugha mindetti bolatyn. Biraq qúzyretti organ qaza bolghan túlghanyng jaraqat alu faktisi boyynsha qozghalghan isting jeke óndiriske bólinetinin kóldeneng tartumen shekteldi. Biraq zanger, endi ol uәdening sóz jýzinde qalatyndyghyn joramaldap otyr. Áytpese, jeti jylgha sottalghan Ábirovti qaytedi? Sot pen tergeuding óz qatelerin moyyndaudy únatpaytyndyghy barshagha belgili emes pe. - Taghy bir atap aitarlyq jәit, Ázimbaevqa qarsy qozghalghan qylmystyq ister Ábirovke qarsy biylikti ne qyzmettik ókilettikti asyra paydalanu babymen qozghalghan qylmystyq is bir-birimen tyghyz baylanysty, - deydi әngimesin jalghastyrghan Erkin Núrghaliyev. - Yaghni, Ázimbaevtyng kinәsin anyqtamaghan sot Ábirovke qatysty isti qaramauy kerek edi. Biraq ony eshkim eskermedi. Sonyng saldarynan mening qorghauymdaghy túlgha zansyz sottalyp otyr.
KÝMÁN TUDYRGhAN ÝKIM

Sonymen, tәrtip saqshysynyng qorghaushysy úsynghan faktiler tergeuding sapasyz jýrgizilip, manyzdy súraqtardyng basym kópshiligine jauap berilmegenin kórsetkenine qaramastan, sot ýkim shyghardy. Sóitip, Múrat Ábirov QR QK 308 babynyng 4 bólimi (Biylikti ne qyzmettik ókilettikti asyra paydalanu) boyynsha kinәli dep tanylyp, onyng mýlki tәrkilenip, jeti jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyru jónindegi jaza taghayyndaldy. Mýlikti tәrkileu mәselesi kóptegen súraqtar tuyndatty. IYә, 308-baptyng bólimning «v» tarmaqshasynda shyn mәninde, kelesi anyqtama bar, eger qylmys «...ózi nemese basqa adamdar nemese úiymdar ýshin payda men artyqshylyq alu ne basqa adamdargha nemese úiymdargha ziyan keltiru maqsatynda jasalsa...», mýlikti tәrkileu paydalanyluy mýmkin. Biraq búl ýshin aiyptalushyda qylmys jasau jónidegi pighyl bolu kerek. Al qyzmette jýrip, oqigha ornyna shaqyru boyynsha kelgen serjant Ábirov Ázimbaevtyng óliminen qanday materialdyq payda nemese artyqshylyq alushy edi? Sottyng qatal bolghandyghyn sot zalynda aiyptalushynyng kinәsin júmsartugha baghyttalghan bir auyz jyly sózding aitylmauy da dәleldeydi. Advokattyng aituynsha, Múrat Ábirov ishki ister organdarynda on jyldan astam qyzmet atqarghan, osy merzimde birde bir tәrtiptik jaza almapty. Jaqynda medalimen marapatalghan. Juyrda ótken attestasiya barysynda jaqsy nәtiyje kórsetken. Tipti, 2011 jyly jol-kólik apaty saldarynan auyr jaraqat alghan Múrat Ábirovting júbayy men kishkene balasynyng auyr hәlde ekeni de sudiyanyng jýregin jibitpedi. Júbayynyng bas sýiegi trepanasiyalanghan. Býldirshinning de densaulyghy kónil alandatady. Endi olargha qamqor, sýienish bolatyn jalghyz adam - poliyseyding egde anasy. - Jalpy, aiyptalushynyng túlghasyn zerdeleu, ol turaly pikirdi jәne minezdemelerdi zertteu - tergeuding mindeti. Eger osy mәseleler zerttelgende, Ábirovting qasaqana kisi óltiruge qabiletti emes ekeni anyq bolushy edi, - deydi sózin tәmәmdaghan advokat. SENIMNEN AYRYLGhAN
TÁRTIP SAQShYLARY...
Múrat Ábirovke qarsy qozghalghan isting tergeui, odan keyin shygharylghan ýkim qoghamda ýlken rezonans tudyrdy. Eng aldymen sottalghan poliyseyding әriptesterining arasynda.
- Biz endi qyzmetke shyqqanda kópshilik týgil ózimizdi qorghaugha da qúqyghymyz joq ekendigin týsindik, - deydi Almaty qalalyq IID patruli polisiyasy polkining qyzmetkerleri. - Qarudy eskertusiz qoldanugha mýmkindik beretin zangha engizilgen týzetulerding qajeti qansha? Ol neni ózgertedi? Múratpen bolghan jaghday sonday ahualdyng bizding әrqaysymyzdyng basymyzgha týsui mýmkin ekendigin kórsetti. Sen kinәlising be, joq pa? Oghan qarap jatqan eshkim joq. Qajet bolsa, kez kelgenimizdi temir tordyng ar jaghyna toghytyp jiberedi. Sot ýkimi Almaty qalasy IID-ning búrynghy qyzmetkeri, aty anyzgha ainalghan jedel ókileti uәkil, kóp jyldar qaraqshylyqtar men tonaushylyqtardy ashu jónindegi basqarmany basqarghan Oleg Mahrovty da tang qaldyrdy. - Shynymdy aitayyn, qazir jas kezimde dәl osynday oqigha kezinde qaru qoldanbaghanyma ókinemin. Ol kezde men keudemnen jaraqat alyp, adam senbes jaghdayda aman qaldym, - deydi ol. - Al qazir organnan ketken kezde, men kimge kerekpin? MVD-gha ma? Joq. Auruhanalargha ma? Taghy joq. Eng qorqynyshtysy osy. Qazir ol serjanttan barlyghy bas tartty: dostary, basshylyq, MVD, eng bastysy Zang teris ainaldy. Qazir advokattyng aituy boyynsha, Múrat Ábirov ómirden týnilgen depressiyalyq jaghdayda, eshkimge senbeydi. Alayda zanger tәrtip saqshysyn búdan ary da barlyq instansiyalarda qorghaugha dayyn, qajet bolsa, onymen birge sonyna deyin barugha belin bekem bughan. Al әzirshe, qoghamdy «senimnen airylghan poliyseyler qaladaghy qoghamdyq tәrtipti qalay qamtamasyz etedi?» degen súraq mazalaydy. Búghan Qazaqstan patriottarynyng kóshbasshysy, senator Ghany Qasymov myrza ne der eken?

Qayrat Matrekov Almaty

«Týrkistan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379