(Talas Omarbekov: «Abylaydy ýsh jýzding hany etken - Tóle by men Qazybek biy». Bolatbek Nәsenovting «Abylay han» kitabynan, 733 bet)

Professor Bolatbek Nәsenovtyng «Abylay han» degen múraghattyq jinaghynyng 734 betinde Talas Omarbekov «Abylaydy (Ábilmansúr) Tóle biyding tuysy Senkibaydyng úly Qarabaydan tuypty» deydi. Eki jasar balany Tóle by Kórkem Uәliyge aparyp beripti. Tóle biyding Kórkem Uәliyge jany ashysa nege óz balasyn bermeydi? Keyin 11-12 jasynda әke-sheshesi ólgennen keyin, Tóle by izdep baryp balany alyp qaytady. Sonda tughan әke-sheshesining qolynda ekige tolghansha bolghan  balanyng esimi qoyylmaghan ba? 11-12-ge kelgen bala nege óz esimin bilmeydi? Tóle biyden balanyng tughan ata-anasy súrap kelse bermey qoyypty. Nege? Abylaydyng bolashaqta han bolatynyn bilgen be? Tóle by balasyz emes edi,  nege óz balasyn handyqqa tәrbiyelemegen? Tóle by adam tanitynyn aityp, «Balanyng kózinen ot shashyp túrghanyn kórip, odan birdene shyghatynyn, dúrys tәrbie berse, týbinde ýlken azamat bolatynyn bayqaydy» deydi de,  Sabalaqqa týie baqqyzyp qoyady. Qúrmetti professor myrza, tәrbiyening tәuiri týie baqqan bolsa sen nege týie baghyp tәrbie almadyn? «Auyzsha aitylghan anyz әngime, ertegige senbeymin» deytining qayda?

(Talas Omarbekov: «Abylaydy ýsh jýzding hany etken - Tóle by men Qazybek biy». Bolatbek Nәsenovting «Abylay han» kitabynan, 733 bet)

Professor Bolatbek Nәsenovtyng «Abylay han» degen múraghattyq jinaghynyng 734 betinde Talas Omarbekov «Abylaydy (Ábilmansúr) Tóle biyding tuysy Senkibaydyng úly Qarabaydan tuypty» deydi. Eki jasar balany Tóle by Kórkem Uәliyge aparyp beripti. Tóle biyding Kórkem Uәliyge jany ashysa nege óz balasyn bermeydi? Keyin 11-12 jasynda әke-sheshesi ólgennen keyin, Tóle by izdep baryp balany alyp qaytady. Sonda tughan әke-sheshesining qolynda ekige tolghansha bolghan  balanyng esimi qoyylmaghan ba? 11-12-ge kelgen bala nege óz esimin bilmeydi? Tóle biyden balanyng tughan ata-anasy súrap kelse bermey qoyypty. Nege? Abylaydyng bolashaqta han bolatynyn bilgen be? Tóle by balasyz emes edi,  nege óz balasyn handyqqa tәrbiyelemegen? Tóle by adam tanitynyn aityp, «Balanyng kózinen ot shashyp túrghanyn kórip, odan birdene shyghatynyn, dúrys tәrbie berse, týbinde ýlken azamat bolatynyn bayqaydy» deydi de,  Sabalaqqa týie baqqyzyp qoyady. Qúrmetti professor myrza, tәrbiyening tәuiri týie baqqan bolsa sen nege týie baghyp tәrbie almadyn? «Auyzsha aitylghan anyz әngime, ertegige senbeymin» deytining qayda?

Kýni boyy týie baghyp jýrgen Sabalaq Tóle biyge kelgen elshilermen әngime dýken qúryp jýrip, birneshe tildi ýirenip alghan deysin. Sonda týieni kim baqqan? Tóle biyding óz balalary baqqan ba? Jaraydy, búl ýsh ghasyr búrynghy әngime bolsyn.

Professor myrza!

Han tóreler birin-biri óltire bergennen keyin «Tóle by men Qazybek by kelisip «qulyq» jasap, Sabalaqty Ábilmәmbetting bauyryna salyp bauyr etip beripti» deysin. Abay atamyz aitqanday «ózinde es bolsayshy sezed degen». Ne degen súmdyq! «Tóle by men Qazybek by jymysqylyq istedi» dep jala jauyp, Shynghyshandy qazaq dep talasqanday, Abylaydy qazaq dep talasqylaryng kelip jýr me? Senkibaydyng úly Qarabay, Jiyrenshe sheshenning shóberesi Arshyn bilmeu ýshin olardy óltirip tastadyng ba? Ishten shyqqan shúbar jylandy әke-sheshe úmyta ala ma? Izin andumen ómirin ótkizedi emes pe? Al sen, qúrmetti professor, Sabalaqty «Anyraqay» shayqasyna qatystyryp Sabalaqqa jaugha shapqanda «Abylaylap» shap dep ýiretti deysin. Qalay, qalay qiystyrasyn. «Anyraqay» shayqasyna Sabalaq qatysqan joq. 1733 jylghy soghysta Sharyshty jekpe-jekte óltirip, óz әkesining kim ekenin biletin Sabalaq «Abylaylap» úrandap shapqanyn sen ekeumiz tumay túrghanda kәri tarih jazghan. Býgin kelip Tóle by men Qazybek biyding oilap tapqan qulyghy deysin. Ábilmәmbetting bauyryna әkelip salghan Sabalaqty qaytadan әkelip «Anyraqayda» kezdestirip birin-biri jana kórgendey «oy, bauyrymdatyp» qúshaqtastyrasyn.

Tarihta «Anyraqay» shayqasynda  úly han Bolat óz ajalynan ólgennen keyin soghys jaghdayynda Ábilmәbetti Qazybek by men Tóle by úly handyqqa saylatty. Tóle by de, Qazybek by de ózderin han saylatyp jiberse Bógenbay, Qabanbay, Jәnibek, Niyaz, (Týrkistandy biylegen Niyaz batyr) Nauryzbay batyrlar qoldasa tóre túqymdarynan bas kóterer batyr joghyn bilesin. Áz Tәukeden Abylaygha deyin bas kóterer han da bolghan joq. Shynghys han tirilip kelip, búlaryng qalay demes edi. Bas qolbasshy bolghan Ábilhayyr «úly handyqty bermedin» dep ókpelemes te edi. (satqyndyq jasasa qalmaq jaghyna ótip keter edi. Sondyqtan ol satqyn emes. Úly handyqtan dәmeli edi) Soghys maydanyn tastap ketti. Ortaq jaudy indetip bolghannan keyin-aq ókpelegende bolatyn edi. Talaghy tars ketti. Shyndyghynda, Ábilmәmbetten әldeqayda myqty han bolatyn edi. Tym ózimshil Ábilhayyrdan eki by seskendi.

Abylay Atyghay-Qarauylgha súltan bolyp, 1735 jyly Ábilmәmbet úly hanmyn dep Týrkistangha kóshkende Abylaydy Orta jýzge han saylady. Sol ataqpen 1771 jylgha deyin jýrip, Ábilmәmbet ólgende úly han saylandy. Abylay Resey bekitpedi dep qayghyrghan joq. Sen aitqanday «asharshylyqtan sayasy mәn izdemeyik» degendey búl auys-týiisten sayasy mәn izdegen reseylikterge bodan bolyp bas iygen joq.

Abai.kz