Zeket qory: qarjy qayda júmsaluda?
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng janynan ashylghan Zeket qory jinaqtalghan aqshanyng qayda júmsalyp jatqany turaly habarlaydy.
Áueli qordyng maqsaty men júmysyna az-kem toqtalsaq. QMDB Zeket qory - әleumettik, qayyrymdylyq, mәdeni, bilim beru jәne qoghamgha paydaly iygi de izgi maqsattardy jýzege asyru ýshin qúrylghan kommersiyalyq emes úiym. Qordyng negizgi maqsaty - Qasiyetti Qúran Kәrim men payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s.) sýnnetin basshylyqqa ala otyryp, sharighat ýkimderine sәikes zeketting jinaqtaluy men taratyluyn jýzege asyru. Sonymen qatar, qordyng Jarghysyna sәikes, ózin-ózi qarajatpen qamtamasyz ete almaytyn shalghaydaghy auyl meshitterindegi din qyzmetkerlerine jalaqy beriledi.
Osy kýnge deyin Zeket qoryna 52 682 143 (elu eki million alty jýz seksen eki myng bir jýz qyryq ýsh) tenge jinaqtaldy. Búl - halyqtyng diny sauatyn ashugha, Islam nasihatyn kórkeytuge, imam-moldalardyng әleumettik mәselesin sheshuge, t.b. sauapty ister men qayyrymdylyq sharalargha ýles qosam degen niyetti kózdegen kәsipkerlerdin, din janashyrlarynyn, jeke túlghalardyng bergen zeketi.
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng janynan ashylghan Zeket qory jinaqtalghan aqshanyng qayda júmsalyp jatqany turaly habarlaydy.
Áueli qordyng maqsaty men júmysyna az-kem toqtalsaq. QMDB Zeket qory - әleumettik, qayyrymdylyq, mәdeni, bilim beru jәne qoghamgha paydaly iygi de izgi maqsattardy jýzege asyru ýshin qúrylghan kommersiyalyq emes úiym. Qordyng negizgi maqsaty - Qasiyetti Qúran Kәrim men payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s.) sýnnetin basshylyqqa ala otyryp, sharighat ýkimderine sәikes zeketting jinaqtaluy men taratyluyn jýzege asyru. Sonymen qatar, qordyng Jarghysyna sәikes, ózin-ózi qarajatpen qamtamasyz ete almaytyn shalghaydaghy auyl meshitterindegi din qyzmetkerlerine jalaqy beriledi.
Osy kýnge deyin Zeket qoryna 52 682 143 (elu eki million alty jýz seksen eki myng bir jýz qyryq ýsh) tenge jinaqtaldy. Búl - halyqtyng diny sauatyn ashugha, Islam nasihatyn kórkeytuge, imam-moldalardyng әleumettik mәselesin sheshuge, t.b. sauapty ister men qayyrymdylyq sharalargha ýles qosam degen niyetti kózdegen kәsipkerlerdin, din janashyrlarynyn, jeke túlghalardyng bergen zeketi.
Diny basqarma elimiz boyynsha jinaqtalghan qordyng esebinen ózin-ózi qarajatpen qamtamasyz ete almaytyn 144 auyl imamdaryna 2013 jyldyng 1 qantarynan bastap 20 myng tenge mólsherinde jalaqy bere bastady. Endeshe, qay oblystan nemese ónirden qansha qarjy jinaldy? Qaysy aimaqtan qansha imam-moldalargha jalaqy berilude? Tómendegi kestege kóz jýgirtseniz bolghany. Jauaby dayyn. Sonymen...
№ |
Oblys, qala, ónir |
Imam-moldalar sany |
jalaqy mólsheri (tenge) |
Jinaqtalghan qarjy mólsheri (tenge) |
1. |
Almaty qalasy |
8 |
20 000 |
8 720 352 |
2. |
Aqtóbe oblysy |
|
|
376 060 |
3. |
Aqmola oblysy |
30 |
20 000 |
8 570 000 |
4. |
Almaty oblysy |
|
|
18 750 |
5. |
Astana qalasy |
|
|
3 295 000 |
6. |
Atyrau oblysy |
15 |
20 000 |
3 053 234 |
7. |
Batys Qazaqstan oblysy |
31 |
20 000 |
10 014 850 |
8. |
Jambyl oblysy |
5 |
20 000 |
2 068 225 |
9. |
Jezqazghan aimaghy |
2 |
20 000 |
495 000 |
10. |
Qaraghandy oblysy |
7 |
20 000 |
1 711 728 |
11. |
Qostanay oblysy |
15 |
20 000 |
4 411 331 |
12. |
Qyzylorda oblysy |
5 |
20 000 |
1 269 000 |
13. |
Manghystau oblysy |
5 |
20 000 |
1 245 570 |
14. |
Ontýstik Qazaqstan oblysy |
2 |
20 000 |
613 260 |
15. |
Pavlodar oblysy |
10 |
20 000 |
3 388 921 |
16. |
Semey aimaghy |
2 |
20 000 |
535 352 |
17. |
Soltýstik Qazaqstan oblysy |
5 |
20 000 |
1 750 852 |
18. |
Taldyqorghan aimaghy |
2 |
20 000 |
767 450 |
19. |
Shyghys Qazaqstan oblysy |
|
|
377 208 |
|
Barlyghy |
144 |
|
52 682 143 |
2013 jyldyng alghashqy ýsh aiynda (qantar, aqpan, nauryz) QMDB Zeket qorynan imam-moldalargha berilgen jalaqy mólsheri - 7 548 000 (jeti million bes jýz qyryq segiz myn) tenge.
Ár aimaqtan jinaqtalghan qarajat sol ónirding meshit qyzmetkerlerine ailyq esebinde júmsalady. Mәselen, Aqtóbe qalasy әkimshiligi din janashyrlarynyn, kәsipkerlerding kómegi arqyly 50 400 000 (elu million tórt jýz myn) tenge zeket berdi. Osy zeketten oblystyq imam-moldalargha jalaqy berilip, búdan bólek meshitterding kommunaldyq shyghyndaryna, jóndeu júmystaryna júmsaluda.
Býginde QMDB-nyng aimaqtaghy ókil imamdarynyng úsynysymen osy tizimdegi imam-moldalardan bólek din qyzmetkerlerine ailyq taghayyndau jalghasa bermek.