Bilәl Quanysh. Tanymal әn úighyr aghayyndardyng «dorbasynda» jýr...
Búl әn ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary Atajúrtynan alysta jýrgen aghayynnyng jýrek týkpirinen oryn alyp, talay jautankózding jan syryna ainalyp edi... Kýitýnning kóginde samghaghan kórkem әuen Bayan Ólgeyding keng dalasyn terbetken bolatyn.
Kók orman arasynan,
Gýl terip keldinder me?
Gýlderge jany ashyghan,
Anamdy kórdinderme?
Qayyrmasy:
Altyn tau sәnimenen,
Anamdy birge deymin,
Búlbúl qús әnimenen,
Qosylyp jýrme deymin.
Jetelep óz anasyn,
Jýrgender kórdinderme?
Kóktemde kól jaghasyn,
Seruendep keldinderme?
Bir habar anashymnan,
Keler dep alandaymyn.
Analar arasynan,
Izdeymin taba almaymyn.
Anasyn ansaghan alty jastaghy bala týgil samayyn aq shalghan alpys jastaghy qariyada ynyldap otyrushy edi búl әuendi. Býgingidey tәuelsiz sanamen saraptap kórseniz, múnday qúdiretti әuende tek jan anasyn izdegen múnly janar balanyng ghana emes, ana Otanyn ansaghan million Alashtyng saghynyshy jatqanday kórinedi...
Endi she?
Búl әn ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary Atajúrtynan alysta jýrgen aghayynnyng jýrek týkpirinen oryn alyp, talay jautankózding jan syryna ainalyp edi... Kýitýnning kóginde samghaghan kórkem әuen Bayan Ólgeyding keng dalasyn terbetken bolatyn.
Kók orman arasynan,
Gýl terip keldinder me?
Gýlderge jany ashyghan,
Anamdy kórdinderme?
Qayyrmasy:
Altyn tau sәnimenen,
Anamdy birge deymin,
Búlbúl qús әnimenen,
Qosylyp jýrme deymin.
Jetelep óz anasyn,
Jýrgender kórdinderme?
Kóktemde kól jaghasyn,
Seruendep keldinderme?
Bir habar anashymnan,
Keler dep alandaymyn.
Analar arasynan,
Izdeymin taba almaymyn.
Anasyn ansaghan alty jastaghy bala týgil samayyn aq shalghan alpys jastaghy qariyada ynyldap otyrushy edi búl әuendi. Býgingidey tәuelsiz sanamen saraptap kórseniz, múnday qúdiretti әuende tek jan anasyn izdegen múnly janar balanyng ghana emes, ana Otanyn ansaghan million Alashtyng saghynyshy jatqanday kórinedi...
Endi she?
Bir habar anashymnan,
Keler dep alandaymyn.
Analar arasynan,
Izdeymin taba almaymyn.
Qúmarbek marqúmnyng búlay jyrlauyndada bir mәn jatyr-au...
Qúmarbek dep otyrghanymyz «Shynjannyng Múqaghaliy» atanghan Qúmarbek Sahariyn. Búl teneudi keyingi әdebiyettanushylardyng salystyrmaly týrde aitqany bolmasa, Hantәnirding Múzbalaghy men Altaydyng aqiyghy poeziya kóginde bir kezende qanatyn jayghan aqyndar.
Atyshuly Qytay mәdeniyet tónkerisining qyryna iligip, altyn basy aidaugha týsken aqynnyng taghdyry soqtyqpaly-soqpaqty boldy. Ómirining biraz jylyn «Tarym» atalghan «tozaqty mekende» ótkizdi.
Tuylmaghan «bóbegim»,
Býiregimdi bir tepti.
Jazylmaghan ólenim,
Jýregimde býlk etti.
**
Men eginin ekkende,
Qolym jaqsy kýshi bar.
Bәrin dayar etkende
Qolym jaman kýsi bar.
***
Qara qysta qayla úrdym,
Qabatyna boylatyp.
Úiyqtay almay qayghyrdym
Jambasyma oy batyp.
degen ólenderdi aqyn sol kezde jazdy. Ne desek te, kommunistik Qytaydyng temir tegeurini qazaq aqynyn múqalta alghan joq. Esesine:
Asa almay zangharynan qús qayghyrar,
Qoynynda úly taudyng qystaydy úlar.
Jyghylghan nar týieden er-azamat,
Jibermey jez búidasyn ústay qúlar, - dep tisin tisine basyp jýrdi.
Kózine jas ýiirip, kókiregine óksik toldyratyn múnday jyrlar Qúmarbek poeziyasynda eleuli oryn alady. Bir óleni bir taghdyrdyng sureti bolyp keletin aqyn jyrlaryn aldaghy kýnde ózinshe talday jatarmyz. Qazirge aitayyn degenimiz marqúmnyng «Saghyndym ana» sózine jazylghan Elmúrat Túyaqúlynyng jogharydaghy әni turasynda. Búl әnge Qytaydaghy úighyr aghayyndarymyz óz aldaryna beynebayan týsirip ýlgergen. Áttegen-ayy sol әn sózi mýldem basqa mәtin. Tipti avtory da atalmaydy.
Kóziqaraqty oqyrman habardar bolar... songhy kezderi tuysqan úighyr últynyng ónerpazdary qazaqtyng әnderin óz tilderinde shyrqaudy modagha ainaldyrghan. Bir ókinishtisi, ol әnderding bәri de avtorsyz nemese әldebir úighyr kompozitordyng tuyndysy retinde aitylyp jýr. Múnday kelensiz jaghdaylargha «Masa.kz» saytynda aldaghy kýnde airyqsha toqtalatyn bolady...
Shәkәrim atamyzdyng sózimen aitsaq, «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek». Sebebi, adamzat úghymyndaghy eng úly ana beynesine arnalghan әuen talay jannyng kónil týkpirinde әli de óz tórinde túr. Tipti osynau sazdy qúlaghy shalghan әldebir tyndarmannyng kózi botalap otyrghanyna ózimiz kuә bolghanbyz.
Múrat Shaymaran, aqyn:
«Qúmarbek Saharin jyrlaryn Qazaqstangha nasihattau qajet»
- Qúmarbek Sahariyn - Qytaydaghy qazaq әdebiyetinin alghashqy irgetasyn qalaghan asa tanymal, talantty aqyndardyn biri. Kóp ómiri Tarymda aidauda ótken. «Jezbúida» degen ólender jinaghy jaryq kórgen. Búl jinaq sol kezdegi eng keremet kitaptardyng qatarynda atalatyn. Qúmarbek ómirden erte ozdy. Ile pedagogikalyq institutynda talay jyl oqytushy bolyp, shәkirt tәrbiyeledi. Poeziyada jas aqyndargha mektep, jol silteushi bola bildi. Ózimiz de bala kezimizde sol kisilerge eliktep óstik. Menin bayqauymsha, aqyn kóbinese azamattyq lirikagha qalam terbedi. Qoghamdaghy әliletsizdik, ziyaly qauymnyng basynan ótkergen qiynshylyqtary, ózinin auyr taghdyryna baylanysty kóptegen ólender jazdy. Búl kisi mahabbat lirikasyn da óte keremet jyrlaghan.
Shyndyghyn aitqanda, qazaq әdebiyetinde Qúmarbek syndy aqyndar sanauly. Soghan qaramastan tәuelsiz Qazaqstangha onyng esimi mýldem beytanys. Nasihattau az. Meninshe, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy janyndaghy «Atajúrt» baspasy Qúmarbek Saharinnyng ólenderin kóp úzatpay jinaq etip shygharghany jón. Búghan Jazushylar odaghy atsalysyp jatsa, tipten qúba-qúp.
Tileubek Qojanúly, әnshi:
«Búl әnning jazyluyna kuә bolghanmyn»
- Qúmarbek aghamyzben Ile pedagogikalyq institutynda sabaq berip jýrgen kezinde tanystyp edim. Ol kisi súrapyl aqyn bolatyn. Aghanyng «Anamdy saghyndym» degen jyryna sazger Elmúrat Túyaqúly keremettey әn jazdy. Men búl әnning jazyluyna kuә boldym. 1986 jyly jazylghan. Ol kezde sheshesi ómirden ótken kompozitor Elmúrat anasyna degen sheksiz saghynyshtyng qúshaghynda jýr edi. Sondyqtan bolsa kerek naghyz jýrekten shyqqan әn jazyldy. Án jaryq kóre sala birden Qytay qazaqtarynyng ortaq әuenine ainaldy.
Ándi týpnúsqa boyynsha shyrqaghan Tileubek Qojan