Senbi, 23 Qarasha 2024
1161 4 pikir 21 Nauryz, 2023 saghat 16:16

Toqaev halyqty Nauryz meyramymen qúttyqtady

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Tәuelsizdikting 25 jyldyghy» monumenti janyndaghy alanda Nauryz meyramyna arnalghan merekelik is-sharagha qatysyp, sóz sóiledi. Búl turaly Aqordanyng jazdy.

«Nauryz – jyl basy, halqymyz ejelden toylaghan kóktem merekesi. Búl – halyq asygha kýtetin asa erekshe meyram, qystyng yzghary qaytatyn, kóktem shuaghyn tógetin sәt. Tabighat týlep, tirshilik qayta janaratyn mezgil.

Elimiz Áz-Nauryzdy әrdayym yrysty yntymaqtyng bastauyna balaghan. Alystaghan aghayyn Úlys kýni tatulasyp, qayta qauyshqan. Júrt bir-birine aqjarma tilekterin aitqan. Kópshilik ortaq dastarhannan dәm tatyp, qariyalar jastargha batasyn bergen.
Babalarymyz Nauryz toyyn jasampaz enbekting meyramy sanaghan. Búlaqtyng kózin ashyp, aghash otyrghyzghan. Elge paydasy tiyetin iygi ister atqarghan. Bir sózben aitsaq, Úlystyng úly kýni – jana ómirding jarshysy.
Búl meyramdy halqymyz tútas el bolyp, bir últ bolyp týgel toylaydy. Nauryz kezinde býkil elge ortaq qúndylyqtar dәripteledi. Yaghni, Áz-Nauryz – naghyz halyqtyq meyram.
Bauyrmaldyq, janashyrlyq, syilastyq, otanshyldyq siyaqty qasiyetting bәri osy Úlyq merekede kórinis tapqan. Biz – ata jolyn jalghaghan júrtpyz.

Men dәl bir jyl búryn tyng bastama kóterdim. Elimizdi týbegeyli janghyrtu ýshin auqymdy reformalar úsyndym. Halyq búl bastamalardy qoldady. Biz josparymyzdy bir jylda tabysty jýzege asyrdyq.

Referendum arqyly Konstitusiyagha manyzdy ózgerister engizdik. Biylik jýiesin qayta jasaqtau ýshin manyzdy sayasy sharalar iske asyryldy.

Keshe ghana ótken Mәjilis pen mәslihattar saylauy – býkil reformalarymyzdy algha bastaytyn óte manyzdy qadam. Búl saylau – auqymdy ózgeristerding layyqty jalghasy. Osylaysha, memleketimiz jana dәuirge qadam basty. Jalpy, elimizding jana sayasy kelbeti qalyptasty.

Tarihy sәt Úlystyng úly kýnimen túspa-tús kelip otyr. Múnyng zor simvoldyq mәni bar.

Jana Qazaqstannyng býgingi beynesi Áz Nauryzben tolyq ýndesedi, yaghny Úlystyng úly kýninde qasiyetti Otanymyz mýlde jana sipatqa ie boldy. Múny dýnie jýzining kóptegen elderi moyyndap otyr.

Endi sayasy jýiesi tolyq janghyrghan elimiz tyng qarqynmen damidy. Búl reformalar ekonomikanyng ósuine, halyq tabysynyng artuyna jol ashady. Reformalar mindetti týrde jalghasyn tabady. Biz jan-jaqty damyghan quatty memleket bolamyz! Búl – negizgi maqsatymyz.

Azamattarymyzdyng kózqarasy әrtýrli bolghanymen, barlyghynyng tilegi – bir. Búl – elding amandyghy, memleketting jarqyn bolashaghy. Biz osy ortaq maqsat jolynda birlesip enbek etemiz.

Alda atqaratyn júmys kóp. Biz bir el bolyp iske kirissek, alynbaytyn asu joq. Men jasampaz halqymyzdyng keleshegi jarqyn bolady dep senemin. Memleketting mýddesi – bәrinen biyik.

Biz jastarymyzgha qamqor bolyp, olargha barynsha jaghday jasaymyz. Men jastargha senemin! Olargha zor ýmit artamyn!
El bolashaghy – óskeleng úrpaqtyng qolynda. Endeshe, tughan elimizdi birge damytayyq, aghayyn!

«Birlik týbi – bereke» deydi halqymyz. Qoghamda kelisim jәne tatulyq bolsa, elimiz kózdegen maqsatyna jetedi.
Bizding maqsatymyz – aiqyn. Búl – Ádiletti Qazaqstandy qúru. Osy jolda bәrimiz bir kisidey júmylayyq, ardaqty aghayyn!
Biyl qasiyetti Ramazan aiy Úlystyng úly kýnimen qatar keldi. Oraza ústaytyn jamaghattyng niyeti qabyl bolsyn! Ár shanyraqqa qydyr qonyp, baq darysyn! Jana jyl qút-bereke әkelsin!
Úlys ong bolsyn! Aq mol bolsyn!», -dedi preziydent saltanatty sharada.

 

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394